Katrina Lehis: vähemalt kümme aastat loodan veel vehelda

Kohtume Katrinaga ühel hommikul tema kodulinnas Haapsalus populaarses Müüriääre kohvikus. Katrinaga on kaasas elukaaslane Harri ja pisipoeg Henri (1,4 aastat), kes nõuab alul valjuhäälselt ema sülle, kuid hiljem sööb rahulikult isa süles kooki.

Sel hooajal on Katrina olnud vaieldamatult Eesti parim naisvehkleja, tulles juunis Euroopa meistriks ja juulis Hiinas toimunud MM-il seitsmendaks. Maailma edetabelis on Katrina praegu kaheksandal kohal.

Katrina, kuidas sinust vehkleja sai?

Läksin vehklemistrenni vanema õe Reili eeskujul. Ega meil Haapsalus rohkem midagi valida polnudki ja vehklemine oli minu jaoks kõige rohkem pildis. Enne vehklemistrenne kutsuti mind ka kergejõustikusse, kus käisin üks-kaks korda. See ei olnud kohe üldse minu ala, kuigi ema tegeles näiteks kuulitõuke ja isa kõrgushüppega.

Millest oled vehklemise nimel pidanud loobuma?

Ikka sellest, mida teismelised teevad. Käivad sõpradega väljas, koolireisidel. Koolireise on mul olnud väga vähe, vist kahel korral õnnestuski käia. Kunagi oli tunne, et tahaks teha seda, mida teised teevad, tahaks teistega olla. Võistlema minnes jäi see vaid lühikeseks kahetsushetkeks ja kõik loksus jälle paika.

Kui vanalt alustasid?

Alustasin kümneselt ja kulus kümme aastat trenne, enne kui õnnestus tulla juunioride maailmameistriks. Treenisime tollases Haapsalu Gümnaasiumis puupõrandal, harjusime sellega ära, rasked tingimused kasvatasid maailmameistreid (naerab). Praegune uus saal Haapsalus on muidugi maailma tipptase – rajakatted, aparatuur. Näiteks Tallinnas Sõle keskuses on vehklemissaalis liiga madal lagi, saal on väike ja umbne.

Kui raske oli peale lapse sündi tagasi tulla ja kuidas ühendad tippsportlase ja ema rolli?

Eks ikka oli raske, sest laps tahab palju tähelepanu. Vaja on palju planeerimist ja kedagi, kes hoiaks ja vaataks. Harri ema käis minuga igal võistlusel ja igas laagris kaasas. Juuli lõpus, kui Henri oli kolmekuune, hakkasin vehklema. Tunne tuli tagasi aga alles märtsis Budapestis, just võistlustunne. See polnud kerge. Alles tänavu augustis lõpetasin rinnaga toitmise. Alguses oli muidugi veel raskem, söögivahed olid lühemad. Viimased pool aastat on olnud natuke lihtsam. Minu ema käib kaasas nii palju kui võimalik, samuti Harri. Eestis on mees peaaegu alati igal pool kaasas. Pärast EM-i võitu Serbias ei jäänud ma pidutsema, vaid läksin koos pojaga hoopis magama. Ükski trenn tegemata aga ei jää ning tänu Euroopa meistritiitlile on lisaks emapalgale garanteeritud kaheks aastaks A-kategooria toetus, mida maksab EOK vehklemisliidu kaudu.

Kuidas tuled pingetega toime, kas treenid vaimu kuidagi eraldi?

Eraldi ei ole vaimset trenni varem teinud, kuid tänu projektile Noored Olümpiale on mulle tagatud kaheks aastaks (kuni Tokyo olümpiani) vaimse treeneri Snežana Stoljarova abi. Lisaks võitleb treener minu eest. Minu asi on vehelda. Kuna ma mingeid otsuseid ei langeta, katsun probleemidest eemale hoida.

Kuidas sul võistlustel närvid nii hästi vastu peavad?

EM-il olin külma närviga, ma lihtsalt teadsin, et pean vehklema. Millegipärast on minuga nii, et kui lähen juhtima, siis hakkan lollusi tegema ja mängin edu maha. 1 : 7 ja 7 : 13 kaotusest pole ma varem küll välja tulnud. Juhtisin EM-i finaalis Kristina vastu 14 : 12, siis tegin kaks lollust ja kuldmedali kaotus oli ühe torke kaugusel, aga suutsin end kokku võtta. Ka juunioride MM-il 2014. aastal tulin kaotusseisudest välja.

Hiina MM-il oli itaallanna väga heas vormis, nägin teda enne meie matši. Aukartust ei olnud, aga ta oli füüsiliselt minust kõvasti üle.

Kas oled ründaja või kaitsja?

Matši käik kujuneb matši ajal. Võin enne midagi paika panna, aga kõik võib muutuda. Pigem olen kontra peale vehkleja.Ootan vastast.

Kas individuaal- või naiskonnavõistlus?

Taktikad on väga erinevad. Üksinda võistled vaid enda eest, kuid naiskonnas on taktika hoopis teine. Vastavalt tablooseisule ja iga naise valmisolekule tehakse pidevaid vahetusi. Vastutad enda, tiimi ja riigi eest. Taktika rajataksegi vahetustele, sest ühele sobib üks vastane, teisele teine jne.

Kuidas trennid välja näevad ja kes on sinu sparringupartnerid?

Alustame soojenduse, jooksmise ja venitustega, seejärel teeme spetsiaalseid jalaharjutusi treeneri näpunäidete järgi. Vehklemine nõuab tohutult võhma ja vastupidavust. Näiteks mõnel firmaüritusel kuuleb ikka, et ah, lähme torkame nüüd ära, kuid poole minuti pärast võetakse mask peast ja tehakse esimene paus.

Minu peamine partner Haapsalus on Nelli Differt (endine Paju). Vehkleme päevast päeva koos, tunneme teineteise kõiki liigutusi. Kristina (Kuusk) elab juba aastaid Tallinnas. Olen vehelnud ka Steniga (Priinits), kuid meestega võib haiget saada, nad on kiiremad ja jõulisemad. Lisaks sparringupartneritele kasutame trennides märklaudu ja näiteks nööri otsas rippuvat tennisepalli.

Kuidas võistlusteks valmistutakse?

Kui mõnel nädalavahetusel on võistlused, siis sellele eelneb kolm nädalat treeninguid. Poolteist kuni kaks nädalat anname tuld ja seejärel hakkame tasapisi koormust vähendama. Tule andmise ajal treenime kaks korda päevas, siis liigume vaikselt ühe treeningkorra peale. Jõusaal jääb ettevalmistusperioodi, sest see tõmbab lihased kangeks.

Puhkus on nüüdseks läbi, kuidas edasi?

Juba 9. septembril toimusid Eesti karikavõistlused, septembri lõpus satelliitturniirid Soomes ja Rootsis, novembris Tallinna Mõõga MK-etapp. 2019. aasta EM toimub Düsseldorfis ja MM Budapestis. Väga hea, et Euroopas, sest Hiinas ei meeldinud mulle ja paljudele kaasvõistlejatele üldse – mustus ja hoolimatus, toit polnud ka suurem asi. Sõime burgereid.

Pean ikka küsima, et mis on Eesti koondise töökeel?

Minuga räägitakse ikka eesti keeles, vene keelt ma ei oska. Vene emakeelega koondisekaaslased räägivad omavahel loomulikult vene keeles. Üldkoosolekutel on töökeeleks eesti keel.

Kuidas Hiinas koondise sisekliima oli?

Hiinas oli väga okei. Pinged unustati ära, sest kõik tahtsid hästi vehelda. Kahjuks kaotasime naiskonnavõistluse veerandfinaalis USA-le, kes tuli üllatuslikult maailmameistriks.

Mis seis on pärast Hiinat nende kurikuulsate reeglitega, et kes koondises sees ja kes väljas?

Ma ei oska isegi kommenteerida. Põhireeglid on need, et kolm on punktidega ja neljas valitakse. Mingid punktid võetakse jäägina iga hooaja lõpus kaasa. Mina ei kavatse end kaklemistega morjendada; need võiks ära pidada kinniste uste taga, meediat kaasamata.

Netikommentaare loed?

Kunagi lugesin, aga nüüd leppisime Harriga kokku, et enam ei loe. Ei negatiivseid ega positiivseid. Isegi salaja ei loe (naerab). Sel pole mingit mõtet. Harri tegeleb minu vaimse poolega, on mulle igas mõttes ka psühholoogiks.

Palju on sul varustust, palju võistlustele kaasa veate?

Meil on eraldi treening- ja võistlusvarustus. Rinnakaitse, alusvest ja kõige peal jope.

Viimasele MM-ile võtsime ühe lisavarustuse, mida sai eriprojektis riikidele annetada. Näiteks mina annetasin oma varustuse LAV-i. Tavaliselt võtame võistlustele kaasa veel neli-viis mõõka ja maski. Mõõgaterad on erineva jäikusega ja võistlustel valin relva selle järgi, kuidas olen nad sisse vehelnud. Ühe relvaga on ühel päeval parem tunnetus, teise relvaga teisel päeval.

Kas vastaste järgi ka relvi valitakse?

Nii siiski mitte (naerab). Minu varustus tuleb Ungarist. Just mõni päev tagasi suhtlesime ja uuendasime lepingut.

On sul vigastusi olnud ja mis võib üldse vehklemisrajal viltu minna?

Mul oli 2013. aasta lõpus meniski operatsioon, kuid viis kuud hiljem tulin juunioride maailmameistriks. Tundub, et aja maha võtmine tuli kasuks, nagu ka nüüd enne EM-i, kui laps sündis. Aga Nelliga (Differt) läks kunagi nii halvasti, et ta astus õnnetult rajaäärele ja jalg pandi kipsi. Sten Priinits on rünnates kukkunud aparatuurile ja käele viga teinud.

Sööd kõike?

Ma söön absoluutselt kõike. Mulle meeldib süüa ja ma pole mitte kunagi ennast piiranud, kui tekib koogi või kartulikrõpsude isu. Isegi öösel. Võistluste ajal muidugi mitte, siis on kõht pingest täis. Siis on vaid puuviljad (peamiselt banaan) ja šokolaad. Lemmiktoit on pasta, näiteks seente, kana ja toorjuustuga. Hull vitamiinide tarbija ei ole, neid söön mõõdukalt. Enne lapse sündi küpsetasin palju kooke, aga selleks enam palju aega pole.

(Harri ütleb vahele, et kui Katrinal tekib öösel isu, siis ta lihtsalt läheb ja sööb.)

Kaua veel vehkled?

Olen alles noor. Vähemalt kümme aastat loodan veel vehelda ja ka siis olen alles 34.

Katrina treener Helen Nelis-Naukas: Katrinas on võitjafaktorit

Katrina on tavaelus hästi rahulik ja sõbralik, rajal samuti rahulik, aga võitleja. Väga harva läheb ta endast välja. Mõnikord on ta kangekaelne, aga sedagi ei juhtu sageli. Enne EM-i tegime peaaegu aasta trenni ja osalesime võistlustel. Liikusime rahulikult samm-sammult tagasi tipu poole. Minu ülesanne oli teha koos Katrinaga plaanid, leida lisaraha. Kui ta pääses EM-ile, oli EOK toetus lõppenud. Pidime jõudma lühikese ajaga tippvormi ja teadsime, et ebaõnnestuda ei tohi. Olin poolfinaali jõudmise üle õnnelik, aga Katrina ütles, et võistlus pole veel läbi. Temas on võitjafaktorit. Võitjafaktor peitub muidugi paljudes, MM-i veerandfinaalis oli Navarria Katrinast üle.

Katrina plussid on veel pikkus, vasak käsi, head sportlikud eeldused, hea torke- ja distantsitunnetus. Tööd tuleb teha üldfüüsisega ning arendada plahvatuslikku kiirust, üldist vastupidavust, lihvida järjepidevalt tehnikat. Taktikaga teeme kogu aeg tööd. Vaimne pool tuleb veel tugevamaks saada, et mitte miski mitte mingil momendil närvi ei ajaks.

Katrina elukaaslane Harri: minu jaoks on ta lihtsalt minu Katrina

Katrina ja Harri kohtusid neli aastat tagasi ööklubis ühiste sõprade korraldatud peol. Sel hetkel mees ei teadnudki, et tegu on värske juunioride maailmameistriga. Harri: „Rääkisime tunde maast ja ilmast, kuni lõpuks jäime kahekesi. Minu jaoks on Katrina lihtsalt Katrina, kellega mul on suurepärane klapp. Katrina teeb väga hästi süüa, kõik õnnestub. Mu lemmikud on vähemalt kümme erisugust rooga, mida ta valmistab.“

Projekt Noored Olümpiale: Katrina Lehis on stipendiaat alates 2018. aasta maist

Noored Olümpiale sai alguse kahe ettevõtja, Valdur Jahi ja Paavo Pauklini soovist aidata Eesti noorsportlasi, kellel on suur potentsiaal.

Paavo: „Sihtasutuse algatajad tahtsid tuua spordi arendamisse innovatsiooni ja uut hingamist. Koolituste puhul keskendutakse sportlaste vaimse poole treenimisele ja sellele, et noored omandaksid oskuse endale tulevikus toetajaid leida. Järgmise kahe aasta eesmärgid on kasvatada organisatsiooni ja kaasata lisatoetajaid, et saaksime igal aastal toetada vähemalt kahe uue tulevikutähe arengut. Stipendiaadid valitakse välja avalikul konkursil ning lõpliku valiku teeb komisjon, kuhu kuulub nii tippsportlasi, spordispetsialiste kui ka ettevõtjaid. Hinnatakse noore sportlase potentsiaali jõuda maailma absoluutsesse tippu, noorsportlase meeskonna võimekust (treener, treeninggrupp, muu tugimeeskond) ja sihtasutuse stipendiumi mõju tippu jõudmisel.

Katrina Lehis pälvis 2018. aasta maikuus Noored Olümpiale stipendiumi, mis annab talle kuni 2020. aasta Tokyo olümpiani 25 000-eurose stipendiumi, kogu perioodiks vaimse treeneri (Snežana Stoljarova), koolitusi, meedianõuniku toe ja vajaduse korral nõu kogu sihtasutusega seotud ekspertidelt.“

Tulemused tiitlivõistlustel

2010 EM-i pronks juunioride arvestuses, naiskondlik epee

2013 Euroopa U23 meistrivõistluste individuaalne ja naiskondlik pronks

2013 EM-i pronks juunioride arvestuses, individuaalne epee

2013 EM-i hõbe juunioride arvestuses, naiskondlik epee

2012 MM-i pronks juunioride arvestuses, individuaalne epee

2013 MM-i pronks juunioride arvestuses, individuaalne epee

2014 MM-i kuld juunioride arvestuses, individuaalne epee

2015 EM-i hõbe, naiskondlik epee, Montreux

2018 EM-i kuld, individuaalne epee, Novi Sad

Tiitlivõistlused 2019