Ebaharilikult soe ja sajune veebruar ning sellega kaasnev hallus on vajunud kõikjale. Õnneks on meil loodus, meri ja mets, mis talvekaamose keskel hinge ja vaimu toidab. Matkavarustuse tootja Fjällräven palus armastatud Eesti loodusgiidil Romet Vainol tuua välja seitse, Tallinnast mitte rohkem kui 1,5 tunni kaugusel olevat matkarada, kuhu praeguse ilmaga matkale minna.
- Eesti suurima rabajärvega matkarada Raplamaal
Kes ihkab näha, milline näeb välja Eesti kõige suurem rabajärv, soovitab loodusgiid minna matkama Raplamaale, RMK Loosalu-Paluküla loodusrajale. 7,7 kilomeetri pikkune matkarada ühendab läänepoolse Eesti kõrgeimat tippu Hiiemäge (106 meetrit) ja Loosalu soostiku soosaart. Ühtlasi jääb rajale Eesti suurim rabajärv, 34 hektari suurune Loosalu järv. Matka saab alustada mõlemast otsast, Paluküla või Loosalu poolt – mis iganes suuna kasuks otsustad, jäävad matkarajale ka toredad lõkkekohad, kus keha kinnitada või lõket teha. Kuna rada ei ole ringikujuline, peab kogu raja läbimiseks edasi-tagasi arvestama umbes 15 kilomeetrit. Rahulikus tempos jalutades kulub selleks keskeltläbi viis tundi. Neli kilomeetrit sellest kulgeb ka mööda laudteed.
- Kaks vaatetorniga matkarada, üks Raplamaal ja teine Lääne-Virumaal
Kui soovid imetleda Eestimaa loodust veidi kõrgemalt, soovitab Romet selle kogemiseks kahte vaatetorniga matkarada. Esimene neist on 2,5 kilomeetri pikkune RMK Mukri loodusrada Raplamaal, mis kulgeb läbi rohkete rabalaugaste ja järvede. Rajale jääb 18 meetri kõrgune vaatetorn, kust avaneb imeline vaade kogu Mukri rabale. Mõnevõrra pikem ja Tallinnale lähemal asub 7 kilomeetri pikkune ja kaheksakujuline RMK Majakivi-Pikanõmme loodusõpperada, millest kaks kilomeetrit kulgeb ka mööda laudteed. Vaheldusrikka maastikuga rada tutvustab rajale jäävaid rändrähne, teiste seas ka Eesti suuruselt kolmandat, 7 meetrini ulatuvat Majakivi rändrahnu. Imeline vaade Juminda poolsaarele avaneb Pikanõmme 24,5 meetri kõrgusest vaatetornist.
- Ojavulina ja kohiseva veega matkarada Lahemaa rahvuspargis
Loodusgiidi sõnul on Eestis veebruari kohta ebaharilikult soe. Jää ja lumi on hakanud sulama, veetase oluliselt tõusnud ja see tähendab vaid üht – Eesti kaunid joad ja jõed on hakanud ilusat vaatemängu pakkuma. Romet soovitab praegusel aastaajal külastada näiteks Lahemaa rahvuspargis asuvat RMK Nõmmeveski kanjonorgu ja juga. Kes pikemat matka ette võtta ei viitsi, saab auto kanjonoru lähedale ära parkida. Kes aga tahab teha pikema ringi ja jääda metsa ehk öösekski, võib matkata läbi 16 kilomeetri pikkuse RMK Nõmmeveski-Liiapeksi matkarada, kuhu jääb ka lõkkekoht, katusega istumiskoht ja tähistaeva all magamiseks laavu.
- Järskude küngaste ja kirevate oosidega matkarajad Paunkülas
Paunküla mäed pakuvad vaheldusrikkust ja põnevust ka kogenud matkajatele – järsud künkad vahelduvad ilusate järvede ning kirevate oosidega. Ühtlasi annab RMK Paunküla mägede matkaradade võrgustik valikuvabaduse – kauni looduse keskel looklevatest radadest saab kombineerida erineva pikkuse ja raskusega marsruute, väiksem ring sellest 3,5 kilomeetrit ning suurem ringi 12 kilomeetrit. Samuti ei tule raja läbimiseks kõndida edasi tagasi, vaid rada moodustab mõnusa ja kompaktse ringi. Lõkke ja toidu tegemiseks tee peatus Paunküla lõkkekohas, mis on varustatud lõkkeaseme, kuivkäimla ja katusealusega.
- Matk mööda Võlingi allikaid Järvamaal
Endla looduskaitsealal asuv RMK Võlingi allika matkaraja suurimaks vaatamisväärsuseks on Norra allikate gruppi kuuluv Võlingi allikas. Matkaraja äärde jäävates veekogudes on märgata mitme meetri sügavusel heledate äärtega auke, kust pulbitseb välja kristallselget rohekas-sinist vett. Kuna talvel allikas ei külmu ning allikast voolab sekundis välja 220 liitrit vett, pakuvad allikad ka praegusel aastaajal ilusat vaatemängu. Loodusgiidi sõnul võib allikate läheduses kohata ka jäälindu ning märgata lumega kaetud radadel ilvese käpajälgi.
- Jalutuskäik Purekkari neemee tipus Lääne-Virumaal
