ajakirja Toetavad

Jüri Jaanson seisab tervislike eluviiside eest

Jätkame Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul riigiametnike ja riigi heaks töötavate tublide spordihingede tutvustamist. Õigemini ei vajagi käesoleva artikli kangelane sõudmise maailmameister ja kahekordne olümpiamedalist, riigikogu liige Jüri Jaanson pikemat tutvustamist, kuid toome lugejateni tema väärt panuse nii meie seadusandliku võimu esindajana kui ka harrastusspordi edendajana.

Jaanson, kes töötab Toompeal Reformierakonna fraktsioonis rahvasaadikuna, on endiselt tubli spordimees ning pole siiani peale jooksu- ja suusaharrastuse ka aere nurka visanud. Kui Pärnusse sõidab, siis veedav vabu tunde endiselt jõeveel ja lööb aeg-ajalt kaasa ka koduklubi kaheksapaadi rivistuses. Jaanson on olnud aktiivne kaasarääkija Pärnu arengutes ning paljuski tänu tema eestkõnelemisele ja algatatud kahe silla jooksule said korda Pärnu jõekaldad kahe silla vahelisel alal. Nüüd on mees võtnud eesmärgiks, et suvepealinn saaks kvaliteetse sõudeareeni, ja seisab hea, et areng kallasradadel ei seiskuks.

Jüri Jaanson
Jüri Jaanson ja artikli autor Meelis Koskaru

Töökas ja sihikindel

Jüri Jaansoni sportlasetee algas 1977. aastal Urve ja Heino Bergmanni käe all suusatajana. Sõudmise juurde jõudis ta kolm aastat hiljem, mil liitus Viljandi sõudeklubis Anne Freimuthi grupiga. Järgnes Pärnusse kolimine ning üheksa aastat väldanud ja suure edu toonud koostöö Mihkel Leppikuga. Ajastu säravaimaks hetkeks jääb 1990. aastal Tasmaanias võidetud ühepaadi maailmameistritiitel, sellel järgnes uus edu 1995. aastal, mil sõudetipp võitis ühepaadil MM-hõbeda. Uuele laineharjale jõudis spordimees pärast pikki otsinguid Ateena olümpiamängudel, kui küpses eas, 38-aastasena, suutis Olaf Tufte järel hõbemedalit võites sõudemaailma üllatada. Järgmisel aastal võitis ta MM-pronksi paarisaeru neljapaadis. Meeldejääv 2008., Pekingi olümpiamängude aasta, tõi 43-aastasele Jaansonile koos klubikaaslase Tõnu Endreksoniga paarisaeru kahepaadil hõbemedali. Milline töötahe ja sihikindlus! Jaanson on 2011. aastast sõudmise kõrgeima tunnustuse, Thomas Kelleri teenetemärgi omanik.

Pärnu spordielu edendaja

Juba tippsportlase-aastatel juhtis Jaanson spordirahva ja linnavõimu tähelepanu Pärnu jõekallastele ja nende korrastamise vajadusele, kutsudes ellu kahe silla jooksu. MTÜ Pärnu Kahe Silla Klubi asutati 2002. aastal eesmärgiga korraldada spordivõistlusi ja seista hea spordiradade arendamise eest. Klubi on algatanud jooksu- ja käimissarja, mille arvestusse kuuluvad luitejooks, Jüri Jaansoni kahe silla jooks ning kahe staadioni jooks, mis nimetati 2016. aastal Pärnu rannajooksuks. Klubi eesmärk on motiveerida liikumisharrastajaid regulaarselt sportima, pakkudes osalemisvõimalust kogu perele. 2012. aastast korraldab klubi ka võidupüha maratoni Torist Pärnusse.

Jüri osaleb kodujooksudel ka ise ja veksleid välja jagamata mõtleb tulevikus maratoni läbimisele. Püüdsin maratonikogujana teda maratonirajale meelitada, kuid mees jäi endale kindlaks, et maraton on küll mõtetes, kuid lubadusi veel ei jaga – kui motivatsiooni leiab, siis tulevikus jookseb.

Jüri Jaanson
Jüri Jaanson Pärnus kahe silla jooksul

„Suusatamises olen kahel korral Vasaloppetil 90 km liikunud ja sõudmises tippsporti teinud, kuid jooksus sellist võitjamomenti ja tunnet enam kogenud ei ole ning maratonis kakelda ei taha,” ütleb ta ise. Kaklemiseks nimetab ta võidule liikumist ja tema kaklemised on sõudmises juba kõigile teadaolevate medalitega võidetud. Praegu on Jaanson Pärnu jooksukorralduse ja jõeäärsete radadega rahul ja ootab rahvast liikuma. Väga oluliseks peabki ta noorte vaba aja sisustamist, elanike tervist ja liikumisharrastuse propageerimist just vabatahtlike poolt. Õnneks on paljud tublid spordientusiastid liikumisharrastustesse oma aega ja vaeva panustanud ning Jüri on nende tegevusega rahul. Ta oli meeleldi nõus ka ettepanekuga viia läbi ühine jooksutrenn Toompea nõlvadel, sümboliseerimaks Eesti Vabariigi eesistujastaatust Euroopa Liidus ja meie 100. aastapäeva hõngu just Toompea lossi lähistel sinimustvalge lipu all.

Jüri Jaanson

Jooksurõõm Toompea nõlvadel

Kui Jüri Jaansoniga Toompeal kohtusime, nimetas ta kohe vestluse alguses uhkusega, et tema vanem tütar sai bakalaureusekraadi. Jaansonite suguvõsa on haridusse alati lugupidamisega suhtunud ja nüüdki oli Jüri tütre edusammude üle silmanähtavalt rõõmus. Toompea nõlvadele jooksutreeningule sättides ei pidanud ta oluliseks fotograafile poseerida, vaid tahtis olla võimalikult loomulik.

Jüri on vähese jutuga töömees. Kui midagi ette võtab, siis põhjalikult. Sihikindlalt! Pärast tippspordiaastaid hoiab ta end vormis jooksmise, suusatamise ja rattasõiduga ning Pärnus võtab ette ka sõudmise. Kõike teeb ta praegu enesetunde järgi, nautides, ja isegi kahe silla jooksul ei pinguta, veri ninast väljas, vaid kulgeb rahulikumalt, enesetunnet silmas pidades.

6. juunil jooksime koos Toompea nõlvadel ja kuna Jüri jooksmise ajal kuuldeaparaati ei kasuta, leppisime juba enne trenni vajalikus infovahetuses kokku – tempo- ja rajasuunaja valiku usaldas suurmees mulle ja ajaliselt sobis meile kuni tunnine jooks vanalinnas. Õnneks pole ka artikli autor jooksurajal papist poiss ja Jüriga õnnestus Patkuli trepil, Pikal jalal, Hirvepargi trepitõusul, Snelli tiigi serval, Harjumäel, Lindamäel, Lühikesel jalal jt kohtades mõnusa tempoga liikuda ning 45 minutiga nahk märjaks saada. Jüri tänas ja oli liikumisega rahul. Venitusharjutustest ei saanud üle ega ümber – peame seda mõlemad väga oluliseks ja tõime koeraomanikena hea näite, et loomad teevad alati õue minnes venitusharjutusi ja võime julgelt nendest eeskuju võtta!

Algatus riigikogus

Spordiga puutub Jaanson kokku ka oma igapäevatöös – riigikogu spordi- ja liikumisharrastuse toetusrühma esimehena andis Jüri 16 parlamendisaadiku algatusena riigikogule üle seaduseelnõu olümpiavõitja riikliku toetuse sidumiseks keskmise palgaga.

12 aastat tagasi võeti riigikogus vastu spordiseadus, mille teine peatükk on pühendatud Eesti olümpiavõitjate toetusele. Seadus, mis jõustus 2006. aastal ja hakkas kehtima tagasiulatuvalt 2005. aastast, pidi kindlustama olümpiavõitjaile pooleteistkordse keskmise palga suuruse toetuse alates kümnest aastast enne pensioniiga. Toetuse suurus seoti toetuse määraga ja lisati juurde, et see vaadatakse igal aastal riigieelarve koostamise raames üle. Praktika näitas aga, et iga-aastane ülevaatus ei toiminud. Kellelgi polnud aega ja tahtmist määra keskmise palga tõusu järgi kaasajastada. Olümpiavõitjad ise olid tagasihoidlikud ja endast märku ei andnud. Tähelepanuta jäid ka EOK meeldetuletused.

Jaanson selgitas, et nüüdne spordiseaduse muutmise eesmärk on kehtestada olümpiavõitja riikliku toetuse valem, mis arvestab elukalliduse muutumist ajas ja seob toetuse koefitsiendi eelneva aasta keskmise palgaga. Praegu moodustab 650-eurone olümpiavõitja toetus vaid poole keskmisest brutopalgast.

Jüri JaansonOlümpiavõitjal on eriline staatus

Jaansoni sõnul loob olümpiavõitja toetus sotsiaalse lisatagatise inimestele, kes on toonud kõrge sportliku saavutuse ja aastatepikkuse tööga Eestile tuntust ning ühiskonnale palju positiivseid emotsioone. „Olümpiavõitjatel on Eesti ühiskonnas eriline staatus. Nad on oma sportlike saavutustega iidoliks paljudele noortele ja innustanud neid spordiga tegelema,” räägib eelnõu algataja.

Tänavu on olümpiavõitja toetuse saajaid kümme: suusataja Alevtina Koltšina, tõstja Jaan Talts, vehkleja Svetlana Tširkova-Lozovaja, veepallur Mait Riisman, korvpallur Tiit Sokk, ujuja Ivar Stukolkin, kergejõustiklased Jüri Tarmak ja Jaak Uudmäe ning jalgrattasportlased Aavo Pikkuus ja Erika Salumäe. Tulevikus lisanduvad nimekirja kümnevõistleja Erki Nool, kettaheitja Gerd Kanter ning suusatajad Andrus Veerpalu ja Kristina Šmigun.

Kui seni ei ole paraolümpiamängude võitjatele riiklikku sporditoetust määratud, siis spordiseaduse muutmisel saaks nende riikliku toetuse määraks 0,65-kordne keskmine kuupalk. Meie paraolümpiavõitjad on Marge Kõrkjas, Annely Ojastu ja Sirly Tiik.

Olümpiavõitjad väärivad toetust

Tippsport nõuab oma ka tervise liigse kulumise näol. Nii olemegi vahepeal pidanud tunnistama olümpiavõitjate kolme olümpiakulla müüki, kõigi põhjuseks oli tervisekahjustuste lisaravivajadus.

Olümpiavõitjad saavad taotleda toetust kümme aastat enne vanaduspensioniea saabumist, samuti osalise või puuduva töövõime alusel. Toetust määratakse ja makstakse inimesele, kes on Eesti kodanik ning on saavutanud olümpiahartas sätestatud olümpiaspordialal või paraolümpiamängude programmi kuuluval spordialal olümpiavõidu, esindades Eesti Vabariiki.

Olümpiavõitja toetuse saajaid pole palju, aga nad tähendavad meie riigile palju. Seepärast peab Jaansoni sõnul neid ka väärikalt toetama.

JÜRI JAANSON

Sündinud 14.10.1965 Tartus

Kaks tütart

Haridus: Viljandi 4. keskkool 1984; Tartu Ülikool 1984−1985, 1998–2000, kehakultuur; Tartu Ülikooli Pärnu kolledž 2015, majandusteadus.

Esinduskogud: XII ja XIII riigikogu.

Tekst Meelis Koskaru

Fotod Mehis Oks / Riho Lüüs, Sportfoto.com

 

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*