Talvised tuuled kutsuvad surfama

Slaalomit sõidab Feodor Gurvits. Foto autor Raul Harro
Slaalomit sõidab Feodor Gurvits. Foto: Raul Harro / Eesti Purjelaualiit

Arvamus, et Eestis pole võimalik aasta ringi surfialadega tegeleda, ei vasta tõele. Talvel surfamiseks ei pea külma ilmaga paksu kalipsoga merele minema või lõunasse sõitma, võtmesõna on hoopis talisurf. Jäätunud veekogude ja lumiste lagendike peal surfamine on järjest populaarsemaks muutuv tegevus.

Talisurfi on kõige lihtsam liigitada lohetalisurfiks ja purjetalisurfiks. Lisaks sõidetakse ka tiibadega, kus sportlane hoiab veidi lohet meenutavat tiiba kätega, aga see pole Eestis veel väga levinud ala. Kui purjedega sõidetakse peaaegu eranditult külmunud veekogudel jää või lumekihi peal, siis lohede ja tiibadega liigutakse ka lumistel väljadel.

Võistlustel sõidetakse kõikidel alal erinevaid distsipliine, millest levinumad on kursisõit ja slaalom. Lisaks on kiirussõit suurima kiiruse saavutamiseks, vahel peetakse maratone, kus läbitakse pikemaid, mitmekümnekilomeetriseid vahemaid, ning lohedel võisteldakse ka freestyle’is. Eraldi arvestusi peetakse eri vanuseklassides ja suurematel võistlustel jagatakse lohed omakorda eri klassidesse vastavalt varustusele.

Talisurfi kursisõit. Foto Raul Harro / Eesti Purjelaualiit
Talisurfi kursisõit. Foto Raul Harro / Eesti Purjelaualiit

Miks talisurf?

Kõige olulisem põhjus talisurfi harrastada ongi ilmselt see, et see annab võimaluse aasta ringi Eestis surfiga tegeleda. Ei ole vaja planeerida pikemat puhkust soojale maale, vaid surfama saab minna lihtsalt vabal päeval, kevade poole (valgematel õhtutel) juba ka pärast tööpäeva lõppu. Tähtis on, et oleks sobiv tuul ja veekogule minnes muidugi ka piisava paksusega jää.

Kui soovid surfiga esmast tutvust teha, on talv isegi parem valik kui suvi, sest maa või jää peal surfama õppida on lihtsam kui vee peal. Jääb ära vette kukkumine, lauale ronimine või uuesti püstisaamine, märja lohe või purje veest välja tõmbamine – tegevused, millele kulub vees algul ohtralt aega. Sama ajaga saab jää peal rohkem sisulist trenni teha ja liikuma saada on suhteliselt lihtne ning surfitunde saavutamine tuleb kiiresti.

Raul-Mihkel-Anton talusurvi Enoortemeister Foto Ian Rautelin
Raul Mihkel Anton – talusurvi Eesti noortemeister. Foto: Ian Rautelin

Talisurfi varustus

Kui oled surfiga tegelenud ja mõni puri või lohe soetatud, on lihtne, sest pool varustust ongi juba olemas! Vaja on midagi jalgade alla ja turvavarustust. Lohetalisurfi puhul kasutatakse liikumiseks kas suuski, lumelauda või uiske. Need ei pea olema erimudelid, sobivad tavalised spordipoodides müüdavad. Uiskudest eelistatakse jäigema saapaga jäähokiuiske, mis hoiavad hüppeliigest paigal, ja suuskadest on esimene valik mäesuusad. Jäätunud veekogudel sõidetakse kõigi kolmega, paksema lume peal suuskade või lumelauaga.

Purjetalisurfarid kasutavad spetsiaalseid kelke, mis on kas jäigemad kursisõiduks või puksidel slaalomikelgud. On olemas ka universaalseid kelke, mida saab kasutada mõlemaks. Puhtal või õhukese lumekihiga jääl sõitmiseks on kelkude all uisud, kui aga lumekiht on paksem, võetakse kasutusele suusakelgud. Uiskude ja suuskade arv sõltub kelgu tüübist ja sõitja soovist. Kelke on erinevaid ning kuigi neid saab ka tehasetoodanguna osta, teevad paljud ala fännid oma kelgud ise. Tiivaga sõitmiseks kasutatakse uiske ja suuski, põhimõtted on samad mis lohevarustuse puhul.

Kuna sõidetakse kõva pinna peal, on väga oluline ka turvavarustus. Erinevalt vette kukkumisest võib jääle potsatades haiget saada ja kiiver on üldiselt kohustuslik, võistlustel ilma kiivrita starti ei lastagi. Soovitatavad on ka küünarnuki- ja põlvekaitsed nagu muudelgi veidi ekstreemsematel spordialadel.

Purjetalisurfi Grand Old Man Kalev Allikveer Foto Enda Pärisma
Purjetalisurfi Grand Old Man Kalev Allikveer Foto: Enda Pärisma

Kus ja kuidas talisurfiga tutvust teha?

Talisurfiga alustamiseks ei pea varustust omama. Varustus on kas koolituse hinnas või saab selle eraldi rentida.

Tallinnas kogunevad talisurfiga tegelejad peamiselt Harku järvele, kus sõudebaasi territooriumil tegutseb purjetalisurfi grand old man Kalev Allikveer. Temalt saab nii varustust rentida kui ka purjetalisurfi algõpet tellida. Lohedega toimetavad Harkul Surftowni tüdrukud. Nemad korraldavad nii erinevaid õppepäevi- ja laagreid kui ka individuaalõpet. Lohesurfi koolitusi pakuvad ka Võsu Surfikool ja Surfhouse. Kui näed talisurfarit ja tundub, et tahaksid proovida, siis astu ligi ja suhtle – võib juhtuda, et saategi kaubale.

Talisurfi areng Eestis

Talisurfi 40-aastase ajaloo jooksul on siin olnud väga erinevaid aktiivsusperioode ja kui algusaastatel oli talisurf väga rahvarohke, siis läbi aegade on alaga tegelejate arv päris palju kõikunud. Viimastel aastatel on talisurf kõige kiiremini arenev surfiala. Ühelt poolt on põhjuseks kindlasti lohesurfi populaarsuse kasv, kuid ka purikelguga sõitjaid on taas juurde tulnud. Heal talvisel nädalavahetusel võib Harku järvel kokku lugeda umbes 30 talisurfarit. Lisaks käiakse sõitmas Võrtsjärvel, Virtsu lähistel, Laulasmaal, Võsul ja mujalgi. Talisurfi Eesti meistrivõistluste tulemustes on samuti näha osalejate suurenev arv. Eestlased on edukad ka tiitlivõistlustel, jõudes pea alati medalikohtadele.

Suurvõistlused Eestis

Talisurfi maailmameistrivõistluseid WISSA (World Ice and Snow Sailing Association) on Eestis peetud viiel korral, viimati 2016. aastal. Algselt Haapsallu planeeritud üritus toimus tookord kehvade jääolude tõttu Võrtsjärvel ja päev lühemana.

Osalejaid oli kolmeteistkümnest riigist, kokku 90, ning kõige rohkem võistlejaid osales purikelgu rajasõidus. Autasustamistseremoonial anti välja ligi 100 medalit, millest kuus jäi Eestisse. Kuldse medali ja maailmameistri tiitli jättis koju Tõnis Salong purikelgu kiirussõidus, edastades väga napilt teise koha saanud Annika Valknat. Annika Valkna teine hõbemedal tuli purikelgu naiste slaalomis, hõbemedali sai ka Rein Raud purikelgu rajasõidus veteranide arvestuses. Pronksmedal purikelgu slaalomis veteranide arvestuses tuli Valeri Filippovile. Lohesurfaritest saavutas kiirussõidu kolmanda koha Madis Kallas.

Talisurfi MM WISSA 2017. Foto Wissa 2017
Talisurfi MM WISSA 2017. Foto: Wissa 2017

Selle aasta maailmameistrivõistlused

WISSA-2017 toimus Venemaal Togliattis. Võistlejaid oli küll rohkem kui aasta varem (186), kuid esindatud oli ainult üheksa riiki. Eestis koondis oli väljas 12 võistlejaga – kaks lohetajat ja kümme kelgusõitjat, millega olime osalejate arvult korraldajamaa järel teisel kohal. Seekord oli suurim hulk osalejaid lohedega ja lohesõitjad olid jagatud kahte klassi – lauaga või suuskadel sõitjad, samuti oli eraldi freestyle arvestus. Tingimused olid Togliattis Volga jää peal väga keerulised – raske sulav lumi, mille peal liikuda oli ka suuskadel väga keeruline. Purikelkude slaalomirada oli väga lühike, kitsas ja vesine.

Eestlased said taas kuus medalit. Kõige edukamad olime purikelgu slaalomis, kus üldarvestuse teise koha saavutas Boris Ljubtšenko ja kolmanda koha Meelis Rang, võitis soomlane Feodor Gurvits. Master vanusearvestuses sai Gurvitsa järel teise koha Meelis Rang ja kolmanda Tõnis Salong. Kursisõidus said medalid meie veteranid: hõbedase Valeri Filippov ja pronksi vanim osaleja klassis Juhan Gross.

ursisõidu neljas noorte U17
Raul Mihkel Anton, kursisõidu neljas noorte U17 arvestuses. Foto: Wissa 2017.

Talisurfi ajaloost Eestis

Esimese suusakelgu tegi aastal 1975 Kalev Allikveer. Algselt oli kelk mõeldud mäest alla sõitmiseks, kuid siis otsustas Kalev sellele surfipurje külge kinnitada, et ei peaks kelgutamiseks alati mäele minema. Sama aasta kevadel sai jääpurjetaja Jüri Plisniku abil valmis ka esimene uisukelk.

Algusaastatel levisid pigem suusakelgud, sest lund oli ohtralt. Paremaks osutusid ühe suusaga kelgud. Ka slaalomit sõideti algul vähem, sest seda on suusaga keeruline sõita.

Kuna Eesti oli tol ajal osa Nõukogude liidust, liikus talisurf Eestist algul Venemaale, seejärel juba Soome ja sealt edasi maailma.

Esimene suurem võistlus Eestis toimus aastal 1977 – Tallinna Soojuse- ja Elektrijaama karikavõistlus lumepurjetamises. Esimene talisurfi MM toimus 1980. aastal Soomes. 1991. aastal peeti talisurfi MM esmakordselt Eestis Kablis. Seal osales sadakond purje.

Lohesurfi prooviti Eestis esimest korda 1992. aasta talvel Kanadast toodud õppelohega. Laiemalt hakkas talilohesurf levima alles praegusel sajandil.

MM veebruaris

WISSA-2018 toimub veebruari lõpus ja märtsi alguses naaberriigis Soomes, täpsemalt Lahtis, kus eestlased osalevad kindlasti suure esindusega. Taas on põhjust tiitlivõistluste medaleid oodata.

Tekst: Enda Pärisma

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*