Asjaolu, et loodus on väga palju asju sättinud märksa intelligentsemalt kui inimene insenerina luua oskaks, jääb meil tihti kahe silma vahele. Näiteks võib higistamine tunduda nii tüütu kui ka ebameeldiv, juhul kui me ei mõista, et tegemist on organismi tervise huvides toimuva elutähtsa protsessiga.
Spordimeditsiini Sihtasutuse spordiarsti Pii Metsavase sõnul aitab higistamine kehatemperatuuri õiges vahemikus hoida ja kehast jääkaineid väljutada. Kui palju inimene täpselt higistab, on väga individuaalne ja sõltub geenidest. Samuti on iga inimese higilõhn erinev.
Higistades väljutab keha peale vee ja jääkainete elektrolüüte, mille tasakaalustamatus võib kaasa tuua probleeme ja äärmuslikel juhtudel viia südame rütmihäireteni. „Meie kliimas ei tule oma pead sellega tavaliselt väga palju vaevata, küll aga tasub jälgida vedelikutarbimist treeningutel. Talvel külma ilmaga suusatades tasub teada, et lisaks higistamisele läheb palju vedelikku kaotsi hingates. Pikema sportliku pingutuse ajal oleks mõistlik juua spordijooki, kus on taastumiseks vajalikud elektrolüüdid juba sees, sest ainult veest organismi tasakaalus hoidmiseks ei piisa,“ ütleb Metsavas.
Kes ikka tahaks halvasti lõhnata?
Spordiarsti sõnul võtab nii mõnigi nõuks enne trenni kaenlaalused antiperspirandiga kokku määrida, kuid sellega teed tegelikult endale hoopis karuteene. „Mis eesmärki see täidab? Trennis higistavad kõik, mitte keegi ei tee vahet, kas see on sinu või naabri lõhn. Higinäärmete antiperspirandiga blokeerimisega pole mõtet nahka stressi ajada, paremale sooritusele see nagunii kaasa ei aita. Samamoodi ei peaks naised spordisaali ilmuma meigituna, sest trenni tehes poorid laienevad ja ummistuvad ning tagajärjeks on kosmeetilised probleemid. Üleüldse ei ole liiga kuiv nahk hea, sest naha kaitsebarjäär on siis haavatav ja vigastustele vastuvõtlik. Organismis on palju funktsioone, mis võivad mingil ajal ebavajalikud tunduda, nii et soovime need justkui välja lülitada, kuid tegelikult ei ole see pikemas perspektiivis kasulik,“ ütleb ta.
„Tasub teada, et paljudes antiperspirantides on endiselt sees potentsiaalselt vähki tekitavate omadustega alumiiniumiühendid, mis ei pruugi küll sinu keha halvasti mõjutada, kuid eks see ole üks paras loterii. Kui higilõhn sind tõesti väga häirib, siis alternatiivina võib kasutada deodorante, mis higinäärmeid ei blokeeri,“ soovitab Pii Metsavas. „Ka tasuks enne toote kasutama hakkamist selle etiketiga pisut põhjalikumalt tutvuda. Juhul kui higistamine muutub inimese jaoks probleemiks, siis saab hüva nõu nahaarstilt.“
Saun kui ekstreemne olukord
Higistamine seondub paljude jaoks saunarituaalidega, mille peale soojemas kliimas elavad inimesed üsna kummaliselt vaatavad. „Organismi jaoks oleme kuumal laval istudes väga vales keskkonnas, see on südamele suur lisastress. Kuumas on organism sunnitud kehatemperatuuri säilitamiseks ja ellujäämiseks kiiresti higistama. Kõik on hästi eeldusel, et oleme heas seisundis, piisavalt vedelikku tarbinud, ei ole kurnatud ja kindlasti mitte alkoholijoobes. Ainult nii saame organismi signaale õigesti hinnata,“ selgitab Pii Metsavas.
„Kui 100-kraadises leilisaunas tunneme, et ei saa seal kaua olla, siis näiteks infrapunalampide ees istudes ei pruugi me olukorda adekvaatselt hinnata. Need tõstavad kehatemperatuuri teistmoodi, väga kiiresti, ja inimene ei pruugi sellest kohe aru saada. Infrapunasauna minnes on oluline juua vedelikke enne sauna, selle ajal ja kindlasti pärast. Tegelikult pole ei head ega halba sauna – kõik sõltub sellest, mis seisundis sinna minna ja kui kaua seal olla,“ ütleb spordiarst.
Kehakaalu alandamise jaoks saunas käia pole jätkusuutlik ega tervislik, ometi on see kaalukategooriatega spordialadel endiselt ühe meetodina kasutusel. Sellega tuleb olla ülimalt ettevaatlik, sest kaalukaotus tuleb tegelikult ju ainult vedeliku arvelt. On teada ka juhtumeid, kus naised loodavad tselluliiti vähendada end toidukilesse mässides. „Fakt on see, et rasvarakkudest niimoodi lahti ei saa. Vedelikku kaotab küll, kuid see tuleb kohe tagasi, kui midagi jood.“
Haigus ja higistamine
Higistamisel on oma roll ka haigestumisel. „Palavikuga teki all lamades on oluline juua, aga vajadust mööda. Kuum tee tõstab kehatemperatuuri ja hakkame higistama, et seda langetada, kuid ühtegi asja pole mõtet sundida,“ leiab Pii Metsavas. Palju teed ja intensiivsem higistamine ei taga veel kiiremat paranemist. „Tore oleks omada võluvõtit, mis kõik kiiresti lahendaks, kuid paraku ei ole seda olemas.“
Joo vett!
Tavalise janutunde kustutamiseks sobib väga hästi puhas vesi. „Kui palju keegi normaalseks toimimiseks vett vajab, on väga individuaalne. Peamine, et me ei laseks janutundel suureks minna ja tarbiksime pidevalt väheses koguses vedelikku. Inimene vajab päeva jooksul kindlasti poolteist liitrit vedelikku, kuid sinna alla läheb ka näiteks lõunasöögiks olnud supp, söödud puuviljad ja kõik muu, mis vedelikku annab.“
Tekst: Marta Vasarik
Fotod: Shutterstock.com
