Curling’u EM toimub 2018. aastal Tallinnas

Curling

16.–24. novembrini peetakse Tondiraba hallis curling’u Euroopa meistrivõistluseid. Nii Eesti meeste- kui ka naistetiim mängivad B-divisjonis, kuid Tallinnas näeb tõelist maailma tipptaset, sest mõõtu võetakse ka A-divisjonis.

Curling’u raskuskese asub Euroopas ning maailma parimatest on Tallinnas puudu vaid Kanada ja USA. Sellest, kuidas Eesti jõudis olematutest tingimustest Jeti jäähallis tippvõistluste korraldamiseni, räägime Eesti Curlingu Liidu peasekretäri Harri Lillega.

Harri Lill on rohkem tuntud kui Eesti edukaim meesmängija, kes on segapaaris koos Marie Turmanniga tulnud MM-il korra kuuendale kohale. Vähem teatakse, et 27-aastane noormees on viimased aastad vedanud peasekretärina alaliidu tööd, mis rajaneb vabatahtlikkusel. Igapäevast leiba teenib mees curling’u-klubi Curling Tallinn juhtides.

Harri Lill
Harri Lill

Curling’u juurde sattus Harri juba 13-aastaselt, olles tegelenud ka ujumise ja korvpalliga. „Curling’ut proovisin onu sünnipäeval Jeti jäähallis. Alguses eriti ei meeldinud. Teismelise poisi jaoks ei olnud korvpall ja curlingpõnevuselt võrreldavad. Korvpalli jaoks olin aga kahjuks liiga lühike (176 cm), oli ka palju vigastusi. Curling’us avanes kohe võimalus minna välismaale võistlema ja mingil hetkel jäi mu ellu vaid see,“ ütleb Harri.

Isiklikus plaanis on Harri eesmärk jõuda segapaaris 2022. aasta olümpiamängudele Pekingis ning punkte hakatakse selle jaoks korjama 2020.–2021. aastal. Punktide korjamiseks tuleb olla esimese 20 seas ning olümpiale pääseb lõpuks kümme võistkonda. „Eesti edu võti on konkurents ja treeninghall,“ leiab Harri.

Humanitaarabi Skandinaaviast

Curling’u algusaastatel saadi kogu „kivipark“ Soomest, kes omakorda sai kasutatud kivid Rootsist. „Meie jaoks oli see siis tipptase,“ ütleb Harri nüüd. Esimestel ametlikel mängudel Jeti jäähallis, kui enda mõistus otsa sai, peatati mäng ning uuriti Soome Curlingu Liidu kodulehelt reegleid. Alguses mängiti hokijääl, mis tegelikult curling’u jaoks ei sobi – seal pidi kasutama märksa rohkem jõudu. Külmematel talvedel näitas kraadiklaas jäähallis kümmet miinuskraadi ja curling’us, kus liigutused on peale harjamise valdavalt aeglased, hakkas väga külm.

Curling’u maaletoojaks peab Harri Fred Randveri, kes kuulub Curlingu Liidu juhatusse. Praegu ütleb Harri, et kõige tähtsam oli asi lihtsalt ära teha. Pärisradadeni läks aega kaks aastat.

Uus hingamine

Esimesed tõelised curling’u-rajad ehitati Jeti jäähalli ja alguses neid ei puhastatudki, sest masinaid selle jaoks lihtsalt polnud. Nüüd võib naljaga pooleks öelda, et meie rajad on puhtamad kui näiteks curling’u tippriigis Šveitsis, sest seal rajaneb kogu töö vabatahtlikkusel. Rajad tehakse hommikul enne tööpäeva puhtaks ja õhtuni peab neil mängida saama. Euroopa parimad olud on Harri sõnul Jönköpingis, teisel pool lompi aga Kanadas.

Kaheksa aastat tagasi ei kujutanud keegi ette, et kunagi on Eestis tõeline curling’u-hall, kus korraldatakse tiitlivõistlusi ja kuhu sõidavad kokku maailma parimad. „Praegu on Eestis curling’ut väga hea harrastada,“ tõdeb Harri, sest 2014. aasta suvel avati Tondiraba jäähall. „Kui kuulsime, et hall tuleb, hakkasime suhtlema Tallinna spordiametiga. Mujal maailmas on hokiväljakute kõrval alati curling’u-rajad, sest kompressorite pärast on nii kuluefektiivsem. Peame tegema veel palju tööd curling’u kui spordiala tutvustamisel, sest teatakse Saku Suurhalli, aga seda, et Tallinnas saab maailmaklassi jääl curling’ut mängida, mitte nii väga,“ lausub Harri.

Mis mäng see on?

Harri jutust kumab igal sammul läbi, et curlingon mind game ehk mõtlemine – strateegia ja taktika on mängus väga tähtsad. Iga võistkonnaliige ei pea siiski olema kõva taktik, piisab ühest-kahest, kelleks on tavaliselt kapten ja abikapten. Võistkonnas on palju rolle. Vanusel ei ole tähtsust, kuid füüsiline vorm loeb, sest harjamine võtab võhmale ja üks mäng võib kesta kaks kuni kolm tundi. Tiitlivõistlustel tuleb päevas mängida mitu mängu. „Kui ma ise parasjagu ei treeni, siis treenin teisi. Külastan regulaarselt jõusaali. Kui inimene tuleb esimest korda saali, on ootused tavaliselt üsna madalad. Valmistutakse kaheks igavaks tunniks ja üllatutakse, kui põnev see mäng tegelikult on,“ lausub ta.

Curling

Reegleid tundmata ei ole mingit huvi seda mängu mängida või vaadata. Juba üle poole oma elust curling’uga seotud olnud noormees seletab lühidalt ja lihtsalt lahti: „Igas mänguvoorus skoorib üks võistkond – see, kes on keskpunktile kõige lähemal. Skooriv võistkond saab nii palju punkte, kui on keskpunktile lähemal olevaid kive.Kui keskpunktile on kaks kivi lähemal kui vastaste parim kivi, saab kaks punkti. Tihtilugu ajavad curling’us segadusse tablool olevad kaks rida, sest üks võistkond saab alati nulli. Tähtsamatel võistlustel on tribüünil selgitajad, kelle ülesanne on rääkida ka etiketist. Möödavisete ajal ei ole curling’us kombeks plaksutada nagu korvpallis, kui vastane vabaviske mööda saadab.“

2018. aasta EM

Novembris saavad curling’u-huvilised oma silmaga tipptaset näha, sest Tallinnas toimub curling’u EM. Harri kommenteerib agusihvkalikult: „Tegelikult sai kõik alguse sellest, et võtsime julguse kokku ja korraldasime Tallinnas 2015. aasta juunioride MM-i. Tol korral sai leping sõlmitud vaid üheksa kuud enne võistlust, aga WCF-i jaoks oli tegu ühe läbi aegade parima juunioride MM-iga, vähemalt kohalike tehtud töö poolest. U21 MM-i ajal kohtusid tolleaegne kultuuriminister Urve Tiidus ja WCF-i president ning minister küsis, kas oleks võimalik EV 100 raames ka üks suur curling’u tiitlivõistlus Eestisse tuua. Nagu näha, siis soov oli olemas mõlemal poolel ja suuresti tänu sellele lõunale me nüüd ka EM-i korraldame.“

Team Turmann
Team Turmann

Koondis selgus oktoobris

Eesti esindus EM-iks selgus play-off’ide käigus, mis peeti 5.–7. oktoobrini Tondiraba hallis.

Naistest saavutas Team Turmann Team Mölderi üle 4 : 3 võidu ja EM-il esindavad Eestit Marie Turmann, Kerli Laidsalu, Heili Grossmann, Erika Tuvike, Liisa Turmann ja treener Nicole Strausak.

Meeskondadest oli Team Lill üle Team Vlassovist 4 : 1. EM-il esindavad meid Harri Lill, Karl Kukner, Ingar Mäesalu ja Tanel Toomväli ning treener Kristian Lindström Rootsist (2015 a. maailmameister, 2014 a. MM hõbe, Euroopa meister 2014 ja 2015).

Meestel üks valitseja

Eesti Curlingu Liidu juhatuse liige Fred Randver ütleb, et tavapäraselt selgub Eesti meister veebruari alguses ja võitja saab õiguse esindada novembri lõpus Eestit EM-il. Aga aeg, mis jääb veebruari alguse ja novembri lõpu vahele, on väga pikk ja paljugi võib muutuda. „Me ei saa olla kindlad, et see, kes Eesti meistriks tuli, on ka EM-il parimas vormis. Seepärast andiski Eesti Curlingu Liit võimaluse teiseks tulnud võistkondadele (Vlassov ja Mölder) heidelda EM-i koha eest. Selline olukord paneb ka Eesti meistreid jätkuvalt endast kõike andma. Nagu elu näitas, tagasid EM-ile pääsu mõlemad 2018. aasta Eesti meistrid,“ kommenteerib Randver. Ta sõnab, et oleks olnud väga üllatunud, kui Harri tiim ei oleks võitnud. „Kvalifikatsioonimängud on üks asi, aga et seda 4 : 1 võita, on üks võistkond minu hinnangul palju rohkem vaeva näinud ja juba mitu hooaega panustanud, olgu selleks välisturniiridel osalemine, järjepidev treenimine, enda koolitamine välistreenerite käe all. Samuti osales sama võistkond juba eelmise aasta EM-il. Ma ei imesta, kui järgmised viis aastat teeb see tiim Eestis puhta töö, kui neil vaid endal motivatsiooni, aega ja tahtmist on. Praegu Harrile kaptenite seas Eestis väärilist vastast ei ole ja ma ei näe, kes võiks tema kohta ohustada. Harri praegune positsioon on aastatepikkuse curling’usse panustamise tulemus. See, et ta võitis 4 : 1, peabki nii olema,“ ütleb Fred.

Team Lill
Team Lill

 Naiste seas kõva konkurents

Fred tõdeb, et erinevalt meestest on meil kaks tugevat naiskonda ja kaks tugeva karakteriga kaptenit (Maile Mölder ja Marie Turmann). „Marie on mänginud ka Maile võistkonnas, aga tema soov oli ise kaptenina ja oma võistkonnaga jõuda tippu alguses Eestis ja miks mitte hiljem ka tiitlivõistlustel. Seega ei läinud ta kergema vastupanu teed,“ räägib Fred. Ta mäletab, et Marie osales oma juunioride võistkondadega Eesti meistrivõistlustel ja jäi mitmel aastal medalist ilma, kuid siis tulid pronksid-hõbedad ja nüüd on kaks aastat järjest Eesti meistriks tuldud. „Nagu Harri on ka Marie aastaid selle nimel tööd teinud. Need kaks on minu jaoks kõige pühendunumad curling’u-mängijad Eestis ja mind ei üllata nende puhul miski. Naiste mängudest oligi oodata vastasseisu väga kogenud Maile ja nn uue põlvkonna Marie näol. Mõlemad on 2016. ja 2017. aastal tõestanud, et kuuluvad oma võistkonnaga B-divisjoni tippu ja mõlemad jäid A-divisjonist esimesena välja. Samad võistkonnad mängisid ka 2017. aasta Eesti meistrivõistlustel viie võiduni mängitava seeria, kus niisamuti tuli mängida maksimumarv mänge ehk üheksa. Mõlemad võistkonnad võivad rahul olla, et neil on Eestis tugev konkurent, kes aitab mängutaset tõsta. Mul on kahju, et meestel sellist konkurentsi ei ole,” ütleb Fred lõpetuseks.

Curling’u EM numbrites

Tallinna linn ja Eesti riik toetavad võistlust kokku umbes 220 000 euroga, kogu eelarve on kokku ligi miljon eurot. Lisatehnika saadakse laenuks rahvusvaheliselt alaliidult, nagu ka kivid, mida on kokku vaja 160. Ühe kivi hind on umbes 1000 eurot.

350 külalist (sportlased, treenerid, tugiisikud), kes viibivad Tallinnas pikemat aega, toovad siia arvestatavat maksutulu. Lisaks tulevad Tallinnasse suured fännirühmad curling’u sünnimaalt Šotimaalt ja muidugi naaberriigist Soomest. Vabatahtlikke tuleb 20-st riigist ning televaatajate arvuks prognoositakse 25 miljonit silmapaari.

Teletootmisega seotud inimesi on kokku umbes 100, ERR teeb esimest korda 25 tundi otseülekandeid.

Pealtvaatajate jaoks üritatakse hoida hinnad taskukohased: üksikpilet maksab 5 eurot ja kogu EM-i pass vaid 30 eurot.

Lisainfo:

www.worldcurling.org/ecc2018

www.ecc2018.ee

FB: curlingeestis

Tekst: Kärt Radik

Fotod: Eesti Curlingu Liit

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*