Profispordi spordiblogid

See lugu räägib kolmest sporti kajastavast blogijast, kes tunnevad suurt kirge nii oma lemmikspordiala kui kirjutamise vastu. Sahtlisse kirjutamisest või lihtsate märkmete tegemisest on väljakujunenud kindel lugejaskond, kes pingsalt iga postitust ootab.

Rauno Paltser on autorallihuviline, kes peab blogi, mis kannab pealkirja „Rallihullu sõidupäevik”. Rauno eesmärk on jagada oma mõtteid teiste rallispordihuvilistega ja ta tahab pakkuda lugejatele midagi teistsugust, midagi, mida suured väljaanded ei paku. Blogi nimi tuleneb mehe kirest autoralli vastu, millest ta teab rohkem kui tavainimene, selle tõttu ongi teda rallihulluks kutsutud. „Kui eelmise aasta jaanuaris tekkis idee blogi teha, siis käis meediast samal ajal läbi ettevõtete autodele mõeldud sõidupäevikute uudis, nii ma need kaks nime omavahel ühendasingi,” selgitab Rauno oma blogi nime saamislugu.

Adrenaliin ühest kohast

„Blogi sai algselt tehtud n-ö endale meenutamiseks, et oleks kronoloogiliselt kogu hooaja sündmused kuskil ühes kohas kirjas,” kirjeldab Rauno blogisse tulemuste ülesmärkimist ja kokkuvõtete kirjutamist. Algselt kogus Rauno infot tegelikult Eesti Autospordi aastaraamatu ralli osa koostamiseks, et kogu info oleks samas kohas kättesaadav, kuid täna on Rauno eesmärk ka blogi lugejatele pidevalt midagi uut pakkuda.

Rauno jaoks on tähtis see, et lugejad saaksid tema blogist infot, mida mujalt võib-olla ei saa. „Tänu Ott Tänakule on kindlasti minu fookuses põhiliselt MM-rallid ja nende kajastamine,” ütleb ta. Adrenaliini tekitavad näiteks sellised sündmused, mis juhtusid Mehhiko ralli ajal liidri Kris Meeke’iga, kui ta teelt välja sõitis ja enne finišit polnud selge, kas ta võidab või mitte.

Blogi andis uued võimalused

Blogi, mis oli algselt mõeldud enda jaoks, hakkas kiiresti tagasisidet saama. Rauno suureks üllatuseks on väga palju positiivset tagasisidet tulnud just rallisõitjatelt ja kaardilugejatelt. „See annab kõvasti motivatsiooni juurde, kui mehed ja naised, kelle tegemistest kirjutan, seda ka ise lugemas käivad ja arvavad, et see on vinge, mida ma teen,” ütleb Rauno ja lisab, et tagasiside on avanud tema jaoks ukse ka meediamaastikule. „Väga super kogemus oli kuuluda auto24 Rally Estonia korraldusmeeskonda ning Mehhiko ralli ajal sain võimaluse taustal oma teadmistega ETV rallistuudiot aidata.”

Kuigi blogi on vaba kirjandusžanr, mis võimaldab kirjutajal olla just nii objektiivne, kui ta olla tahab, siis püüab Rauno ikkagi olla piisavalt professionaalne, et tema blogis ei ilmuks ühtegi n-ö kollast ajakirjandust meenutavat sissekannet. Ajakirjanduslikust vaatenurgast peab Rauno oma suurimaks saavutuseks intervjuud Raigo Mõlderiga, kes aasta lõpus teatas, et lõpetab Ott Tänakuga koostöö. „Kuna sel ajal oli teema väga aktuaalne, läks intervjuu nagu soe sai ja seda loeti võrreldes tavapäraste lugudega üle nelja korra rohkem,” toob ta välja.

Blogi nii suveks kui talveks

Priit Pullerits tunnistab, et ärritab lugejaid meelega, kuid ei ole päriselt see inimene, kes blogist välja paistab. Pullerits on ajakirjanik olnud pool oma elust ja harrastussportlane viimased 15 aastat. Blogi sai tegelikult loodud praeguse Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutovi algatusel, kes tahtis suusatamisega tegelema hakata ning kogemusi kirja panna ja kutsus siis ka Priidu sellest osa saama. Šmutov tegeles blogi kirjutamisega vaid aasta, kuid praegune Postimehe ajakirjanik Pullerits avastas, et blogi pidamine teeb sporditegemise huvitavamaks. „Eks see kõdita natuke ego ka, kui inimesed tahavad sulle võistlustel pähe teha,” sõnab blogija selle kohta, missugune on tema mõju lugejatele. Priidu blogi praegune nimi on Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi ja tuleneb sellest, et Priit kasutab blogis Scanpixi pilte.

Sissekanded loovad oma elu

Priidu armastus kirjutamise vastu on laialt tuntud ja see on kindlasti ka tema eduka ajakirjanikukarjääri võti. Blogipidamine lubab piirideta kirjutada, kuid uudise koostamisel on teatud vorm, millest tuleb kinni pidada. „Blogis kirjutamine võimaldab loovat vaimu treenida ja seda erksana hoida,” ütleb Pullerits. Väga põnev on jälgida ka seda, kuidas pärast sissekande tegemist hakkab blogis justkui oma elu käima. Priit teeb sissekande ära ja siis vaatab, kuidas inimesed tema kirjutist kommenteerivad. Mõni kommentaar ei pruugi sissekandega seotudki olla, kuid mõni on jällegi nii naljakas, et lausa pisar tuleb silma.

„Tõelise mehe test”

Kõikidest postitustest, mida Priit on kümne aasta jooksul teinud, on kõige enam meediakajastust saanud „Tõelise mehe test”, mis jäi silma ka näiteks Elu24 peatoimetajale Anu Saagimile, kes selle ka avaldas. „Blogis on oma keskkond. Ma tean, kellele ma kirjutan, millised on minu ootused, ja lugejad teavad, mida nad siit ootavad. Aga kui see asi tõsta välja, tavalisse meediasse, siis on see konteksti üldse teine,” leiab Priit. Kõnealune test tekitas palju furoori, kuna sellele olid lisatud noorte kenade naiste pildid ja allkiri viitas sellele, et naine on tõelisele mehele trofeeks. Meedia tahtis sellest välja kasvatada feministlikku teemat, aga Priidu eesmärk ei olnud muu kui lugeja ärritamine ja teemasse kaasahaaramine.

Konflikt peab olema

Harrastusportlaste seas tuntud Priit kirjutab läbi enda teiste jaoks. Ta suhtleb lugejatega ka kommentaaride kaudu. Paljudele vastata ei jõua ja paljudele ka ei taha, aga kontakt lugejatega on Priidu jaoks väga oluline. „Ma ütlen otse välja, et olen kaks erinevat inimest: üks inimene on see, kes ma päriselt olen, ja teine see, kes blogi kirjutab,” tunnistab Priit.

Blogi lugejale jääb silma küll professionaalne keelekasutus ja täpsed faktid, aga samuti ka ärritav toon. Pullerits ärritab sellepärast, et jutt oleks põnev ja et inimesed hiljem blogi juurde tagasi tuleksid. „Lugejanumbrid on mulle loomulikult tähtsad, sest nende jaoks ma ju kirjutan,” teatab ta. Blogis kirjutamine võimaldab teatud vabadusi, tänu millele on kergem tekstidega mängida ja luua pilt, mis on lugejale huvitav. „Inimene kommenteerib siis, kui ta millegagi nõus pole,” põhjendab Priit ja lisab, et kui lool puudub konflikti tekitav faktor, siis ei ole seda huvitav lugeda ja inimesel pole põhjust tagasi tulla.

Põnev NHL

Blogija Taavi Pailk tõdeb, et alguses kirjutas rohkem endale, kuid nüüd pigem teiste jaoks. Tema blogi kannab nime „NHL iga kell”. Pealkirja valik on tema hinnangul loogiline. „Pealkiri peaks idee järgi riimuma,” põhjendab Taavi. „Kuna mulle meeldib niigi enda lõbuks riimida, siis ühel hetkel turgatas see pähe. Samas võib ka igaüks ise leida sellele sobiva tähenduse,” lausub ta.

Taavi blogi sai alguse süvenenud huvist NHL-i vastu. „Eelnevalt pidasin üldisemat spordiblogi, aga NHL-iga seonduv hakkas rohkem huvi pakkuma ja selle kajastamine muutus enda jaoks põnevamaks,” selgitab Taavi blogi kujunemise ajalugu.

Jäähoki on meeskonnasport ja väga mitmekülgne ala. Sellel on ka hulk eri tahke, mis puudutavad näiteks meeskonda, mängijaid, mänge, turniire ja ajalugu, kuid kõige rohkem meeldib Taavile kirjutada rekorditest. „Ajaloolised saavutused on spordi suurimad hetked ja nende tunnistajaks olemine on eriline,” usub ta. Teemadel, mis talle väga korda ei lähe või mis tema jaoks on igavad, ta ei kirjuta.

Enamat kui kaklused ja vägivald

Kuigi ka Eestis mängitakse jäähokit, ei saaks Eestis kohe kindlasti nimetada jäähokimaaks. Selle au saab endale Kanada, aga sellele vaatama tunneb Taavi, et Eesti spordisõpradel võiks ikkagi olla üks koht, kus NHL saab suuremat tähelepanu. Just armastus selle spordiala vastu ongi Taavit nii kaua töös hoidnud ja ta tunneb, et tema eesmärk on jäähokit eesti rahvale tutvustada. Taavile ei meeldi, et jäähoki puhul kajastatakse meie meedias hästi palju kaklusi ja spordiala negatiivset külge. Tema tahab kirjutada positiivsetel teemadel, nendel teemadel, mis tõelisi fänne iga mängu vaatama panevad, mis on huvitavad ja tekitavad arutelusid.

Taavi jaoks on tagasiside väga oluline. „Ilma selleta võiks kergesti tekkida stagnatsioon ja äkki isegi motivatsioonipuudus,” leiab ta. Tema hinnangul on igasugune tagasiside siiani olnud positiivne ja see on edaspidiseks ainult indu juurde andnud. Kuna lugejad moodustavad iga blogi tähtsaima osa, püüab Taavi kommentaaridele vastata nii palju kui võimalik.

Taavi kajastatud teemad on enamasti olnud küllaltki neutraalsed ja lugejate pahameele ohvriks pole ta langenud. „Suurimat elevust on tekitanud Eesti hokimeeste toimetamised seoses NHL-iga,” tõdeb ta lõpetuseks.

Tekst: Vahur Joa