Eesti parim trepijooksja Rauno Tiits

Rauno Tiits
Taipei MM-il saavutas Rauno 75 eliitvõistleja hulgas tubli 25. koha

Rauno Tiitsile vaatab peeglist vastu sihvakas, sitke ja eesmärgile pühendunud kolme tütre isa, kes seab igal aastal endale aina hullemaid sportlikke eesmärke ja võtab vastu võimatuna näivaid väljakutseid.

Kuigi Rauno (33 a, 177 cm ja 65 kg) lapsepõlves ei olnud nutiseadmeid, ta elas maal ja tegeles hoogsalt hoovispordiga, ei pidanud ta end sportlikult andekaks ega edasipüüdlikuks ja kooli võistlustel ei esindanud. Tõsi, klassis oli poiss üks kiiremaid jooksjaid, aga tema sõnul oli üldine tase siiski nõrk. Kooli kehalise kasvatuse õpetaja kohustas lapsi küll tolleaegseid norme täitma, kuid enamiku ajast, isegi talvel, lubas ta niisama vutti taguda. Hilises nooruseski meeldis Raunole rohkem pidu panna kui kehakultuuriga tegeleda. Seega on ääretult raske uskuda, et pea kümme aastat tagasi otsustas ta hakata eesmärgipäraselt treenima. Sarved maha joostud, tekkisid pere ja kohustused ning sündisid lapsed, kuid samuti sai ta võimaluse oma aega paremini ja läbimõeldumalt planeerida. Kehakaaluga pole Raunol kunagi probleeme olnud ning nii saigi ta hakata õigel hetkel sihipäraselt treenima.

Kõik algas suusatamisest

Kümme aastat tagasi hakkas Rauno regulaarselt suusatama ja tegigi kolm aastat järjest ainult seda. Viimastel aastatel sõitis ta 2000 km – meie heitlikke talveolusid arvestades muljetavaldav tulemus. Põhiliselt sõidab ta Pirital, aga heal talvel tõmbab raja maha oma kodu juurde Harjumaale Kodasoole. Rauno selgitab: „Hiljem hakkasin rattaga sõitma ja jooksma. Tulemusi hinnates sobib mulle kõige rohkem just jooksmine ja poolmaratonis olen eesmärgiks võtnud aja, mis jääks alla 1.20. Avastasin enda jaoks ka ujumise, mis on väga hea just lihaste lõdvestamiseks. Ujumine kuulub kindlalt minu treeningprogrammi.“ Tulevikus soovib Rauno läbida Ironmani võistluse.

Trepijooksjaks raske kogemuse kiuste

Umbes kuus aastat tagasi alustas rohkem anekdoodivestjana tuntud Valdo Jahilo Tallinnas trepijooksude korraldamist. Esimesel korral, kui Rauno teletorni trepijooksul osales (aasta oli siis 2014), lendas ta hirmsa hooga sprintides peale ja sai 30. koha. Finišis oli värskel trepijooksjal väga paha olla. „Suhteliselt hirmus kogemus,“ ütleb Rauno nüüd. Aasta pärast startis Rauno siiski uuesti ning sai oma vanuseklassis 2. koha. Üldkokkuvõttes platseerus ta kümnendaks. Kohal olid Eesti parimad trepijooksjad.

Praegu treenib Rauno teadlikult. Jõusaalis küsib ta nõu, kuid ülejäänud treeningkavaga saab kogemuste toel juba ise hakkama. „Mul on kodus superkokk. Kogu toit, mida tarbin, on tervislik. Söön põhimõtteliselt kõike, kuid mõni päev enne võistlust jätan koogid ja jäätise muidugi kõrvale. Kolm päeva enne võistlust teen süsivesikute laadimist: söön rohkelt kanapastat ning joon Vytautase mineraalvett viinamarjamahlaga. Alkoholi eriti ei tarbi, aga otseselt ei keela ka. Olen avastanud alkoholivaba õlle,“ seletab mees lõbusalt. Talvisel ajal kasutab ta jõusaalides trepitrenažööri, kuid õiget trepijooksutunnet sellega muidugi ei saavuta. „Trenažöör on liiga aeglane. Sellel saab teha aeroobset liikumist, kiirust seal ei arenda, jooksutunnetust ei saa, kuid asja ajab ära,“ räägib Rauno. „Trepijooksus vigastada ei saa, suurim oht on tempo valik. Maailma ohutuim ala, aga koormab südant. Kindlasti ei tohi joosta vaid jalgade jõul – kogu keha tuleb tööle panna, võtta kaks-kolm astet korraga, lühematel distantsidel isegi rohkem. Jässakamad mehed on tugevamad sprindis ja minusugused kõhnad, kuid sitked on paremad pikematel trepijooksudistantsidel,“jätkab mees. Trepijooksjate ideaalne vanus on 30–35 aastat.

Rauno Tiits
eesti trepijooksu karikasarja 2018 esikolmik. Vasakult Sander Kaur, Rauno Tiits ja Rando riks

Trepijooksu karikasarja peakorraldajaks

Kui eelmisel kevadel vihjas senine peakorraldaja Valdo Jahilo, et loobub, siis oli see esimene märk. Eks Eestis olegi nii, et kui keegi ei tee, siis tuleb ise peakorraldajaks hakata. Ühel saunaõhtul lõi Rauno sõber Priiduga käed, et hakkavad koos trepijooksu sarja vedama. Valdo käest saadi kogu inventar ja teadmised, lisaks toetuti Rauno enda kogemusele välisvõistlustelt. Algus oli lihtne. Rauno sõnab: „Trepijooksude korraldusel lähtun põhimõttest, et teeme pigem tagasihoidlikult, aga hästi. Kuna olen ise jooksja, proovin korraldada just selliseid võistlusi, kus mulle endale meeldiks.“

Selle aasta karikasarjas oli palju nn klassikuid, nagu Olümpia ja Radissoni hotelli ning teletorni trepijooks. Viimane oli ka Eesti meistrivõistlusteks ning trepijooksu MM-i katsevõistluseks. Uued etapid toimusid superministeeriumis, Fahle majas, SEB tornis, raadiomajas ja Telia majas. „Võtsime ise tornidega ühendust ja positiivse vastuse korral oli igal pool väga soe vastuvõtt. Kõige keerulisem on eraomanduses tornmajadega, sest neil puudub igasugune kommertshuvi. Esimeste etappidega jäime miinusesse, teistega jõudsime enam-vähem nulli. Olen tänulik kõikidele sponsoritele, kes auhindadega appi tulid,“ lausub Rauno. Sel korral oli Olümpias lausa MK-etapp, millega jäädi – tõsi küll – miinusesse. Ühe korraliku maailma karikasarja etapi korraldamine maksaks 5000 eurot, sest katta tuleb välistippude transpordi- ja majutuskulud ja välja käia auhinnaraha. Maailma parima trepijooksja, poolaka Piotr Lobodzinski kodumaal osaleb trepijooksudel tavapäraselt kuni 1000 inimest, Eestis maksimaalselt 200 ja sedagi vaid teletornis. Iga etapi korraldusse panustab umbes kuus inimest: peakorraldajad Rauno Tiits ja Priit Parro, ajavõtuspetsialist Tarmo Klaar, fotograaf Erkki Viljarand, medabi Kristjan Kivilaan; sekretariaadis on tavaliselt Rauno abikaasa Heddy. Eesti suurim probleem on see, et kõrgeid hooneid on vähe, positiivne aga see, et talvel pole palju teisi võistlusi, mis trepijooksule konkurentsi pakuksid.

Rauno TiitsTrepijooksudel välismaal

Esimesel välisvõistlusel käis Rauno 2016. aastal Viinis. Välisvõistlustel osalemiseks tuleb osta litsents, mis tagab punktiarvestuse maailma edetabelis. Praegu on Rauno maailma 30 parema trepijooksja seas. MM-i järel on tugevuselt järgmine võistlus Euroopa Grand Prix, mille käigus joostakse Viini, Brno ja Bratislava teletorni treppidel. Sel aastal toimub Euroopa Grand Prix kahepäevase võistlusena ja Raunolgi on plaanis osaleda. Väga palju jookse korraldatakse Hiinas, sest seal liigub palju raha. Näiteks Pjotr Lobodzinski ongi profisportlane ja elatub vaid spordist.

2017. aastal võistles Rauno Dubais, kus tuli alustuseks joosta mööda parkla estakaadi. Kõige erilisemat trepijooksu peetakse aga Saksamaal Münsteris, kus jooksu on võimalik ka õuest näha. Alguses toimub kvalifikatsioon, pärast mida jätkavad 128 paremat play-off-süsteemis mees mehe või naine naise vastu.

Tänavusel MM-il Taipeis, kus Raunogi osales, oli kokku 4000 jooksjat, millest eliidi moodustas 75. Võistlus koosnes kahest stardist: sprint 35 korrust ning põhijooks 91 korrust, mis on umbes sama kõrge kui 2,5 Tallinna teletorni. Mõlema jooksu punktid liideti kokku. MM-ile saadi Eestile koht tänu sellele, et siin hakati tegelema trepijooksu korraldamisega ja saadi alaliseks TWA (Towerrunning World Association) liikmeks, eraldati Eestile üks tasuta koht ehk maksti kinni lennupiletid ja elamine.

Pere on A ja O

Rauno Tiits

Igapäevast leiba teenib Rauno eraettevõtjana sillutisi paigaldades ja maastikke üles ehitades. „Paar aastat õppisin Luual, kuid enamik oskuseid on tulnud elukoolist.“

Suurim töökoormus on aprillist novembrini, talvekuudel tegutseb Rauno pereringis. Siis on rohkem aega puhata ja sportida. Abikaasa Heddy on praegu kodune, sest pisike Mirell on vaid kolmekuune. Kaks vanemat tütart (10- ja 11-aastane) käivad ujumistrennis spetsiaalses kõrgetasemelises spordirühmas, samuti käivad nad kergejõustikutrennis. Väike Mirell tegeleb esialgu vaid kopsumahu suurendamise ja hääleharjutustega. Tänapäeval umbrohuna levivat nutihaigust ravib pereisa nii, et suvel on lubatud vaid helistada, telefonis mängida ei tohi ning päevas võib arvutis olla kuni tund aega.

2018/2019. hooaeg AINULT HULLUDELE!

5. detsembril toimub teletornis EV 100 trepimaratoni eri. Aega on kolm tundi ja võitja on see, kes suudab kõige rohkem kordi trepid vallutada. Osalejate arv on sel üritusel piiratud, kokku saab rajale 30 sportlast. Rauno kommenteerib: „See võistlus on isegi minu jaoks piisavalt hull. Pärast teist tundi läheb kõigil raskeks.“

Traditsiooniline teletorni trepijooks toimub 7. aprillil ning ülejäänud karikasarja osavõistlused selguvad peagi. Lisainfo trepijooks.ee.

Tekst: Kärt Radik

Fotod: Erkki Viljarand / erakogu

 

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*