Sportlaste hulgas on väga populaarsed erinevad toidulisandid. Taastusjook peale treeningut, multivitamiinid kevadväsimuse vastu, L-karnitiin rasvapõletuse soodustamiseks jm. Samal ajal on üha enam kuulda positiivsetest dopinguproovidest, kuna keelatud ained on olnud sportlaste toidulisandites.
Milleks riskida võõramaiste ja tundmatute pulbritega, kui on olemas mitmeid toiduaineid, mis tänu erinevatele toimeainetele samuti sportlikku tegevust toetavad. Olgu selleks punapeet, kohv või hoopis rasvane kala.
Austraalia Spordikomitee on sporditoitude ja toidulisandite kirjeldamiseks ja nende valikus orienteerumiseks loonud ABCD klassifikatsiooni. Antud klassifikatsioon jagab sporditoidud ja toidulisandid nelja gruppi, baseerudes teaduslikul tõendusmaterjalil ja kaalutlustel, kas toode on ohutu, legaalne ja efektiivne. Täna teeme selles valguses juttu peedimahlast ja lämmastikoksiidist.
Lämmastikoksiid- vererõhu reguleerija ja hapnikuga varustaja
Nitraadid kuuluvad lämmastikku ja hapnikku sisaldavate ühendite hulka, mida leidub toidus ning toodetakse ka meie kehas. Toidust pärinevad nitraadid muudetakse suus olevate bakterite abil nitrititeks, mis ringlevad veres ja ka salvestatakse. NB! Nitritite moodustamiseks peavad bakterid saama rahulikult toimetada, mistõttu tuleks antibakteriaalse suuvee kasutamisest hoiduda. Tingimustes, kus hapnikku on vähe (nt võistlusolukorras), muundatakse nitrit seedimisprotsessi käigus lämmastikoksiidiks, mis lõdvestab veresooni, reguleerides seeläbi vererõhku ja kudede hapnikuga varustatust. Sellest ka positiivne mõju sportlikule tulemusele – nitraatide suurem osakaal vähendab hapnikutarvet submaksimaalsel koormusel ja parandab liikumise ökonoomsust. Lisaks vähendab ateroskleroosi tekkeriski ning suu, soolestiku ja naha infektsioone.
Punapeedi mõju saavutusvõimele
Üks parimatest taimsetest nitraate sisaldavatest toiduainetest on punapeet. Peedimahla positiivset mõju saavutusvõimele on täheldatud eelkõige koormuste puhul, mis kestavad 5-30 minutit. Samas ei saa välistada kasulikku mõju ka pikematel distantsidel, seda ei ole lihtsalt piisavalt palju uuritud.
Kes soovib peedimahla mõju võistlustulemusele katsetada, peaks joomisega alustama 2-3 tundi enne füüsilist koormust, kuna selle ajaga saavutab plasma nitraatide kontsentratsioon oma tipu. Enamikes uuringutes on koguseks valitud 0,5 l peedimahla, mille valmistamiseks kulub umbes 800-900 g peeti. Seega vajalik kogus nitraate on lihtsam saada mahla juues, kui lihtsalt peeti süües. Kuna peedimahl on väga tugeva seedimist ergutava mõjuga, on targem alustada väiksematest kogustest ja korraga juua vaid 100 ml. Kindluse mõttes tasub väikeste kõrvaltoimete vältimiseks konsulteerida ka toitumisnõustajaga.
Sarnaselt peedist pärinevatele nitraatidele kasutatakse lämmastikoksiidi toomiseks ka arginiini. Arginiiniks saab muundada näiteks tsitrulliini, mis on aminohape ja mida leidub rohkelt arbuusimahlas. Tsitrulliin aitab kiirendada treeningust taastumist ja turgutada saavutusvõimet.
Põnevat katsetamist ja ära maga maha Nutrilligenti järgmiseid uudiseid, selleks jälgi nende Facebooki lehekülge, kuhu postitatakse ka lühemaid uudisnupukesi ja uusi retsepte.
Tekst: Nutrilligenti toitumisterapeut Siret Saarsalu
Foto: Pixabay
