ajakirja Toetavad

Taliujumine on ekstreemne harrastus

Foto: Tallinna Taliujumiskeskus

Kas talvel saab ujuda? Loomulikult saab, ja mitte ainult basseinis, heas mõttes hullud inimesed suplevad ja ujuvad ka väljas. Uurisime ühelt Eesti taliujumise edendajalt Hannes Viherpuult, miks, kus ja millal.

Tegelikult tuleb vahet teha sellel, mis on talisuplus ja mis on taliujumine, seepärast alustabki Hannes nende mõistete selgitamisest. „Talisuplus on pigem karastamine. Sõna esimene pool viitab külmale veele ja teine pool veekogule, kus end üleni kasta saab. Seega jutt on üldisemalt karastamise ühest viisist,” ütleb Hannes ja lisab, et üldiselt räägime talisupluse puhul avaveekogust (jõgi, järv, meri või mõni sobiv tehisveekogu ) ja külma vette kastmisest või selles mingi hetk viibimisest. „Seda tehakse enesetunde järgi. Pole mingit ajalist piirangut ega erilisi reegleid, ainult ajaline mõõde – kaua suudab,” ütleb ta. Talujumise puhul aga viitab sõna esimene pool külmale veele ja teine pool koordineeritud tegevusele vees. „Ehk siis tegu on külmas vees ujumisega, ja ujumine on sport. Siin saame rääkida sellest, et on kindel distants, stiil ja kõigile võrdsed tingimused. Kes on kiirem ja osavam, on võitja.”

Meie oma talvefestival Pirita Open

Hannes tegutseb Pirital Tallinna Taliujumiskeskuses. See on elustiiliklubi, mis ühendab karastamise ja spordi. „Me armastame ujumist, iga ilmaga – külm vesi annab isegi ujumisele uue mõõte,” tutvustab Hannes. Nii on klubi võtnud vedada ka talisuplusfestivali Pirita Open korraldamise. Aga miks festival ja miks ürituse nimes on talisuplus, kuigi mõõtu võetakse ka taliujumises? „Kui esimest korda seda üritust korraldasime, siis panime nii kirja,” selgitab Hannes ja lisab, et see on festival inimestele, keda ühendab külm vesi, selles karastamine, suplemine või teadlik ujumine. „Festivali raames korraldame sportlastele Eesti meistrivõistlusi taliujumises, kus iga osaleja saab kirja aja ja koha, esikolmik medali kaela ja kõik osalejad diplomi. Samuti saavad vastava diplomi kõik suplejad, kes ei uju distantsi ega saa aega kirja, aga kes kastavad end vette.”

Foto: Tallinna Taliujumiskeskus

Rahvusvaheline sündmus

Pirita Open on rahvusvaheline sündmus, mis tänavu märtsi alguses toimus kaheksandat korda. Tänavu oli festival toodud Piritalt kesklinna, sest järgmise aasta mais toimuvad samas kohas Eestis maailmameistrivõistlused taliujumises. „Tegelikult oleme me taliujumise kaardil üsna uued, kogemust on vähem kui kümme aastat, kuid siia tahetakse tulla ja festivalil osaleda. Näiteks Soome meistrivõistlustel on inimesi stardis nelja päeva peale kokku üle 1100, kuid põhjanaabrite traditsioon on ka rohkem kui paarkümmend aastat vana. Sellegi poolest korraldavad eestlased ja lätlased, venelased ja teised lähiriigid oma riigi inimestele festivale ja kutsuvad teisi ka külla. Eesti ja Pirita Open talisuplusfestival on saanud nn spordituristide tähelepanu ja heakskiidu,” võib Hannes rahul olla.

Turvalisus peab olema

Hannese sõnul on aastate jooksul festivalile distantse juurde tulnud, aga nende pikkused lühemaks muutunud. „Kui alguses korraldasime ka 450 m ujumist ja üksikud tegi omal vastutusel isiklike rekordeid 700 m, 1 km ja pikematelgi distantsidel, siis täna piirdume maksimaalselt 200 m pikkuse distantsiga. Samas saab aga ujuda kõiki stiile, välja arvatud selili. Seda kõike selleks, et oleks ohutum ja ühe korraga vees oldud aeg oleks lühem,” selgitab Hannes. „Kui rääkida vee temperatuurist, siis taliujumise maailmas on nii, et 0−2 °C juures tuleks hoida distantsid lühemad. Kui vesi on 3−5 °C, siis võib korraldada ka kuni 500 m distantside ujumisi,” selgitab festivali korraldaja.

Hannese sõnul on taliujujatele kõige soodsam tuulevaikne ja päikesepaisteline ilm. „Mida külmem on õhutemperatuur, seda soojem tundub vees. Vesi on alati kerges plussis,” selgitab ta. Karmid on olud sel juhul, kui valitseb krõbe pakane ja lõõtsub kõva tuul või ilmub platsi nähtavust halvendav tuisk või lumesadu. „Turvalisuse küsimus seab teatavad piirid. Külm ja päikesepaisteline ilm ei sega vees ujumist, aga vees olek ja väljatulek peavad olema turvalised,” kinnitab taliujuja.

Foto: Tallinna Taliujumiskeskus

Piisav hulk ekstreemi

Taliujumine on eestlaste jaoks küllaltki edukas ala, viimaselt taliujumise MM-ilt tuldi koju 54 medaliga. „Peamine põhjus on see, et eestlane on pealehakkaja. Sugugi vähem tähtis pole see, et endised sportlased otsivad pärast tippspordi lõpetamist alternatiivi ja jätkavad tegevust sarnastel spordialadel. Taliujumises on ujumisoskus ja kiirus peamine edu pant. Võrreldes n-ö tavaujujaga lisandub talvel lihtsalt see, et vesi on külm ja ka sellega peab toime tulema,” selgitab Hannes, kes ei vaidle ka vastu väitele, et taliujumine kuulub ekstreemsete alade hulka. „Taliujumises on sees piisav annus ekstreemi. Samas on kõik suhtumise küsimus – see on kindel, et ühe basseinipikkuse suudab iga inimene ujuda nii suvel kui talvel. Mida kiiremini ujud, seda kiiremini saab kogemus läbi,” ütleb Hannes välja lihtsa tõe.

Kõike võib nautida

Taliujumise juurde satuvad inimesed väga erinevaid teid mööda. „On neid, kes teevad seda üks kord ja sellest piisab. On neid, kes arvavad, et karastamine ja taliujumine hoiab tervena. On neid, kes naudivad tunnet, mida kogevad pärast taliujumist, ja on neid, kes võistlevad, et saada uus medal või parandada isiklikku rekordit. Ning on saunasõbrad, kes istuvad rohkem laval, ja kui seal hakkab liiga palav, siis kastavad end vette ka,” kirjeldab Hannes.

Kuigi kõrvaltvaatajale tundub ala üsnagi ekstreemne, siis paljud, kes alaga tutvust on teinud, jäävad selle juurde. Hannes usub, et põhjus on see, et inimene harjub kõigega. „Kui oled hirmudest üle saanud, siis võib ka sellist asja nautida,” ütleb ta.

Silmad särama!

Hannes usub, et Eestis on tegelikult talisupluse harrastajaid täpselt nii palju, kui palju on meil väikeseid saunu veesilmade ääres, kus end aasta ringi karastamas käiakse. Organiseeritud talisupluse seltse ja klubisid on tänaseks tekkinud Eestis paarikümne ringis ja sealt kasvab välja uusi taliujujaid. Üsnagi paljud nende seast on endised ujujad, kes otsivad uusi huvitavaid väljakutseid. Samuti on harrastajate seas ekstreemspordi austajad, kes lihtsalt soovivad oma võimete ja vastupanu piire teada saada.

Foto: Tallinna Taliujumiskeskus

Taliujujaks järk-järgult

Kuid loomulikult ei maksa ühegi asjaga üle pingutada ja ekstreemsemate harrastustega võiks algust teha kogenumate toel. Taliujumises on üks oht üle pingutada, teiseks võib ujudes end ka vigastada, näiteks kätt vastu jääd ära lüües, ja liiga kaua külmas vees viibimine võib tervisele liiga teha,” loetleb Hannes võimalikke ohte ja soovitab mitte üle kahe minuti korraga vees viibida ja ujuda rahulikult, nii et ikka ise tead, mida teed.

Kui tekib huvi taliujumist proovida, siis kõige õigem oleks võtta ühendust lähima taliujumise või talisupluse klubiga ja alusta koos nendega. Alguses on vaja saada kätte külmas vees olemise tunnetus, siis valida juba järk-järgult ujumiseks pikemaid vahemaid. „Päris üksi ei soovita ujuda ei suvel ega talvel, eriti tundmatus kohas ja oludes,” paneb Hannes südamele.

Sportlased aasta ringi

Lõpetuseks tahan teada, millega tegelevad talisuplejad suvisel ajal. „Hea küsimus,” nendib Hannes, „talisuplejad karastavad end ilmselt aasta ringi, kuid kõige tõenäolisemalt tegelevad taliujujad suvel avaveeujumise, triatloni, SwimRun võistlustel käimise, orienteerumisel ja rogainidel osalemise jmt-ga. Spordisõbrad tegelevad spordiga läbi aasta,” on Hannes veendunud.

Kas taliujumine on kasulik harrastus?

Hannes arvab, et kasulik on tegeleda just sellega, mis pakub pinget. „Nõks üle võlli tegevus on alati väike väljakutse. Kui sa oskad ujuda ega karda külma vett, siis taliujumine on üks võimalus saada väga tugev emotsionaalne laeng. See annab enesekindlust keerulistes olukordades toime tulla, paneb silma särama ja tõstab tuju!”

Tekst: Merilin Piirsalu
Artikkel ilmus Ajakirjas SPORT 2017 veebruar

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*