Martin Nassar vaimustub pikamaasuusatamisest

Foto: Kaimo Puniste

Estoloppeti suusasarja mullune üldvõitja Martin Nassar valmistub sarja 20. juubelihooajaks võidumõtetega. Keha ja vaimu toonuses hoidmisega tegeleb 23-aastane noormees aasta ringi.

Suusatamise kõrval on üks Martini lemmikalasid maastikurattasõit ja tema nime leiab nii mõnestki rattamaratoni protokollist, kuid esimesed triibud lumel said tänavu tehtud juba oktoobrikuus. „Helsingist umbes 600 kilomeetri kaugusel asub Vuokatti, kuhu on püsti pandud sportlaste seas väga populaarne suusatunnel. Edasi-tagasi n-ö ring on umbes kaks ja pool kilomeetrit pikk, temperatuur on seal maa all umbes 5−7 miinuskraadi ringis. Kui meie seal olime, sai juba ka õues suusatada ning lisaks olid imitatsioonitrennid, mis sisuliselt tähendab suusakeppidega rajal jooksmist, ja rullsuusatrennid,” loetles sportlane nädalaga kokku umbes veerandsada treeningtundi.

Järgmine suusalaager viis Nassari uuesti üle lahe Soome, kuhu suunduti koos koduse Viljandi suusaklubiga, mille ridades ta võimalusel alati kaasa teeb. „Ühe laagri optimaalne pikkus on kaks nädalat, rohkem ei kannata koolist eemal olla. Katsun enne Estoloppeti esimesi starte vähemalt 1000 treeningkilomeetrit kokku saada, võib-olla isegi rohkem,” on tal siht silme ees.

Treener kiidab

Sõjaplaani aitab Martin Nassaril koostada endine koolikaaslane Otepää aegadest, Avo Sambla, kes tegutseb Alutaguse suusaklubi treenerina. Seetõttu on ka Nassar lisaks Viljandi klubile vahel võistlustel Alutaguse võistkonnale punkte kogumas.

Sambla iseloomustab Martinit kui tõsist töömeest. „Temaga on selles mõttes hästi lihtne, et kui mina oma plaanid ja nägemuse esitan, siis tema lisab juurde lähtuvalt võimalustest oma tagasiside. Kriitikat sealt ei tule, pigem mõtleb kaasa ja katsume koos parimaid lahendusi leida. Kuna Martin käib Tallinnas koolis, siis on meie kolmandat aastat kestev koostöö nüüd pigem distantsilt juhitud. Samas näen enda ees üht väga kõrge motivatsiooniga sportlast. Kui minu klubi ja tema suusalaagrid kattuvad, siis võimalusel saame kokku ja arutame asju näost näkku,” on Avo Sambla oma treenitavaga rahul.

Trennikava hoitakse mõlema sõnul võimalikult mitmekülgne. „Jooksmine, rullsuusatamine, rattasõit ja talvel suusatamine, sekka jõusaal,” loetleb Nassar. Kuigi sport on Nassari suur hobi ja kirg, siis treenerina ta end ette ei kujuta. „Mulle pakuvad huvi majandus ja numbrid. Õpin praegu Sisekaitseakadeemias viimasel kursusel tolli ja maksundusega seotut,” käib ta välja üllatava fakti.

Foto: Kaimo Puniste

Tee suusatrennist spordikooli

Tõsisema trennipisiku sai noormees kaasa koolist, sest peres tema sõnul keegi väga spordiga ei tegele. „Õde ja vend noorena veidi oma lõbuks suusatasid, kuid mina olin ainus, kes selle juurde jäigi. Urve Bergman oli esimene, kes mind Holstre-Pollis treeningutele kutsus. Kuna ala köitis, siis edasine oligi loogiline – keskhariduse omandasin Audentese spordikooli filiaalis Otepääl. Tegelikult on mul sealt olemas ka treeneritööks vajalikud paberid, kuid esialgu jäävad need riiulisse,” avaldab Nassar. Otepää-ajast kiidab sportlane treener Margus Uibot, kelle käe all tuli tema sõnul põhiline areng. „Meil oli seal üks väga hea punt koos, kellega treenida. Alvar Johannes Alev ja Marko Kilp on täna näiteks Anti Saarepuu käe all treeniva Team Haanja liikmed.”

Kirglik pikamaasuusataja

Lõuna-Eestis koolis käies ja treenides sai Martin Nassarile selgeks, et vaatamata kõvale töötahtele jääb maailma tipptasemele jõudmisest midagi siiski puudu, ja nii jõudis ta maratonsõitude juurde. „Sain aru, et mulle sobivad pikad distantsid, ja võtsin eesmärgiks nendele spetsialiseerumise. Lisaks teen vahel kaasa ka lühemaid suusavõistlusi, kus tuleb korraga sõita 10−15 kilomeetrit. Praegu on peamine end Estoloppeti sarjaks võimalikult hästi ette valmistada, lisaks on plaanis osaleda Eesti meistrivõistlustel ning kui kalender lubab, siis ka Läti ja Leedu omadel.”

Kuigi soov eelmise hooaja tiitlit kaitsta on suur, läheb suusamees võistlusi siiski ka nautima. „Maraton on kahtlemata hea elamus, mida tuleb nautida. Hea ilm, mõnus seltskond, saad teistega rinda pista ning nädalavahetuse värskes õhus ja looduses veeta. Mis saaks veel parem olla!” tõdeb Nassar.

Foto: Kaimo Puniste

Pool võidust on õigesti valitud varustus

Maratonil hea tulemuse tegemiseks tuleb on oluline nii hea vastupidavus, töökus kui ka õigesti valitud ja ilmaoludele vastava määrde alla saanud suusapaar. „Kehva suusaga võidu peale ei sõida,” teab Nassar, kelle kapist leiab kuni 22 suusapaari, millest põhiliselt on kasutuses neli-viis. „Mul on ka paar paari Jaak Mae vanu suuski, mis said ostetud siis, kui tema oma karjääri lõpetas. Need libisevad paremini kui kõik teised, mis on mujalt soetatud. Eks need on ka tehasest tema jaoks spetsiaalselt välja otsitud ja toimivad,” avaldab ta pisikese saladuse.

Tõsisemate võistluste eel usaldab ta määrimise teiste hooleks. „Mullu hoolitsesid Estoloppeti etappidel minu suuskade eest Skiwaxi määrdespetsid Anti Saarepuu ja Eeri Vahtra. Nad on väga kogenud,” kiidab Nassar meeste tööd.

Eeskujusid ei tule kaugelt otsida

Suusaspordis toimuvaga hoiab Martin Nassar end kursis erinevate erialaajakirjade ja meedia vahendusel. Pöialt hoiab ikka omadele ning eeskujudena nimetab Andrus Veerpalu ja Meelis Aasmäed. „Need kaks sportlast on minu jaoks läbi aegade maailma parimad. Veerpalu klassikatehnika on omaette klassika ning Aasmäed mäletan sellest ajast, kui ma ise väike olin ja nägin, kuidas ta minu kodukohast mööda sõites trenni tegi,” meenutab Nassar.

Läbi elu sportides ja õppides

Spordi juurde lubab suusataja jääda elu lõpuni. „Tervisesporti tuleb teha ja ka oma lõbuks on tore liigutada. See hoiab toonuses ja tervena elatud aastaid koguneb kindlasti rohkem kui neil, kes end spordist kiivalt eemale hoiavad. Kui sul on noorest peast sportimisharjumus sees, jääb see ilmselt kogu eluks külge. Võistluspordiga on nagu on, aga ilma liigutamata mina olla ei oska.”

Lisaks aitab sihipärane sportimine Nassari arvates ka elus paremini läbi lüüa. „Trenn õpetab järjepidevust ja distsipliini. Kui tahad midagi saavutada, pead olema töökas, vastupidav ja sihikindel ning end pidevalt täiendama. Kui koolis midagi teha antakse, teed selle ära ja võtad endale teadmiseks, et õpitakse kogu elu.”

Kuna koolitee lõpp paistab, võib peagi terendav tööinimese rutiin Nassari võistlusplaanidele oma pitseri vajutada. „Võtan aasta korraga ja hooaja kaupa, eks siis näis, mis saab, ja kas õnnestub järgmisel suvel ka uueks suusahooajaks veidi intensiivsemalt valmistuda või mitte. Üks aasta korraga.”

Foto: Kaimo Puniste

Estoloppet tähistab juubelit!

Estoloppet on tänavu eriti pidulik, sest Eestimaa pikamaasuusatajate sarja esimene etapp lükkab käima 20. juubelihooaja. Alates sarja loomisest on toimunud 83 maratoni, lumepuudusel ära jäetud kaksteist. Kõik seni toimunud mõõduvõtud on läbinud viis kanget meest – Ulvar Pavlov, Sulev Muru, Indrek Pak, Arvo Raja ja Kaarel Toss.

Sarja juht Robert Peets innustab Eesti talveilu nautima tulema kõiki peresid. „Suusatamine on väga lahe ja saadav emotsioon, mida pakub võistluskeskus ja koos teistega rajale minek, on oivaline. Maratoni finišijoont ületades on tunne, et oled millegi suurega hakkama saanud,” teab Peets omast kogemusest.

„Pealegi on hea ettevalmistusega maraton või poolmaraton üks kõige turvalisemaid viise metsas suusatada ja end proovile panna. Meil on olemas meditsiiniline teenindus ja toitlustuspunktid, kus saab energiavarusid täiendada, lisaks annavad motivatsiooni juurde ka raja ääres olevad ergutajad ja toredad kaasvõistlejad. Ka pere kõige pisemate peale on mõeldud, neile on eraldi lastesõidud ja muud tegevused, samal ajal kui vanemad pikematel distantsidel end proovile panevad. Tasub tulla!”

Fänniklubi saab suusatajatele kaasa elada maratoni otseülekande ja GPS-jälgimise vahendusel kas siis raja ääres või kodus arvuti ees.

Estoloppeti juubelihooaja võistluskalender

28.01.2017 − 33. Viru maraton
5.02.2017 − 19. Tamsalu-Neeruti maraton
11.02.2017 − 19. Alutaguse maraton
18.02.2017 − 19. Tallinna suusamaraton
26.02.2017 − 44. Tartu maraton
4.03.2017 − 43. Haanja maraton

Värskeima info ja uudised leiad SIIT ja SIIT

Tekst: Marta Vasarik
Artikkel ilmus Ajakirjas SPORT 2016 detsembris

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*