ajakirja Toetavad

Raivo E. Tamm – tahtejõu ja kohusetundega triatlonile

Raivo E. Tamm
Foto: Terje Atonen

Palavalt armastatud näitlejal Raivo E. Tammel on käsil elu suurim väljakutse. Talvel suure ülekaaluga kimpus olnud 51-aastane mees pingutab selle nimel, et läbida augustis triatlon Otepääl.

Otepääl peetav suurvõistlus SiS IRONMAN 70.3 Otepää presented by Ferroline Group on poolpikk triatlonidistants – 1,9 km ujumist, 90 km ratast ja 21 km jooksu. Raivo jaoks on see aga eelkõige võitlus iseendaga. Märksõnadeks on tahtejõud ja distsipliin. Raivo E. Tamme kannustab ka sügavalt isiklik eesmärk. „Poeg saab kohe kaheaastaseks. Naine ütles, et see talv ma pääsesin, kuid järgmisel pean kindlasti pojaga kelgumäel olema. Tahan jaksata sel vennikesel järele joosta,” teatab teleekraanidel Allani ja Illarina tuntust kogunud mees, kes, tuleb välja, esitab endale spordimehena sama tõsiseid nõudmisi kui näitlejana.

Minu viimane mälestus Raivo E. Tammest pärineb näosaate ajast, kui Teil põsed punnis olid ja naba kohal olevad särginööbid tahtsid pinge all eest lennata. Nüüd olete hoopis teist nägu ja tegu. Mis vahepeal juhtunud on?

Mul endal on tunne, et ujumine on kõige paremini mõjunud. Toitumise poolega pole veel nii tõsiselt tegelenud, pärast intervjuud lähengi selleteemalisele koolitusele. Arvan, et koos treeningutega on minu portsjonid iseenesest väiksemaks läinud, sest täis kõhu ja suure kehakaaluga pole meeldiv sporti teha. Talvine näosaate ja teatriperiood Tartus oli hästi pingeline ja tihtipeale tuli ette, et etenduse lõpus hakkasin mõtlema bensiinijaama kebabi peale. Autosõit Tallinna oli pikk ning tihti jäi kebabist väheks ja järgmises bensiinijaamas tuli ka hot dog võtta. Sellist asja enam pole.

Raivo E. Tamm
Foto: Terje Atonen

Mu kehakaal on elu jooksul palju kõikunud ja olen teinud igasugu eksperimente. Mul on kõrge kolesteroolitase, olen selle ilmselt isalt pärinud. Mind taheti aastate eest tablettide peale panna, kuid see plaan ei meeldinud mulle üldse. Ainuüksi jutt sellest mõjus mulle psüühiliselt väga halvasti. Üritasin toona toitumisega asja parandada. Olin siis Tartus ühe suveetendusega seotud ja hakkasin kolm korda päevas tatart sööma, kõrvale võtsin heeringat ja kilu. Sedaviisi sain kolesterooli alla ja kehakaal langes ka paarkümmend kilo. Ühel hetkel sai mul sellest kõigest kõrini ja sõin ennast paksuks tagasi. Nägin välja nagu mu isa – kõht üle ääre ja lott lõua all. Mõtlesin, et ju see ongi minu saatus ja sellega peab leppima. Oli tunne, et pelgalt toitumisega pole võimalik kõhnaks saada. Oli plaan ilusad riided vaestele ära anda ja suuremad numbrid asemele osta.

See, mis nüüd on toimunud, üllatab mind ennastki. Ei uskunud, et mul on võimalus uuesti kõhnaks minna. Olen aru saanud, et lisaks toitumise jälgimisele peab minu vanuses end ka liigutama.

Palju on kaal langenud?

Kaksteist kilo. Jaanuaris, kui mulle triatlonil osalemist pakuti, kaalusin 96,2 kilo. Täna hommikul (mai keskpaigas) olid kaalul numbrid 84,2.

Suveks peate uued riided ostma?

Mul on kõhnema perioodi riided alles …

Need pole ju enam moes.

Tühja see mood.

Raivo E. Tamm
Foto: Jüri Suurkivi

Triatlonil osalemise kohta andsite jah-sõna praktiliselt kohe. Ironman 70.3 Otepää peakorraldaja Ain-Alar Juhanson helistas Teile, kui sõitsite autoga Tartu poole.

Ain-Alar andis mulle mõtlemisaega, et saaksin lähedastega nõu pidada. Samas teadsin täpselt, mis vastus naiselt tuleb. Helena oli mulle korduvalt öelnud, et peaksin liigutama hakkama.

Läbi lillede või otse?

Ikka otse. Helena käis enne sünnitamist aktiivselt ujulas treeningutel. Ta kutsus mind ka korduvalt Nõmme ujulasse kaasa, aga ma vingerdasin kõrvale. Siis kasutasin iga vaba hetke magamiseks, enne proove polnud tahtmist trenni minna. Nüüd on aga teistmoodi. Olen ülimalt kohusetundlik inimene ja täidan treeningplaani punktipealt.

On Teil kombeks tähtsaid otsuseid kiiresti langetada? Näiteks auto liisimine.

Jah, otsustan puhtalt emotsioonide pealt. Kui läheb autovahetuseks ja näen ilusat autot, tahan seda kohe endale saada – et jätan vana siia ja sõidan kohe samal hetkel uuega koju tagasi.

Nõusolekut andes ikka kujutasite ette, millega end seote?

Mõnikord on ka hirm peale tulnud. Näiteks siis, kui pärast tunnipikkust rattasõitu end väga väsinuna tunnen. Aga kindlasti ei tähenda see, et pooleli jätan. Sisimas oli mul valmisolek olemas, sest olen eelmistel aastatel hea eeskuju persoonide tegemisi jälginud. Natukene kripeldas ka – et miks mind ei kutsuta, ma teeks ka kaasa. Hiljuti avaldasid mulle sügavat muljet president Toomas Hendrik Ilvese treeningud. Oli näha, et ülikond läks taljesse. Minu kõige kõrgem ülemus Kaitseliidus, kindralmajor Meelis Kiili oli ka selline mees, kellel hakkasid vorminööbid eest ära lendama. Silma järgi hinnates on temagi – oleme muide eakaaslased – paarkümmend kilo alla võtnud. Sellised eeskujud on mind motiveerinud ja nüüd kuulen, et olen omakorda teistele eeskujuks. Talvel Hiltoni hotelli jõusaali minekuks kapivõtit saades ütlesid leti taga olnud noored neiud, et olen nende suur eeskuju (Raivo E. Tamme näos on märgata kerget punetust – A.K.).

Trennis Hiltoni hotellis.
Trennis Hiltoni hotellis. Foto: Celin Lannusalu

Pange käsi südamele ja öelge, kui täpselt treeningkava järginud olete?

Piinliku täpsusega. Samas mingeid asju ma lihtsalt ei suuda teha ja sellest annan Ain-Alar Juhansonile kohe ka teada. Eriti puudutab see lõikude ujumist aja peale.

Kuuldavasti olete lapsepõlves pisut ujumisega tegelenud, seega peaks krooliliigutus lihasmälus olema?

Ain-Alar ütles, et alguses oli tal hirm just tehnika osas, sest vanale inimesele uusi liigutusi õpetada on keeruline. Mind esimest korda basseinis nähes langes tal aga kivi südamelt, sest ujusin tehniliselt hästi. Samas ei saa ujumist mu trumpalaks pidada, sest võhma pole ja tegelen vees loivamisega. Kuid koormused on tõusnud. Kui jaanuaris pidin treeningul koos erinevate harjutustega läbima kilomeetri, siis nüüd on maht tõusnud 3,2 km. See võtab mu täitsa läbi, ujulast väljudes olen nagu märg kalts.

Raivo E. Tamm
Foto: Jüri Suurkivi

Rattatreeningutel on Teie käsutuses kaasaegne Scott. Olite varem maanteeratta seljas istunud?

Olin enne erinevate ratastega palju sõitnud, kuid mitte maanteerattaga. Vabal ajal meeldis mulle Laitses asuvast suvilast Keilasse ja Riisiperesse sõita. Esimesel treeningul ehmatasin aga täitsa ära. Sõitsime fatbike’iga Pirita jõekäärus ja ma ei jaksanud üldse teiste kannul püsida. Maanteeratta puhul on aga tunne, nagu raami sees oleks mootor, see läheb niivõrd hästi edasi! Kõige hullem on põldude vahel vastu tuult sõita, siis on nutt kurgus. Käisin treenimas legendaarse Kalju Kochiga. 75-aastane mees ütles, et ma hoidku tema tuulde, kuid ma ei suutnud – ta sõitis lihtsalt eest ära.

Jooksmisega on vist kõige sandimad lood. Tund aega järjest ühtlast tempot hoida käib vist praegu üle jõu?

Jah, võhma pole. Mul oli 2000. aastal meniskioperatsioon. Postkasti ette kükitades lõi tagant killu lahti, pärast seda lonkasin tükk aega. Aga 2003. aastal tegelesin jooksmisega kõvasti. Käisin reservohvitseride kursustel ja kartsin kõvasti NATO testi. Tahtmine ohvitseriks saada oli nii suur, et hakkasin, hambad ristis, igal hommikul jooksmas käima. Olin siis 38-aastane ja tundsin, et pole kunagi varem nii heas vormis olnud. Rühmas oli 40 nägu ja ma sain 3,2 km distantsil kuuenda koha.

Kui suur on Teie treeningkoormus?

Harjutan tööpäeviti ehk neli-viis korda nädalas, keskendudes iga kord ühele alale. Viibin suure osa ajast Rakveres, kus meil on kaks korda päevas suvelavastuse „Viimne võllamees” proovid. Teatritöö kestab 11–15 ja 18–21 ning kahe proovi vahepeal teen trenni ära. Päris karm periood on, hommikuti ma ei suuda nii vara ärgata. Näitemaailmas algavad proovid tavaliselt kell 11 hoolimata sellest, kas eelmisel õhtul oli etendus või mitte. See režiim on näitlejatel veres. Lavastaja Üllar Saaremäe on nii palju vastu tulnud, et just minu treeningu pärast teeb kogu kollektiiv kell 13 söögipausi. Siis on hea kahe tunni pärast jooksma või ujuma minna. Varsti kolime proovidega aga Loobu külas asuvasse etenduspaika. Kell 10 on teatri juurest väljasõit ja kell 20 jõuame Rakverre tagasi, päev otsa tuleb jalgel olla. Ma ei kujuta ette, mismoodi siis oma trenni tehtud saan.

Rakvere teatri kohviku menüü rahuldab Teid?

Jah. Väljas süües olen hakanud kalduma taimetoidu poole.

Abikaasa Helena märkis jah, et kodusesse külmkappi on tekkinud juurviljakotletid.

(Naerab mõnuga). Jah, supermarketi valmistoidu letist ostan. Endal pole aega küpsetada.

Kuidas tervis on pingutustele vastu pidanud?

Kaks korda olen haige olnud. Esimene kord pidin kurguvalu ja nohu tõttu nädalaks ajaks treeningutest loobuma jaanuaris. Vorm oli juba paranemas, kuid tervenedes uuesti harjutama hakates alustasin täiesti nullist. Kõik oli kadunud. Mai alguse lumesajud tõid jälle tõve kallale ja pidin nädala jagu pausi tegema. Ei ole lihtne meie kliimas õues treenida.

Otepää triatloni on nullist treeninguid alustades läbi teinud teiste seas Gerly Padar ja Birgitta Murutar ning naljahammas Contra. Teie ei saa ju kehvem mees olla?

Muidugi ei saa. Mäletan, et Toomas Luhats kaalus alustades vist üle saja kilo.

Teie kõrval on hea eeskuju persooniks Märt Avandi. Kui peaksite talle ära tegema, siis kas Avandi Teile pärast tere ikka ütleb?

Avandi võiks vanuse poolest mulle poeg olla, temale ma ära ei tee. Lähen ainult endale ära tegema.

Märt ja Raivo treener Ain-Alar Juhansoniga
Märt ja Raivo treener Ain-Alar Juhansoniga. Foto: Jüri Suurkivi

Kui suurt valu olete valmis kannatama?

Ma ei tea, kumb iseloomujoon minus tugevam on, kas tahtejõud või kohusetunne. Selle najal ma edasi liigun. Mu ema oli raske astmahaige ja nägin kõrvalt, kui palju ta kannatas. Ta ei lubanud endale kiirabi kutsuda. Ka isa on samasuguse suhtumisega – pigem kannatab hambad ristis, kuid arstile ei lähe. Arvan, et seda joont on ka minu sees ja saan seda spordile üle kanda. Tunnen, et laiem avalikus on minu pärast isegi pisut mures. Ühel treeningul Rakveres ujus kõrvalrajal Andres Sõber, kes rõhutas, et ma endale liiga ei teeks.

Suitsumees olete?

Kunagi tegin palju suitsu, kuid 1995. aastal jätsin maha. Mulle hirmsasti meeldis suitsetada, aga mu suguvõsas on soodumus astmale. Ühel talvel õnnestus mul haigestuda bronhiiti ja kopsupõletikku korraga ning arst ütles mulle, et selles elus pole vaja enam suitsu teha. Päevapealt jätsin maha. Jäin aga aroomist puudust tundma ja hakkasin piibumeheks. Siis ei pidanud suitsu kopsu tõmbama. Piibuga on aga nii palju jahmerdamist, et tüdinesin ära sellest. Nüüd naudin pärast head õhtusööki ja head konjakit sigarit. Umbes kord kvartalis tuleb seda ette.

Näitlejate seltskond on vist väga suitsulembene?

Jah, päris palju tõmmatakse. Loomingulises protsessis ollakse pidevalt ärritatud olekus ja suitsu tegemine aitab seda leevendada. Minul seda vajadust aga pole.

Kui sportlikud on tänapäeva näitlejad?

Olen kuulnud, et Tallinna Linnateatri noored näitlejad teevad kõvasti trenni. Tundub, et hea väljanägemine on väga oluline.

Raivo E. Tamm
Foto: Jüri Suurkivi

Teie endised kehavormid aitasid tuntumatele rollidele kaasa – olite just nagu tüüpiline eesti mees. Kas nüüd triksis-traksis olles mõjute Allani ja Illarina sama usutavalt?

Allani tegelaskuju on aastate jooksul minu kehakaalu muutused läbi teinud. Olen vaatajatelt saanud tagasisidet, et Illari kõhupunnitamine neile meeldib. Loomu poolest võiks baarman Illar tõepoolest õllekõhuga mees olla.

Kas vabakutselisena saate endale lubada luksust mobiiltelefon paariks päevaks välja lülitada?

Telefon on ikka kogu aeg sees. Vabakutselise elu tähendab seda, et kui sa õhku ei värista, siis pole midagi ka lauale panna. Sissetulekud on kaootilised ja kogu aeg tuleb midagi teha, et leib laual oleks.

Mida toob uus telehooaeg?

„Kellapid” ilmselt enam järge ei saa … Juulis filmime umbes 12 tundi päevas seriaali „Papad mammad” ja augustis jätkame „Õnne 13” võtetega. Kuulsin, et Eesti Rahvusringhääling soovib sarjaga „ENSV” jätkata Eesti Vabariigi saabumiseni aastal 1991 ehk siis nagu paar hooaega veel.

Kui suur on tõenäosus, et kui triatloniprojekt augustis ühele poole saab, jätkab Raivo E. Tamm aktiivse harrastussportlasena?

Loodan, et mulle jääb sisse harjumus ennast liigutada. Üldse ei taha end jälle paksuks süüa.

Tekst: Andres Kalvik

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*