Egert Oiov on pühendunud personaaltreener ja edukas fitnessisportlane, kes aitab ta läbi treeneritöö inimestel oma eesmärke saavutada ja sportlasena seab sihiks aina kõrgemaid eesmärke. Rääkisime Egertiga lähemalt nii treeneritööst, sportlase elust, kui sellest, mis tal veel elus silma särama paneb.
Millistes trennides oled elu jooksul käinud?
Jalgpalli olen mänginud terve elu. Olen treeninud nii meistriliiga meeskonnas kui mänginud ka madalamates liigades. Samuti olen mitu hooaega mänginud nii saali- kui ka rannajalgpalli kõrgliigades.
Jõutreeninguga alustasin umbes 16-aastaselt. Päris noorena proovisin ka korvpalli, aga see periood kestis ehk 1-2 kuud. Enda lõbuks olen mänginud praktiliselt kõiki sportmänge (rannavõrkpall, saalihoki, sulgpall jne), aga seda lihtsalt erinevates seltskondades. Päris trennides selles mõttes peale jalgpalli kuskil käinud ei olegi.
Enda lõbuks tegelen jalgpalliga endiselt. Eelmisel hooajal mängisin saalijalgpalli Eesti meistriliiga tasemel ja suure tõenäosusega jätkan ka tuleval talvel. Suvel osalesin üle mitme aasta rannajalgpalli esiliigas ja kindlasti on see endiselt üks hobi, millega jõudu mööda edasi tegelen.
Kas treeneriamet on praegu su põhitöö? Kas proovisid enne ka mõnda muud ametit?
Treeneritöö on mu põhitöö ja suurema osa ajast tegelen personaaltreeningute läbiviimisega. Aeg-ajalt teen muid projekte (näiteks õhtu juhtimine, ürituste korraldamine). Lõviosa ajast võtab siiski treeningute planeerimine ja juhendamine spordisaalides. Selliselt on see olnud juba viis aastat. Eelnevalt töötasin riigiametnikuna ning midagi sellist, mis treeneritööga sarnaselt haaraks ja naeratuse näole tooks, ei ole ma varem teinud.
Treenerina alustamisel oli mulle oluline põhimõte, et enne kui saan teisi juhendada, pean olema oma teadmistes 100% kindel ning kõik nii teoorias kui praktikas läbi proovima. Leian, et treener peab olema praktik, kes enne teiste juhendamist peab ise olema midagi saavutanud.
Kus sa oled treeneri kutse omandanud?
Mul on Eesti Olümpiakomitee poolt tunnustatud treenerikutse ja olen läbinud Eesti Kulturismi-ja Fitnessi Liidu 3-5 taseme kursused ning samuti EOK vastavad 3-5 taseme koolitused. Lisaks täiendan end pidevalt toitumise, rühi, motivatsiooni jms alastel kursustel ja koolitustel. Samuti õpin palju igapäevaselt läbi praktiliste kogemuste: iga klient, olukord ja treening on erinev ja pakub väljakutseid. Seega areng toimub igapäevaselt ja loomulikult kestab õpe n-ö terve elu. Ainult selliselt me areneda saamegi.
Milline on sinu igapäevane töö treenerina?
Päevad on erinevad. Keskmiselt viin läbi 5-8 treeningut päevas. Treeningu käigus tuleb enamasti treeningule keskenduda, aga loomulikult puudutame ka toitumise ja üldise elustiili (uni, puhkamine, stress, haigused, vigastused jne) teemasid. Need kõik on samuti olulised, et inimene suudaks soovitud eesmärgid täita.
Mis on treeneritöö kõige positiivsemad küljed ja suurimad väljakutsed?
Sa saad treenerina reaalselt inimeste elusid muuta ja suunata neid oma eesmärke täitma. Iga positiivne muutus toob naeratuse näole ja tunne, et oled kellegi jaoks oluline ning saad innustada ja aidata tema elukvaliteeti oluliselt paremaks muuta, on kõige suurem motivaator.
Kõige suurem väljakutse on tegeleda inimestega, kes ise on motivatsiooni kaotanud. Neid õigele rajale tagasi tõmmata on keerulisem, kui juhendada ülimalt motiveeritud inimest. Samuti on väljakutse kõikide inimestega ühine keel leida, personaaltreeneri amet viib kokku väga erinevate indiviididega ja igal neist on oma lugu. Seega nõuab töö palju empaatiat, et ennast konkreetse inimese olukorda panna ning leida just temale sobivad võimalused.
Miks ja millal hakkasid tegelema fitness-spordiga?
Esimesed võistlused tegin umbes viis aastat tagasi. Põhjus oli lihtne: jõutreeninguga olin tegelenud juba piisavalt ning selleks, et motivatsioon säiliks, oli vaja uut väljakutset. See on olnud asjade loomulik käik ja on andnud kirjeldamatult juurde ka treeneritöös. Arvan lausa, et iga fitnessitreener, kes kliente juhendab, peaks vähemalt ühe korra elus enda peal läbi tegema võistlusvormi lähedase vormi. Ma ei mõtle, et kõik peaksid võistlema või lavale jõudma. Ma võin ainult ette kujutada, kui keeruline on anda treeningute ja toitumise alast nõu või aidata langetada kehakaalu, kui endal antud kogemus reaalselt puudub. Seega oli kindlasti üks võistlemise motivaator see, et saaksin treenerina kliente teadlikumalt juhendada.
Mis sind selle ala juures paelub?
Eelkõige enda areng aastast aastasse. See, millise muutuse olen aastatega läbi teinud, annab motivatsiooni. Iga järgnev hooaeg peab olema eelmisest parem. Peamine võistlus käib sellel alal ikka iseendaga, kuid loomulikult tahan ka võita! Fitness on äärmiselt egoistlik spordiala ning mulle sobib selle ala individualistlik taust. Nii edus kui ka pettumistes saan süüdistada vaid iseennast.
Kas sportlasena treenid ennast ise või on sul treener?
Esimesi samme tehes andis mulle väga palju juurde kulturismilegend Indrek Otsus. Alustasin võistlemist tema nõuannete järgi ja olen nende eest siiralt tänulik. Indrek andis nõu, aga töö tuli endal ära teha ja asjadest pidin ise aru saama. Olles teadlik, kui palju antud alaga müüte kaasas käib või kui vääralt teatud asju tehakse, siis olen õnnelik, et ei pidanud enda nahal igasugust „jama“ läbi tegema.
Nähes kui mõttetuid asju sageli tehakse või millist mõju need tervisele avaldavad tekib alatihti peas „miks ometi?“ laadi küsimusi. Teema ei puudutagi ainult võistlejaid, vaid sageli isegi rohkem n-ö tavainimesi, kes otsivad mingitest imedieetidest lahendusi justkui võluvitsast, saamata aru et elustiili muutmata lahendusi ei ole ja kiirelt ei tule selles kontekstis midagi. Tuleb teha tööd, näha vaeva ja hoida distsipliini, siis tulevad ka tulemused. Ühe kuuga 20 kg alla võtta või loota, et mõni kuu aja pikkune treeningprogramm viib unelmate vormini, on lihtsalt lollus.
Indrekuga konsulteerime ka nüüd aeg-ajalt, aga enda treeningud, toitumise, võistlemise ja kõik selle juurde käiva otsustan ja teen 100% ise enda äranägemise järgi.
Millises kategoorias võistled?
Alustasin võistlemist Mens physique kategoorias. Aga teadupärast on kulturismis ja fitnessis mitmeid erinevaid võistlusdistsipliine, lisaks erinevad pikkus- ja kaalukategooriad. Huvilised saavad nendega tutvust teha näiteks rahvusvahelise Kulturismi- ja Fitnessiliidu (IFBB) kodulehel. Lühidalt öelduna on võistlusdistsipliinides erinevad nõuded, pükste kuju ja see mida konkreetselt hinnatakse. Samuti ka erinevad poosid. Näiteks tuleb kulturismi alades sooritada vabakava, mida Mens physique kategoorias ei ole. Hetkel võistlen klassikalise kulturismi kategoorias. Seda eristab kulturismist see, et teatud pikkuse juures on sportlasele lubatud teatud arv kilogramme. Näiteks minu puhul ei tohi ma oma pikkuse juures (175cm) kaaluda laval rohkem, kui 79kg.
Millise senise sportliku saavutusega ise kõige rohkem rahul oled ja miks?
Parim saavutus on olnud maailmameistrivõistluste 4. koht eelmisel sügisel ja tänavune Arnold Classic Europa finaali jõudmine (samuti 4. koht).
Rahulolu on pakkunud ka kõik Eesti meistritiitlid ja karikavõidud. Suurematel välisvõistlustel saavutatud medalid või finaalikohad (TOP 6) on alati tublid tulemused, mida hea meenutada.
Millised on sinu eesmärgid spordis?
Hetkel on peamine eesmärk kasvõi ühe koha võrra parandada maailmameistrivõistluste parimat kohta, aga pikemas plaanis kindlasti eneseareng ning see, et tagantjärgi saaksin meenutada, et andsin endast 110% .
Sinu elukaaslane Piret Lauk on samuti sporditaustaga ja tegutseb treenerina. Kas kohtusite tänu spordile? Kui oluline on sinu jaoks see, et saate olla partnerid ka tööalaselt?
Oleme mõlemad olnud terve elu spordi juures ja sportlikud inimesed, aga kohtusime ühiste tuttavate juures ja täiesti spordiväliselt. Kindlasti on suhte puhul oluline, et oleksid sarnased hobid ja sarnane maailmavaade, selles mõttes on meil vedanud. Piret täiendab mind pidevalt, kui mulle tundub idee liiga lennukas ja sooviksin ise pigem pidurit tõmmata, annab tema sellele hoopis hoogu juurde. Kindlasti võlgnen suure tänu oma arengust Piretile!
Teil on ka väike tütar, kuidas tema sünd elu muutnud on?
Muutnud on kindlasti, aga ainult positiivses mõttes. Ellusuhtumine on teistsugune ja muutunud on väärtused, mis on elus olulised ja mis vähem olulisemad. Kindlasti on tütre sünd andnud juurde meeletus koguses positiivset energiat.
Sinu üheks hobiks on muusika – millest see alguse sai ja mis sunnib sind muusikat looma?
Muusikat olen teinud väga varasest noorusest saati. Räpp muusika oli tol ajal populaarne ning minu jaoks viis ennast verbaalselt väljendada. Nooruses sai palju lugusid kirjutatud, salvestatud ja erinevatel üritustel esinemas käidud. Mingil perioodil tuli päris pikk paus sisse, üle 10 aasta ei teinud selles vallas suurt midagi, ehk vaid üksikud riimid sahtlisse. Asi sai tõsisemalt kätte võetud umbes aasta tagasi, kui tuli võimalus osaleda ühes loos räpiosaga. Nüüd olen värskelt teinud valmis kaks uut lugu, mis kõigile kuulamiseks üleval.
Võtan muusika tegemist kui mõnusat hobi ja tore, kui see kellelegi korda läheb ja lood meeldivad. Kindlasti on siin mitmeid mõtteid ja plaane, mille teostamist salamisi ootan. Aga tuleb võtta realistlikult, tahan asja nautida ja endale mingit konkreetset eesmärki pannud ei ole.
Kas pere, spordi ja muusika kõrval mahub su ellu veel mõni põnev hobi?
Mulle meeldib väga raamatuid lugeda. Kõik sportmängud pakuvad väga huvi. Suur kirg on reisimise vastu, õnneks saab seda ka kulturismi võistlustel rahuldada (välisriikides võistlemas käies). Suuremas plaanis võiks panna eesmärgiks kõik maailma riigid läbi kolistada.
Treenerilt ei saa ka uurimata jätta, millist nõu inimesed sinu käest peamiselt küsivad?
Peamiselt uuritakse, kuidas kaalus alla võtta või kuidas lihasmassi kasvatada. Sageli valmistan mõnele pettumuse, kui ütlen, et tegemist on aastaid kestva projektiga ning kiireid ja jäävaid tulemusi saavutada ei ole võimalik. Ma ei ole kunagi soovinud maalida kellelegi pilti, et asi on nii lihtne, et käib vaid sõrme viibutamise peale. Kuid kes on valmis tööd tegema ja ise panustama, siis varem või hiljem soovitud tulemuse ka saavutab!
Palju küsitakse toidulisandite kohta. Seal on vastus lihtne – enne tuleb korralikult trenni teha ja toitumine paika saada. Siis saab edasi vaadata, kas, mida ning kas üldse juurde tuleb võtta. Sageli alustavad inimesed katuseräästa viimistlemisest, olles jätnud vundamendi ladumata. Eks reklaamitööstus ahvatleb ja see tundub olevat otsetee, aga algaja treenija jaoks kindlasti teisejärguline küsimus.
Pidev teema on ka erinevate toiduainete kohta: kas kartulit võib süüa, kas makaronid teevad paksuks ja milline puuvili aitab kõige paremini kaalu langetada. Siinkohal on jälle tegemist müütidega ning ma ei väsi kordamast, et süüa võib kõike. Paika tuleb panna õiged kogused, aru saada, millised on eesmärgid ja toiduainete energiasisaldus, makrotoitainete vahekorrad jms endale selgeks teha.
Miks ja millal hakkasid tegelema fitness-spordiga?
Teil on ka väike tütar, kuidas tema sünd elu muutnud on?
