Suvise pööripäeva saabumisega on vaikselt algamas ka üks eestlaste rahvussportidest – enda naha ja kere proovile panemine, et saavutada kaunis jume. Kui kunagi hinnati päikese intensiivsust silmade ja tajutava temperatuuri abil, on tänapäeval võimalik teaduse abil päikese potentsiaalsest ohust palju paremini aru saada. Termin UV-indeks on kõigile tuttav, kuid kuidas selle taset mõista ja suvist päikest muretult nautida, selgitab apteeker.
UV-kiirgus ehk ultraviolettkiirgus jaotub kolmeks erinevaks liigiks: UVA-, UVB- ja UVC-kiirgus. UVC-kiirgus Maale ei jõua, sest see neeldub osoonikihis. UV-kiirgus on miski, mida pole näha, kuid seda esineb ka jahedatel ja pilvistel suveilmadel. Tol hetkel ei pruugita UV-kiirguse peale tihtipeale mõeldagi, kui minnakse mõnele väliüritusele. “UV-taset mõjutavad ka aastaaeg, kõrgus merepinnast, asukoht, kellaaeg ning peegeldumine erinevatelt pindadelt,” räägib Benu Elva Tervisekeskuse apteegi proviisor Marget Raukas.
UVA-kiirgus ja UVB-kiirgus mõjuvad nahale erinevalt, kuid neil on ka sarnaseid omadusi. Näiteks mõõdukal tarbimisel tugevdavad mõlemad inimese immuunsüsteemi, liigsel tarbimisel võib aga kujuneda nahavähk. “UVA-kiiri, mida maapinnale langeb, on rohkem ning need on ühtlasema intensiivsuga. UVB-kiirgus on aga palju ebaühtlasem. Lauspilvisus blokeerib 70-90% UVB-kiirgusest, kuid teadlaste oletusel võib osaline pilvisus kiirguse hulka mõningail juhul isegi 25% võrra suurendada. Sellisel juhul on täheldatud, et rakukahjustuste tekkimise võimalus võib suureneda 40% võrra, võrreldes seda riski täiesti pilvitu ilmaga, sest iga pilvetüüp mõjutab kiirguse jõudmist Maale erimoodi,” jätkab proviisor. See tähendab seda, et olles kõrge intensiivsusega päikese käes katmata nahaga, on suur oht saada päikesepõletusi ja muid rakukahjustusi, mis võivad viia tõsisemate tervisehädadeni.
UV-indeksi skaala on jaotatud erinevateks vahemikeks – ohutust äärmuslikuni. Vahemikus 0-2 olev UV-indeks on üldjoontes ohutu ning nahka liialt ei kurna. Vahemik 3-5 tähendab mõõdukat intensiivsust, kuid heledama nahaga inimesed võivad põleda juba vähem kui 20 minutiga, mistõttu on soovitatav kanda kehale päikesekreemi. Vahemikud 6-7 ning 8-10 on juba vastavalt kõrge ja väga kõrge intensiivsusega, mille puhul on soovitatav kanda pikkade varrukatega rõivaid ning peakatet, rääkimata päikesekreemist, mida võiks kanda ka ninale ning kõrvadele. Kui UV-indeks küündib kümnest kõrgemale, on võimalusel soovitatav õue minekut vältida, kuid kui see vajadus esile kerkib, ei tohi unustada peamisi päikesekaitsevahendeid: peakate, päikeseprillid, päikesekreem ja pikad rõivad. UV-indeksil on võimalik hoida silma peal enda telefoni ilmarakenduses.
Marget Raukas. Foto: Benu apteegid
Peamisteks abivahenditeks on mõõdukus ja päikesekreem
Kui talvel oleme harjunud oma kuiva naha eest hoolitsema, siis suvel nõuab keha pea sama palju või ehk enamgi tähelepanu. “Uue rannahooaja algfaasis, kui meie nahk ei ole veel harjunud kõrge päikesekiirgusega, on oluline kaitsta oma nahka õige päikesekreemi või riietusega. Kindlasti on oluline antud juhul pöörata tähelepanu ka enda nahatüübile,” sõnab Raukas.
Päikesekreemid erinevad päikesekaitsefaktori võimekuse poolest. SPF ehk päikesekaitsefaktor näitab toote võimet kaitsta nahka UVB-kiirguse eest. SPF-i number peegeldab kreemi ajalist võimekust ennetada naha punetust võrreldes kaitsmata nahaga. “SPF100 päikesekaitsekreem kaitseb nahka UVB-kiirte eest 99%, SPF50 98% ulatuses, kuid olles terve päeva lauspäikese käes, on päikesepõletuse oht siiski olemas,” rõhutab proviisor.
“Mõnikord võib tekkida dilemma, kas eelistada looduslikku päikeseõli või sünteetilisi kreeme. On leitud, et mõned kosmeetilised õlid omavad SPF-faktorit. Mõned näited neist on vaarikaseemne-, seesami-, porgandi- või lavendli eeterlik õli,” tutvustab looduslähedast lahendust Raukas ja paneb inimestele südamele, et kõik looduslikud õlid pole alati samaväärse kvaliteediga ning nende mõju pole teaduslikult läbinisti kontrollitud, kuid enamikke neist võib kasutada päevitusjärgselt, et pikendada kaunist jumet.
“Teine kategooria on mineraalsed päikesekaitsekreemid, mis sisaldavad tsinkoksiidi või titaandioksiidi. Need peegeldavad oma valge kihi tõttu nahalt päikesekiirgust tagasi, olles tõhusamad ning ohutumad. Kuna need ei imendu organismi, on need eriti mõistlik valik väikelastele,” kirjeldab Raukas, tuues välja ka selle, et antud kategooria päikesekreemid ei saasta ka veekogusid.
“Päikesekaitsekreemid võimaldavad ohutumalt nautida rannamõnusid ning muid tegevusi õues ja looduses,” sedastab proviisor. “Maksimaalse kaitse saamiseks tuleb päikesekreem kanda kehale 30 minutit enne õue minekut. Kihti tuleks üldjuhul värskendada iga kahe kuni kolme tunni järel, vajadusel tihedamini,” juhendab Raukas, lisades, et optimaalne kogus päikesekreemi, mida korraga nahale kanda, on umbes kaks supilusikatäit.
Päikese eest vajavad kaitset nii nahk, silmad, huuled, kõrvad kui ka juuksed. Selle jaoks on parim stardikomplekt enne päevitushooaja algust päikesekreem, SPF-faktoriga hügieeniline huulepulk, peakate ning hele ja õhuline, soovi korral pikk riietus. “Kord aastas on mõistlik üle kontrollida sünnimärgid ja neid eriti suure hoolega kaitsta. Kõige ohutum, mida enda jaoks teha, on kontrollida UV-indeksit,” lisab Raukas.
