Tasakaalustatud toitumises peitub tohutu potentsiaal

Tervislik toitumine

Eelmises artiklis tegime juttu sellest, millised on toitumise põhitõed. Nüüd aga võtame luubi alla, kuidas õige toitumine enesetunnet muudab ning miks see ikkagi keha jaoks nii tähtis on. Vastab toitumisnõustaja Risto Ojapõld.

Kas võib väita, et toitumise muutus õiges suunas muudab inimese enesetunde paremaks?

See on selge. Ma ei ole veel näinud inimest, kes oleks hakanud normaalselt toitudes ennast halvemini tundma. Tavaliselt tekib see vau-efekt esimese nädala või paariga, hiljem hea enesetundega harjutakse. Uus äratundmismoment tekib tavaliselt siis, kui olude sunnil on tulnud süüa sellist toitu, mille kvaliteet ei ole olnud kõige parem. Sellisele toidukorrale tunneb õige toidu ära küll!

Mis märgid need on, mida keha meile annab, millest me võiksime aru saada, et midagi ei klapi?

Kõige esimene märguanne ongi enesetunne. Kui inimene juba mõtleb selle peale, et midagi võib toitumises valesti olla, siis ilmselt see nii ongi. Põhjuseks võib olla ükskõik mis – kas kehakaal, kehv uni või vastupidi − pidev unisus ja jõuetus igapäevatoimetuste tegemisel. Kui enesetunne on halb, siis üldjuhul on inimene haige, puhkab vähe või toitub valesti. Toitumine on väga võimas relv, sellega saab palju muuta.

Kui tulla spordi juurde, siis puudulikust toitumisest võib märku anda ka trennikaaslastega võrreldes kehvem sportlik vorm. Arvan, et suur osa aktiivselt treenijatest sööb nagu tavainimesed. Võib-olla kasutatakse lisaks ka mõnda toidulisandit, kuid tavatoidu kvaliteet pole üldjuhul piisav. Kindlasti ei tööta üldlevinud hüüdlause, et kui tahad vormis olla, liigu rohkem ja söö vähem.

Olles valmis treenima 5−6 korda nädalas, võib-olla mitu korda päevas, treenides tohutute mahtudega – selliste pingutuste kompenseerimiseks ilmselgelt geelipakist ei piisa. Sportlase toitumist tuleks võtta kui kompleksset distsipliini, mille järgi elatakse 24/7. Selline suhtumine oleks muidugi ideaalne, aga päris elu võiks olla kuskil selle lähedal.

Tervislik toitumine

Võib siis väita, et kui tahad tulemusi parandada, aga ei ole oma toitumist üle vaadanud, siis seal peitub tohutu potentsiaal?

Jah, seal võib olla palju suurem potentsiaal kui trennimahtude tõstmises. Kui treening annab põhjuse areneda, siis toit annab võimaluse areneda. Soovitud füsioloogilised muutused ei avaldu treeningutega, kui toit seda ei toeta. Olukorda võib ilmestada näitega maja ehitamisest – soovin ehitada, ent materjali pole. Sain kivid, laon üksteise otsa, aga segu pole. Keha ehitusmaterjal tuleb toidust ja kui kvaliteetset materjali pole, ei saa olla ka kvaliteetset ja vastupidavat keha. See oleks n-ö ehituslik pool, milles esinevad puudused vigastuste näol annavad tunda pika viivisega. Toitumisega on seotud ka keha energiaprobleemid, mis on märgatavad kohe. Kui jõudu ei ole, siis seda lihtsalt ei olegi.

Kui inimesel on õnnestunud toitumisharjumisi muuta, näiteks kaalu langetada, siis kuidas nende tulemuste juurde ka püsima jääda?

Eks see on elustiili küsimus. Kui oled pikemat aega toitunud kindlate põhimõtete järgi ja on näha, et sellel on tulemust, siis see motiveerib. Esialgu tuleb toitumine hästi läbi mõelda ja kirja panna, hiljem tekib juba toidutunnetus.

Tasakaalustatud toitumise põhiline vastuargument on mugavus ja kiire elutempo. Kuna inimeste toiduvajadus on erinev, tuleb sobivat toitu ise valmistada ja see võtab aega. Kui valida selline toit, mis sobib kõigile, ei saa me kahjuks rääkida individuaalsetest vajadustest. Õige toitumise rajal püsimine on kinni otsuses, et teen nii ja mitte teisiti. Kui iga päev on toidu koostis valdavalt kvaliteetne, siis ei juhtu midagi, kui teinekord tekib soov või vajadus süüa midagi muud. Nimetame seda pidupäevasöögiks. Aga iga päev ei saa olla pidupäev. Tihti süüakse näiteks tööpäevadel kodus valmistatud ja kaasa võetud toitu ning nädalavahetusel võetakse mõni toidukord veidi vabamalt.

Kuidas alkohol ja tervislik toitumine kokku käivad?

Kui rääkida kehakaalumuutustest seoses alkoholiga, siis kangete ja lahjade alkohoolsete jookide tarbimine mõjub erinevalt. Praegu ollakse kindlad, et lahjad alkohoolsed joogid, mille kaloraaž tuleb põhiliselt suhkrust, soodustavad rasvumist kiiremini kui kanged alkohoolsed joogid, mille kaloraaž tuleb põhiliselt alkoholist. Kuna kõigil alkohoolsetel jookidel on energeetiline väärtus, tuleks neid vaadata toitumise ühe osana.

Teemal, kas alkohol on tervisele kasulik või mitte, ei ole mõtet spekuleerida. Tervikliku toitumise seisukohast ma alkohoolsetel jookidel vajadust ei näe.

Kui mõnel inimesel on üks kindel kehapiirkond, kuhu rasv koguneb, näiteks kõht või puusad, siis kas sellest on võimalik ka ainult toitumist jälgides lahti saada?

Jah, keharasva vähendamise kõige loomulikum ja efektiivsem viis on toitumise reguleerimine, kuid rasvapõletus lokaalselt kindlast piirkonnast ei ole võimalik. Õige toitumise korral toimub rasvapõletus ühtlaselt nii, et esialgu muutub inimene ühtlaselt väiksemaks, seejärel hakkab muutuma kehakuju. Piltlikult öeldes on see nii, et kui õlgadel on 1 cm rasva ja kõhul 5 cm rasva, siis õlgadelt on 1cm juba läinud ja kõhul 4 cm ikka veel alles. Kui mitteprobleemsetes kohtades on nahk juba õhuke, siis hakkab rasvakiht probleemsetes kohtades kiiremini vähenema.

Tervislik toitumine

Mida öelda lõpetuseks?

Kokkuvõtvalt võiks öelda, et tasuks hoiduda igasugustest hullustest. Kui mingi toitumissoovitus on väga äärmuslik ja tundub ebanormaalne, siis see ilmselt ongi ebanormaalne. Kõike ei tasu enese peal katsetada.

Toitu tasuks valmistada valdavalt ise, kasutades lihttoiduaineid. Oluline on toitainete mitmekülgsus, mis tähendab eelkõige kõigi seitsme toiduainegrupi esindatust igas toidukorras. Tähtsad on nii toidu kaloraaž kui toitainete omavaheline suhe söögikorras, samuti piisav vitamiinide ja mineraalide sisaldus.

Pole olemas ühtegi halba looduslikku toiduainet, kuid välistades või üle doseerides mõnda toiduainegruppi oma menüüs, suureneb oluliselt risk tervisele. Mandariin või kaks toidu juurde on mõistlik, aga süüa kaks kilo mandariine õhtul filmi vaadates, ei ole seda kindlasti.

Pole vaja liiga üle mõelda, kuidas mingi toiduaine on kasvatatud. Riis on riis, kartul on kartul. Kas neid pakutakse mahetoodetena või mitte, on teisejärguline. Arutlus, kas kana on tervem, kui ta sööb sipelgavastseid või söödasegu, ei vii kuhugi – tänapäeva maailmas piisab teadmisest, et muna on muna ja kana on broiler.

Tervislik toitumine saab alguse organismipõhisest tavatoidust. Nõudes kehalt rohkem, tuleb kehale ka rohkem anda. Mida ekstreemsemaks lähevad pingutused, seda spetsiifilisem peab olema toitumine. Tasakaalustatud toitumises on vähemalt sama palju potentsiaali kui õigesti treenimises, kui teha emba-kumba läbimõtlematult, on tulemus ettearvamatu.

Tekst: Merilin Piirsalu

Fotod: Shutterstock.com

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*