22.-24. veebruaril toimuvad Võrtsjärvel, Vaiblas, talisurfi Euroopa meistrivõistlused. Eesti talisurfarid tulid noorte suuremaks kaasamiseks välja ideega anda U17 klassi sõitjatele oma kvaliteetsed jääkelgud tasuta kasutamiseks hooaja vältel, ainsaks tingimuseks on osalemine euroopakatel.
Praeguseks on programmiga liitunud talisurfareid ka teistest riikidest. Uurisin, mida mõned programmi toetajad (sponsorid) ja noored, kes nende kelke kasutavad, ise sellisest koostööst arvavad.
Tõnis Salong on kindlasti hetkel Eesti üks parimaid talisurfareid.
Tõnis, kaua sa oled juba talisurfiga tegelenud? Ma tean, et sa ehitad praegu väga häid kelke, kas alustasid kohe oma kelkudega?
Talisurfiga olen tegelenud umbes 15 aastat, esimesed primitiivsed kelgud ehitasin ise, aga nendega sõita eriti ei saanud ja entusiasm vaibus. Arvestatavad kelgud ehitasin 7-8 aastat tagasi, millega sai juba sõita ja võistlustel käia.
Millised on sinu parimad saavutused talisurfi võistlustel?
2016. aastal sai tehtud slaalomi kelk, millega slaalomit hästi sõita ei saanud, aga sobis ideaalselt kiirussõiduks – sealt tuli ka maailmameistritiitel. Edasi MM-il nii hästi ei läinud: Venemaal 2017. aastal neljas koht, Soomes eelmisel talvel seitsmes (slaalomis mõlemad). Eestikatel olen ikka napilt teiseks jäänud.
Sinu kelguga harjutab euroopakate jaoks nüüd sinu oma tütar Lisbeth – kuidas on olla oma lapse treener?
Oma lapse treener on väga raske olla, sõjas on kergem (naerab). Korduvalt on jäetud kelk keset järve ja minema jalutatud, kui midagi ei sobi. Trennid on talle pisut igavad, kuna puudub omavanuste grupp ja meie, vanameeste, naljad talle eriti ei meeldi.
Mida Lisbeth võiks euroopakatelt õppida, milliseid kogemusi saada?
Õppida on Lisbethil veel palju: kuidas startida ja pundis sõita. On vaja harjutada märgi võtmist ja möödasõitu, aga ka kukkumist ja väärikalt kaotamist, see kulub sportlasele samuti marjaks ära.
Kas liitumine programmiga tuli loomulikult – sest sa teed ise kelke ning sul on sobivas vanuses tütar?
Lisbethi kaasamine võistlustele oli plaanis niikuinii, aga et on olemas selline programm, oli meeldiv üllatus ja muidugi liitusin. Loodan väga, et see töötab, ja tuleb veel noori sõitma teiste tippude kelkudega.
Mida arvab aga asjast noor Lisbeth Salong ise.
Lisbeth, ma ei tunne sind veel väga hästi, kas sa oled ka vee peal surfanud?
Vee peal olen surfanud vähem, sest seal on raskem tasakaalu hoida.
Kuidas sa talisurfiga tegelema hakkasid? See ei ole ala, millest noored väga midagi teaksid?
Talisurfiga hakkasin vaikselt tegelema siis, kui nägin isa ja vendasid jääl sõitmas. Algul sõidutasid nad mind oma lauaga, hiljem hakkasin iseseisvalt proovima. Tundus põnev ja igal aastal tunnen ennast järjest paremini, aga tööd teha on veel palju, eriti pöörete osas.
Kuidas sulle tuli mõte osaleda Euroopa meistrivõistlustel?
Kardan igasuguseid võistlusi, aga isa julgustab mind osa võtma. Loodan, et ei ole väga hirmus. Eelmisel talvel proovisin Eesti meistrivõistluste raames kursisõitu, aga rada oli liiga pikk ja tehnilised oskused nadid.
Kuidas sulle meeldib sõita isa tehtud kelguga?
Isa tehtud kelgud on parimad! Tegelikult mul puudub kogemus teiste kelkudega, aga kuulan, mida mehed räägivad ja arvan, et see, et minu isa neid teeb, siis selles ongi minu jaoks võlujõud sees.
Millised on sinu ootused Euroopa meistivõistluste osas?
Soovin, et euroopakatele tuleks rohkem lapsi osa võtma, et ka mul oleks põnev ja konkurentsi. Üldse võiks rohkem noori sõita jääkelkudega. Kindlasti peaks ka olema tuult ja hea jää.
Koit Teder on vanema põlvkonna talisurfarite esindaja, kes on oma abi ja kelkusid noortele ka varem pakkunud.
Koit, kaua sina oled talisurfiga tegelnud ja kaua kelke ehitanud?
Kui 1991. aastal toimus WISSA (talisurfi MM) Kablis, käisin vaatamas ja ehitasin oma esimese talvise sõiduvahendi, milleks oli sellel ajal monosuusk. Togliatti WISSA-l sõitsid mõned vene mehed nendega päris edukalt veel ka 2017. aastal. Kokku olen ehitanud ca 10 väga erineva konstruktsiooniga kelku.
Üle 25 aasta talisurfi – kaua sa üldse surfanud oled?
Kui ma alustasin, siis sõna surfama veel ei kasutatud ja ega üks Windglider-i (üks esimesi tööstuslikke purjelaudasid) eelkäija mingi surfilaud ei olnud. Sõitsime purjelaudadega ja neid on enam kui kolmekümne aastaga minu käest läbi käinud oluliselt rohkem kui ma olen kelkusid ehitanud. Ka esimesed sverdita lauad said ise tehtud.
Kumb sulle siis rohkem meeldib: suvel vee peal või talvel jää peal sõita?
Sõiduasend on vee peal kuidagi loomulikum ja meeldivam, aga talvel saab peaaegu olematu tuulega liikuda päris kiiresti. Ja manöövrid tulevad oluliselt lihtsamalt jää kui vee peal. Kõige meeldivam on ikkagi suvel sooja õhu ja veega ning ilma kalipsota.
Kuidas ja miks tuli mõte noortele euroopakate jaoks kelke pakkuda?
Kuna mul on üks kelk, milleta ma sellel talvel hakkama saan, ei olnud mõtet talle tolmu koguda. Ja kuna oli noormees, kes kuuldavasti tihti Harku järvel laenutatud kelkudega harjutamas käis, sai talle sõiduvahend antud. Esimene võistlus näitas, et Kaur on tubli ja areneb kiiresti. Teine treeningvõistlus kinnitas arengut.
Mis sina arvad, milliseid kogemusi võiks Kaur Euroopa meistrivõistlustel saada ja mida õppida?
Oma esimese WISSA, mis toimus 2003.a Tallinnas, ma katkestasin, kuna minu tollane kelk ei liikunud teisel päeval alanud sulaga. Püüame veebruari lõpus toimuvateks Euroopa meistrivõistlusteks luua tingimused, kus lumi slaalomirajal kedagi ei sega ja Kaur oma kerge kaaluga ei jääks hangedesse kinni ning saaks näidata noorte seas oma viimistletud sõidutehnikat.
Mida aga räägib tõsine noormees Kaur.
Kaur, kui kaua sa oled purjetanud ja kui kaua nüüd surfanud?
Purjetanud olen juba kuus aastat, kuid surfanud vaid ühe hooaja. Varem sõitsin Optimistiga.
Kuidas sa talisurfiga tegelema sattusid? Kuidas see sinu jaoks üsna uus ala sulle meeldib?
Mulle soovitas talisurfi mu treener Jaak ja mulle tundus see idee üsna tore. Talisurf on väga mõnus spordiala ning mulle meeldib see väga.
Kuidas sulle tundub, kui erinev on talisurf vee peal surfamisest?
Vee peal surfamisest on see kõvasti lihtsam. Esiteks ei väsita end nii palju purje püsti tõmbamisega, pööramine on lihtsam ning tasakaalu hoidmisega pole nii palju raskusi. Jääpurjetamine uisukelguga on ka kiirem, mis teeb ta ägedamaks.
Euroopa meistrivõistlused – kuidas tuli mõte seal osaleda?
Treener ütles, et on plaan minna EM-ile ning kes siis ei tahaks sellisele võistlusele minna. Need võistlused toimuvad Eestis, ei pea kusagile kaugele sõitma, ning sellist võimalust ei saa käest lasta!
Sa oled üks noorte toetusprogrammi osaleja – kuidas sulle meeldib, et sul on selleks hooajaks tasuta kasutada tipptasemel kelk?
Mulle väga meeldib see kelk, sest see on palju parem kui ükski teine kelk, millega sõitnud olen. Ma täpselt ei tea, kui palju kelgud maksavad, kuid eeldan, et need on ikka üsna kallid. Nii et olen väga tänulik selle eest, et saan võimaluse seda tasuta kasutada.
Millised on sinu ootused euroopakatele?
Põhieesmärk on kogemuse saamine, nii suure nimega võistlusel pole varem käinud.
Aga ootan ka, et konkurents oleks väike, sest head kohta saada on alati tore! Ma loodan väga, et sinna tulevad ka võistlema mu trennikaaslased ja head sõbrad Karl ja Jakob, sest ilma sõpradeta võistlustel käia on palju igavam kui koos.
Tekst ja fotod: Enda Pärisma
