Postitants on trennina väga nõudlik ala. Kui näiteks jooksmisega saab hakkama ka see, kes varem ühtegi jooksusammu teinud ei ole, siis postil püsimiseks, veel enam trikkide tegemiseks, kulub suurel hulgal treeningtunde. Millised on postitantsija treeningud, väljakutsed ning seda ala ümbritsevad müüdid, rääkis lähemalt postitantsija Mairi Küünruss.
Millal ja miks hakkasid tegelema postitantsuga?
Tegelikult oli mul see mõte juba ammu, aga kuna postitantsu maine ei olnud tol ajal väga hea, siis ei julgenud proovima minna ega isegi sõpradele öelda, et mind selline ala huvitaks. Mind aga köitis väga postitantsijate tugevus ja trikid, mida olin näinud neid klubides sooritamas.
Esimesse proovitrenni jõudsin tänu oma elukaaslase õele, kellele 2016. aastal Ameerikasse külla läksime. Just tema leidis soodsa proovitrenni pakkumise nende kodulinnas ja tema soovitusel seda proovima läksingi. Eestisse tagasi tulles hakkasin juba regulaarselt trennides käima.
Kas kohe esimesel korral said aru, et see on ala, mis sulle väga hästi sobib?
Tundsin kohe, et see ala on mulle! Trennis pidi kõvasti pingutama, see oli raske, valus ja sain mitmeid sinikaid, aga just see mind paeluski. Vaatasin teisi tüdrukuid, kui lihtsalt neil kõik välja tuli ja milliseid trikke nad juba oskasid, ning tahtsin olla sama osav.
Mis oli alustades kõige suurem väljakutse?
Kõige suurem väljakutse oli, ja on siiani, iseenda ületamine. Mäletan selgelt, kui julgesin esimest korda pea alaspidi posti küljes rippuda. Paljud minuga koos alustanud neiud suutsid sellega hakkama saada juba varem, aga mina olin paras argpüks. Lõpuks võtsin julguse kokku ja tegin ära. Siis tundsin meeletut õnnetunnet, et ületasin end ja sain hakkama.
Paljude uute trikkidega on nii, et pead oma hirmust üle astuma, usaldama ennast ja posti ning lihtsalt proovima. See mulle postitantsu juures nii väga meeldibki – see adrenaliini sööst, kui midagi enda jaoks hirmutavat või rasket ära teed.
Milline on sinu tavaline treening?
Trenni teen 5-6 korda nädalas. Treening algab alati soojendusega. Olenevalt tujust harjutan seejärel tantsimist ümber posti või trikke posti peal. Üks treening kestab tavaliselt tunni, aga kui harjutan üksi, teen nii kaua kui viitsimist on.
Sotsiaalmeedia on mulle suureks abimeheks. Jälgin mitmeid teisi postitantsijaid üle maailma ning kui keegi midagi huvitavat teeb, siis proovin järele teha või loon sellest inspireerituna hoopis mingi oma tantsu kombo.
Kas lisaks postiga treenimisele sisaldab postitantsija treening ka mingeid muid spordialasid?
Iga treening kindlasti toetab kiiremat arengut postitantsijana, aga treeningutega üle pingutada ka ei maksa. Kehal tuleb lasta puhata. Kindlasti soovitaksin lisaks venitada, sest postitantsu kavad ja trikid on väga akrobaatilised ning nõuavad lisaks vastupidavusele painduvust. Selle saavutamiseks on vaja teha korralikult venitustrenni.
Mis on praegu sinu tegevused seoses postitantsuga?
Annan regulaarseid trenne enda äsja avatud postitantsu stuudios Pole Mermaids. See asub Tallinnas Paavli tänaval ning sinna on oodatud igal tasemel huvilised. Stuudios on lisaks mulle veel treenereid, kes juhendavad trenne erinevatel tasemetel. Valida saab ka erinevate stiilide vahel. Rohkem infot saab kodulehe kaudu.
Arvestades praegust olukorda, on esinemise kohapealt hetkel väga vaikne, aga enne COVID-19 puhangut käisin umbes korra kuus esinemas erapidudel, firmaüritustel või tüdrukuteõhtutel.
Võistlemas olen käinud korra – eelmisel sügisel Moskvas Exotic Generation võistlustel. Tulemust ma ei saavutanud, ent sain suure kogemuse võrra rikkamaks. Kindlasti lähen tulevikus veel võistlema, aga arusaadavalt on korraldajad lükanud kõik võistlused praegu kaugemale tulevikku.
Kuidas on muutunud sinu füüsiline vorm selle aja jooksul, mil oled postitantsuga tegelenud?
Väga palju. Olin enne kõhn, kondine ja ilma erilise lihastoonuseta. Tänu postitantsule on mu kaal tõusnud lihasmassi arvelt tervislikumale tasemele. Mu keha on oluliselt tugevam ja vastupidavam. Ning terviski parem! Olin varem väga paindumatu, kuid nüüdseks on painduvus palju arenenud. Ma ei ole veel enda painduvusega rahul, kuid 3-4 aasta taguse ajaga võrreldes olen teinud tohutu arengu.
Mis on see, mis sind postitantsu juures kõige enam köidab?
Selle ala juures on nii palju vabadust teha, katsetada ja proovida. Pole kindlaid piire nagu mõne teise spordiala puhul ette võib tulla. Siin loeb ainult su enda stiil ja emotsioon.
Tegelikult jaguneb postitants erinevateks stiilideks ning võistlustel on oluline jääda kindlaks ühele stiilile. Seal on ka kindlad reeglid. Üldiselt saab seda aga teha nii vabas vormis kui hing ihaldab. Postitants on väga loominguline.
Kas on mingeid eelarvamusi, mida postitantsu kohta oled kuulnud ja mida tahaksid ümber lükata?
Kõige sagedasem on seostamine striptiisiga. Mõne inimese jaoks seostub postitants automaatselt millegi väga seksuaalse ja pahelisega. Postitantsu on muidugi võimalik teha väga seksuaalselt, aga on võimalik ka mitte teha. Kõik oleneb tantsijast. Ja kas selles on midagi halba, kui naine soovib oma seksuaalsust näidata? Miskipärast arvatakse, et selline tantsimise viis on väga vale. Sellest on kahju. Inimene, kellele see ala on võõras, ei oska aimatagi, millist tööd ja vaeva on tantsija näinud, et jõuda teatud tasemeni. Kui mitu tundi on ta veetnud trennisaalis, kui palju kukkunud, mitu sinikat saanud, kui palju enesesse usku süstinud, et ta saab hakkama… töö selle taga on metsik ega anna sõnadesse panna.
On mullegi näpuga näidatud, et see mida ma teen on liig, olen ju ise ema jne. Aga ma vastan alati naerdes, et näidake mulle seadust või õpikut, milline üks õige ema olema peab, siis räägime edasi.
Kindlasti annab põhjusi eelarvamusteks postitantsijate riietus, aga trikke sooritades on naha kontakt postiga väga oluline – riietega postil ei püsi. Sellepärast tulebki kanda nappe riideid.
Sage eelarvamus, miks tüdrukud trenni ei julge tulla on see, et „mul on liiga nõrgad käed“. Muidugi võib ju oodata mõned aastad, äkki käed muutuvad tugevamaks, aga võib ka trenniga alustada, et käed tugevaks treenida. Algajate trennis alustame lihtsatest harjutustest, ei pea kartma, et kohe pannakse midagi hullumeelset tegema.
Milliseid komplimente postitantsijana kõige rohkem oled saanud?
Kõige suurem kompliment on see, kui inimesed tulevad selle ala kohta küsima ilma eelarvamuseta ja tunnevad postitantsu vastu siirast huvi.
Kas sul on postitantsumaailmas mõni eeskuju, kelle tegemisi jälgid?
Kuna minu suunaks on pigem exotic stiil, siis jälgin selle stiili viljelejaid. Lemmikuteks on Jazzy K, Nina Kozub, Daria Che, Eva Bembo. Nende juures imetlen pehmet liikumist, samas jõulisust ja loomingulisust. Anastasia Skukhtorova ja Sarah Scott meeldivad ka mulle väga, nemad teevad rohkem trikke ning mul on neilt palju õppida. Väga meeldib ka Sammy Picone.
Kas ja miks soovitaksid postitantsu trenni? Kellele see võiks treeninguna sobida?
Ma soovitan alati kõigil seda proovida. See on ala, mis hakkab sulle väga meeldima või ei paku üldse huvi.
Postitants arendab füüsilist poolt, aga see annab ka sisemiselt meeletult enesekindlust ja eneseusku juurde. Mul on tulnud trenni tagasihoidlikud ja arad tüdrukud ning juba mõned kuud hiljem märkan, kuidas nad tulevad saali enesekindel pilk silmis, selg sirge ja süda rõõmu täis. Näost on näha, et inimene on endaga palju rahulolevam. See on minu jaoks nii oluline, kui olen kliendi sellisele tasemele viinud, kus ta saab endaga rahul olla just sellisena nagu ta praeguses hetkes on.
Postitants sobib absoluutselt kõigile. Sageli arvavad tüdrukud, et nende kehakaal on liiga suur või et nad pole piisavalt tugevad. Kardetakse teiste arvamusi ja trennis äpu olla. Meeles tuleb aga pidada, et takistused eksisteerivad ainult meie peas ning need on meie endi välja mõeldud. Tegelikkuses on võimalik kõik takistused ületada. Selleks, et trenni tulla ei ole vanus, sugu, kehakaal ega eelnev treenitus üldse olulised. Oluline on mitte alla anda. See ala on väga raske ja nõuab pühendumist ning tahtejõudu, ei saa eeldada, et peale esimest trenni oskad juba midagi ette näidata. Aga kui piisavalt tahta ja pingutada on kõik võimalik!
Tekst: Merilin Piirsalu
