Sel kuul toimub Eesti spordiloos mitu erilist sündmust. 8. septembril peetakse 19. korda Tallinna Sügisjooks ning 13. septembril paneb meeleoluka lahkumisvõistlusega oma sportlasekarjäärile punkti kettaheitja Gerd Kanter.
Esmapilgul tundub, et neid kahte sündmust ei ühenda otseselt miski, kuid lähemalt vaadates paistab teisiti. Suurt paralleeli tõmmates võib öelda, et Sügisjooks ja Gerd Kanteri karjäär on kasvanud ja kulgenud kõrvuti. Aastal 2000, kui toimus esimene Sügisjooks, sai alguse Kanteri professionaalne sportlasekarjäär: just tol sügisel algas tema koostöö Raul Rebase ja Vésteinn Hafsteinssoniga.„Kuna olin sel ajal Hansapanga noortetiimi liige, siis osalesin koos nendega Sügisjooksul. Mäletan, et jooksime koos, ja kui olime veidi jooksnud, tekkis odaviskaja Moonika Aaval väike terviseprobleem. Aitasime tal ikkagi koos meiega lõpuni tulla,“ meenutab kettaheitja esimese Sügisjooksu starti.
Ainult suured eesmärgid
Enesestki mõista ei ole Kanter rahvajooksudel väga palju osalenud, sest tippkettaheitja ettevalmistusse sellised üritused ei kuulu. Ent Tallinna Maratoni peakorraldaja Mati Lilliallikuga on tal kokkupuutepunkt siiani olemas – veab ju Lilliallik lisaks jooksuürituste korraldamisele ka kergejõustikuvõistlusi. Kanter hindab tema panust Eesti spordi edendamisesse kõrgelt. „Mati on alati olnud suurte ettevõtmiste ja ideede taga. Nagu mind ei ole tedagi kunagi rahuldanud väikesed eesmärgid. Meil on alati olnud rõõm koostööd teha, sest Mati tunneb sporti ja tahab teha parimat asja. Professionaalsus ja pühendumus on viinud väikese Sügisjooksu sinna, kuhu see nüüdseks jõudnud on. Tallinna Maraton on kasvanud meie suurimaks rahvaspordiürituseks,“ kiidab Kanter, kes on mitmel aastal Tallinna Maratoni võistlejad rajale lähetanud. Sportlane tunnistab, et stardipaugu andmine tõstab endalgi vererõhku ja adrenaliini. „See hetk on natuke sportimise sarnane,“ ütleb ta. „See on tore, kui tuhanded inimesed sinust mööda jooksevad ja lehvitavad. Tallinna Maraton toimub sügisel, mil meie hooaeg on läbi, ja kui see on hästi läinud, siis on alati palju neid, kes tahavad edu soovida,“ räägib Kanter suurest rahvaspordisündmusest starteri pilgu läbi.
Tallinn on maailmakaardil
Tallinna Maratoni tähtsust liikumisharrastuse edendamisel peab Kanter samuti oluliseks. „Jooksmine on kogu spordi alus ja kui noored näevad, et selline sündmus igal aastal toimub ja seal on palju osavõtjaid, innustab see ka neid,“ arvab ta. „Tallinn on end väga ilusti maratoni maailmakaardile kirjutanud ja see on olnud tõsine tegemine. Mina maratoniusku ei ole, sest see on hullumeelne katsumus, just tavainimesele. Mina kutsuksin pigem jooksma poolmaratoni, see on mõistlikum. Aga tundub, et inimeste jaoks on maraton ja selle läbimine väga selge väljakutse. Eneseusk ja ego paraneb tänu sellele ja miks siis mitte seda teha, vähemalt kord elus,“ mõtiskleb Kanter.
Purustame üheskoos rekordi!
Artikli kirjutamise ajal ei ole veel päris selge, kas Tallinna Maraton püstitab tänavu uue osalejarekordi, kuid kõik märgid näitavad, et nii see läheb. „Usun, et rekord tuleb, sest Mati on alati mõelnud suurelt. Seekord toimub sinimustvalgete särkide kampaania – särgid näevad väga ägedad välja ja on väga uhke vaatepilt, kui rahvas on ühesuguse riietusega rajal. Kui eestlased tahavad midagi teha, siis nad suudavad üksmeelt leida küll. Miks mitte see rekord ära teha,“ arvab Kanter ning soovitab osalema tulla kõikidel, kel see mõte vähegi meeles on mõlkunud. „Kuna korraldajatel on suur soov osavõtjate rekord purustada, siis see, kes pole varem käinud, võiks ennast kätte võtta ja proovile panna. Üheskoos tegutsemine annab erilise tunde, aga kui seda kogenud ei ole, siis ei teagi täpselt, mida see tähendab. Tulge ja proovige, siis teate järgmine kord ka teistele soovitada,“ kutsub Kanter.
Kanteri viimane vaatus
Gerd Kanteriga on spordisõpradel samuti võimalus tänavusel Tallinna Maratonil kohtuda, sest just tema lähetab rajale 10 km distantsil osalejad. Ja kui suurejooneline maratoniprogramm on läbi, saab mõni päev hiljem, 13. septembril, Kadrioru staadionil kaasa elada olümpiavõitja sportlasekarjääri lõpetamisele. Sellele paneb mõistagi punkti kettaheitevõistlus. „Kuna oleme aastate jooksul Matiga palju asju koos teinud, siis istusime maha ja pidasime plaani, kuidas suure ja eduka karjääri lõppu tähistada. Selge oli, et võiks korraldada toreda võistluse, millega sportlaseteele meeleolukas punkt panna,“ räägib Kanter, kuidas idee idanema hakkas.
Ta tutvustab, et plaanis on võistkondlik jõuproov: omavahel võtavad mõõtu kaheliikmelised võistkonnad, kelle heidetud tulemused summeeritakse. Osalejateks on teada-tuntud kettaheiteriigid ja Kanteri head konkurendid. „Kindlasti soovin, et platsis oleks Piotr Małachowski, kellega olen mitu korda poodiumit jaganud. Robert Harting on lubanud pealtvaatajana kohale tulla ning loodan publiku hulgas näha veel Virgilijus Aleknat ja Jürgen Schulti. Ringis on aga kindlasti meie parimad heitjad: mina ja Martin Kupper, võib-olla rootslane Daniel Ståhl ning valitsev maailmameister leedukas Andrius Gudžius,“ loetleb Kanter kunagiste ja praeguste kettaheitevalitsejate nimesid. Publikul on põhjust kohale tulla, sest peale spordivõistluse rõõmustatakse rahvast ühe toreda bändi ja uhke tulevärgiga.
Spordist ei loobu
„Iga hea asi saab ükskord otsa. Mul on olnud piisavalt edukas ja meeleolukas karjäär. Järgmisel aastal keerab 40 ette; praegu on õige aeg tippspordist lahkuda,“ sõnab Kanter lõpetuseks. Sport jääb tema elu osaks. „Mu teine armastus on alati olnud korvpall ja tahaksin seda harrastajate tasemel mängida. Jooksmine ja jõusaal jäävad samuti treeningu osaks,“ lubab Kanter.
Tekst: Merilin Piirsalu
