Calgary olümpiapronksiga Eesti spordiajalukku jäänud Allar Levandi ei pea kahevõistluse olümpiakavast väljajätmist juhuseks, sest ala on tema sõnul jäänud võrdsuse ja kvootide nõude jalgu. Sellest rääkis ta Winz esitletava talispordipodcasti „Külmalt ja keerutamata“ teises saates, mida juhib endine kahevõistleja ja suusahüppaja Kaarel Nurmsalu.
Rahvusvahelise Olümpiakomitee täitevkomitee kinnitas juulis 2030. aasta Prantsuse Alpide taliolümpia kava ning kahevõistlust sinna ei võetud. Ala on olnud olümpial esimestest taliolümpiamängudest peale, mis peeti 1924. aastal Chamonix’s. Naiste kahevõistlus ei ole olümpiakavva jõudnudki.
Otsus tabas eriti Põhjamaid. Soome olümpiakomitee tippspordijuht Janne Hänninen nimetas seda tohutuks pettumuseks ja lisas, et üks otsus ei määra ala väärtust. Eesti jaoks on kahevõistlus ala, millel on olümpiaajalugu: Levandi pronks Calgarys on Eesti kahevõistleja tuntuim tulemus.
Saates meenutas Nurmsalu, et jutt kahevõistluse olümpiakavast väljatõrjumisest käis ala sees juba ligi kakskümmend aastat tagasi. Toona jäi ala siiski alles ja elas veel mitu olümpiatsüklit. Seekord läks teisiti.
Saatejuht ei hakanud teemat ilustama. Kaarel Nurmsalu ütles: „Ma võin siin väga karm olla, aga lihtsalt infoks neile, kes veel ei tea: alates järgmistest olümpiamängudest kahevõistlust olümpiakavas ei ole.“
Levandi alustas vastust ettevaatlikult, sest olümpiakomitee köögipoolt ta enda sõnul lähedalt ei tunne. Allar Levandi ütles: „Nagu mu naabrinaine ütleb: ma ei tea, aga ma arvan.“
Võrdsus, kvoodid ja pealtvaatajad
Levandi hinnangul ei kaalunud otsuse tegijad pelgalt ühe ala populaarsust. Olümpiakava koostades vaatab olümpiakomitee üha rohkem meeste ja naiste võrdset esindatust, sportlaste arvu ja seda, kui palju ala maailmas harrastatakse. Allar Levandi ütles: „See võrdsus, mehed ja naised, kvoodid, pealtvaatajad: ta on sinna jalgu jäänud.“
Soome olümpiakomitee teatel hindab olümpiakomitee aladel nüüd ülemaailmset osalust, sportlaste hulka, rahvusvahelist huvi ja kulusid. Kahevõistlusel on nende näitajatega raske, sest ala tipp mahub sisuliselt Euroopa mõne riigi ja Jaapani vahele. Allar Levandi ütles: „Aga fakt on see, et mingi kriteerium jäi täitmata ja seis on täna selline.“
Saates jäi kõlama, et ala sisu ei ole aastakümnetega muutunud. Hüppetorn ja suusarada on samad, mis Levandi ajal, muutunud on maailm nende ümber.
Pronks, mida mäletatakse
Allar Levandi sündis 1965. aastal Tallinnas. Calgary taliolümpial võitis ta 1988. aastal Nõukogude Liidu koondise eest kahevõistluse individuaalvõistlusel pronksi ja valiti samal aastal Eesti parimaks meessportlaseks. Aasta varem oli ta Oberstdorfi maailmameistrivõistlustel võitnud võistkondliku pronksi. Taasiseseisvunud Eestit esindas ta Albertville’i ja Lillehammeri olümpial, Lillehammeris kandis ta Eesti lippu.
Hiljem töötas Levandi treenerina ja on aastaid tegutsenud ettevõtjana. Saatejuht meenutas saates, et just Levandi veenis teda kunagi spordiga jätkama, kui Nurmsalu oli lõpetamas.
Nurmsalu enda vaade ala tulevikule on Levandi omast tumedam. Ta tunnistas saates, et praegu ei oska ta kahevõistlusele olümpiajärgset tulevikku ette kujutada. Levandi seevastu jäi lootma, et otsus ei ole viimane sõna.
Kahevõistlus ühendab suusahüpped ja murdmaasuusatamise. Tänapäeval peetakse võistlus enamasti Gunderseni meetodil: kõigepealt hüpe, mille punktide põhjal arvutatakse ajavahed, ja seejärel sõit, kus esimesena finišisse jõudja võidab. Vaatajale on see lihtne: kes ees, see võidab.
Delfi kirjelduse järgi keskendus teine saade suuresti kahevõistluse tulevikule ja sellele, kas alal üldse tulevikku on.
Videopodcasti „Külmalt ja keerutamata“ esitleb Winz ja see ilmub regulaarselt Delfis. Iga saade algab talispordi nädala ülevaatega ja süveneb seejärel ühte alasse koos inimesega, kes seda ala hästi tunneb. Allar Levandi saates räägiti ka iluuisutamisest, jäähokist ja Kristjan Ilvese hooajast.
Saade Delfis: „Külmalt ja keerutamata“: Allar Levandi
Podcasti leht Winzis: https://winz.io/et/kylmalt-ja-keerutamata
Reklaamija: Gatopardos Holding Ltd
Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!
Hasartmängud on lubatud alates 21. eluaastast.
Sisuturundus





