Kristina Raja on üks neist õnnelikest, kes teadis juba väiksena, kelleks tahab saada – tema unistus oli saada tantsijaks.
„Mu ema oli tantsija ning pani ka minu tantsutrenni. Kodus räägitakse, et ma hakkasin enne tantsima kui kõndima, teadsin juba esimeses klassis, kelleks tahan saada. Tänaseks olen tantsinud 27 aastat, 15-aastaselt hakkasin teistele tantsutunde andma, pärast gümnaasiumi läksin Tallinna Ülikooli tantsimist õppima,” räägib üdini tantsumaailma kuuluv Kristina. Tants sai ka üsna varakult tema prioriteediks ja naine tunnistab, et pigem puudus ta koolist kui et jättis trenni minemata. Kooli ajal osales ta muuhulgas Palestra tantsutrupis, kellega saavutati džässi kategoorias maailmameistrivõistlustel kaks korda maailmameistritiitel.
Asjade loogilise jätkuna hakkas Kristinas idanema mõte oma tantsukoolist, koos emaga tehti see viis aastat tagasi teoks ja täna on naised tantsukooli KOIT omanikud.
Mitmekülgsus eelkõige
Praegu tegutseb tantsukoolis KOIT 16 rühma ja ühes rühmas tantsib maksimaalselt 12 last. Kristina kinnitusel ei ole tantsimine ainult tüdrukute ala, nende koolis käib ka poisse, kuigi siiski vähem kui tüdrukuid. Laste kõrval võivad koolis oma tantsuoskusi arendada ka täiskasvanud, kas siis koos lapsega tantsudes või päris täiskasvanute grupis. Trennid on väga mitmekülgsed ja kõik saavad proovida eri trenne. „Minu põhimõte on see, et noor tantsija oleks võimalikult mitmekülgne. 4-aastase lapse puhul ju veel ei tea, mis temale täpselt sobib, ja siis on hea, kui lapsed saavad eri stiile proovida,” usub tantsuõpetaja.
Oma kooli pidamine ei ole kerge töö, sest tantsu õpetamise kõrvalt tuleb tegeleda ka planeerimise, manageerimise ja kõige muuga, mida iga ettevõtja tegema peab, kuid Kristinat toetab see, et tal on tohutu tahtmine ja soov noortega töötada. Samuti innustab teda laste ja vanemate positiivne tagasiside.
Kord on majas
Õpetaja tunnistab, et tantsukoolis KOIT lulli lüüa ei saa ja tema soov on, et vanemate ja kooli vahel toimuks pidev koostöö. „Me oleme võib-olla natukene rangem kool – nõuame riietust, nõuame kohal käimist ja teeme trenni tantsulise võistlusspordi tasemel. Ma hindan seda, et kodud suudavad panustada ja mõtlevad kaasa, mida ja miks laps teeb,” selgitab Kristina oma põhimõtteid. „On oluline, et treener ja lapsevanem jagaks sarnast visiooni ja last motiveerides peaks eesmärk olema näidata pikemat perspektiivi, et mis siis saab, kui sa käid regulaarselt trennisaalis – sul on võistlusreisid, esinemised, aplaus ja publiku tänu. See paneb hästi paljusid tegutsema, kui nad teavad, et teised näevad neid midagi ilusat tegemas ja on nende pärast õnnelikud. Lapsed tahavad, et nende üle rõõmu tuntakse,” kinnitab ta.
Tants annab hea põhja
Nende koolis käib ka iga tantsulaps õppeaasta alguses ja lõpus füsioterapeudi vastuvõtul, kust saab vajadusel kaasa harjutused, mida iseseisvalt oma keha heaks teha. Kristina sõnul on see vägagi vajalik, sest kõik inimesed on oma eripäradega ja on hea, kui füsioterapeut oma hinnangu annab. Näiteks mõnelt lapselt ei saagi nõuda, et ta seisaks mingis positsioonis, sest tema keha eripära ei võimalda seda, ning tänu füsioterapeudile saavad tantsuõpetajad iga lapsega rohkem individuaalselt arvestada.
Kristina sõnul võib nende tantsukooliga liituda igas vanuses ja tants on tema meelest väga sobiv harrastus ka lihtsalt hea üldfüüsilise põhja saamiseks, kust võib liikuda edasi mõnele muule alal. Ta teab nii mõndagi, kes on tantsu läinud edukalt kergejõustikku, ujumisse või rannajalgpalli.
Sportlikud ambitsioonid
Tantsimisega saab tegeleda lihtsalt enese vormis hoidmiseks, kuid kes soovib, saab täita ka suuremaid ambitsioone. Näiteks hiljuti osales tantsuklubi KOIT Portugalis rahvusvahelisel võistlusel Dancarte, kust tuldi tagasi kõrge 3. kohaga, ja õpetajana on Kristina mõistagi oma õpilaste saavutuse üle uhke. „Meil on välja kujunenud üks võistlussuunitlusega valikrühm, kus lapsed elavadki tantsu nimel ja teevad trenni 5–6 korda nädalas. Nendega oleme kolm aastat käinud Eestist väljaspool. Kui tahta ja püüda, siis on ka väikesel Eestil võimalik maailma tasemel midagi saavutada,” teab Kristina ning lisab, et lapsed on väga uhked, kui midagi saavutavad, ja selline tunnustus lisab motivatsiooni saada veelgi paremaks. Samas tunnistab ta, et tantsusport on keeruline, sest seda on raske hinnata, kuna otseselt midagi mõõta ei saa. Hindamise kriteeriumiteks on koreograafia, muusikavalik, kostüüm, meik ja loomulikult füüsiline võimekus. Lisaks spordile on tants ka kaunis kunst ning Kristina meelest on oluline leida kuldne kesktee spordi ja kunsti vahel, et laps ikka naudiks seda, mida ta teeb.
Motivatsioon elust enesest
Ennast hoiab Kristina samuti vormis tantsuga ja tema puhul kehtib kahtlemata ütlus, et kes teeb, see jõuab. Lisaks kooli juhtimisele annab ta päevas 6–7 tantsutundi, nädalavahetusel ka eratunde, ning käib esinemas Starlight Cabaret’ revüüteatriga. Aeg-ajalt tuleb osaleda workshop’idel ja koolitustel ning n-ö päris trenni teeb ta ise pühapäeviti. Kodus kasvab Kristinal 4-aastane poeg, kes ka juba tantsukoolis esimesi tantsusamme teeb.
Koos pojaga Portugalis
Kuidas naine seda kõike jõuab? „See on bumerangiefekt, et see, mida annad, tuleb lastelt tagasi. See rahulolu, kui sul on 12 last, kes on saanud hea tulemuse, ja nad tulevad siiralt tänama.Samuti on mul mitu näidet, kus on öeldud mõne lapse kohta, et temast kindlasti tantsijat ei saa, ja kui sa jõuad nii kaugele, et ta õpib tantsu ja teeb seda hästi, siis see on ääretult hea tunne. Kui aga olla ise laval, siis köidab ja paneb tegutsema aplaus, mis lõpus tuleb,” lausub Kristina.
Suvel tantsima!
Tantsukool ei pane uksi kinni ka suvel, vaid pakub oma liikmetele ja uutele huvilistele võimalust tantsimisega tegeleda. Tunniplaan pisut muutub ning kavva võetakse akrobaatika, klassika, balletitund ja üldine tantsutehnika, mis jaotub tuuritehnikaks ja hüppetehnikaks. Samuti saab tegeleda streetjazz’iga, kuhu on ka poisid kindlasti oodatud. Lisaks ka karaktertants ja eraldi trikitund, kus õpitakse saltosid ja muid trikke. Iga päev saab osaleda venitustunnis ehk stretching’us. „Töötame sarnaselt spordiklubi süsteemiga – tasudes kindla liikmemaksu, saab käia nii paljudes tundides, kui soovi on,” ütleb Kristina.
Suvised tantsutunnid on mõeldud selleks, et oma klubi lapsi vormis hoida ja pakkuda tegevust ka nendele, kellel on tarvis suvevaheajaks tegevust leida.
Mitmekülgsus eelkõige
Sportlikud ambitsioonid
