Eestlased on mõttespordis juba pikemat aega edukad olnud. Martin Hõbemägi (21) pälvis augustis Tallinnas toimunud rendžu ja gomoku maailmameistrivõistlustel 6. koha ning naases mõttespordi viievõistluse MM-ilt 3. kohaga. Kusjuures hõbemedali sai samal võistlusel samuti meie sportlane Andres Kuusk. Rääkisime aga just Martiniga mõttespordist pisut lähemalt.
Millised olid esimesed mõttemängud, mida lapsepõlves mängisite?
Alustasin põhilistest mõttemängudest nagu male ja kabe. Esimeses klassis õppisin juurde mängu gomoku, teisisõnu viis ritta. Lemmikuks kujuneski gomoku, sest see läks kõige paremini ning seejärel hakkasingi seda tõsisemalt mängima.
Millal hakkasite tegelema mõttemängudega kui spordiga?
Mõttemängudeni jõudsin tänu tulevasele treenerile, kes tuli kooli gomokut tutvustama.
Seejärel suundusingi esimeses klassis mõttemängude trenni Kullosse ning koos esimeste võistlustega kujuneski sellest minu jaoks tõsisem hobi.
Mis Teid mõttespordi juures köidab?
Mind köidab võimalus kasutada oma loogikat ja mõistust maksimaalselt, pidevalt ise arenedes. Mind paelub mängude juures võime näha mitmeid käike ette, mis tekitab sadu erinevaid variante, millest tuleb leida parim, et vastane üle mängida.
Kuidas jäite rahule mõttemängude viievõistluse MM-il teenitud 3. kohaga?
Viievõistluses on palju erinevaid mõtte- ja lauamänge ning kümne võistluspäeva jooksul läheb arvesse viis parimat ala. Seekord olin kolmas. Suures plaanis olen rahul, sest koht esikolmikus on alati hea ning tänavu oli üsna alguses aru saada, et kahte esimest ma ei ohusta.
Augustis toimusid Eestis rendžu ja gomoku maailmameistrivõistlused, kus saite 6. koha. Palun kirjeldage võhikule lühidalt, mis mängudega on tegu?
Gomoku kujutab endast mängu, kus on vaja viis oma nuppu ritta seada, takistades samal ajal vastast seda tegemast, sarnaselt trips-traps-trullile, ainult et 3×3 asemel on 15×15 suurune mängulaud. Rendžu on sarnane gomokule, kuid mõningate lisareeglitega, näiteks on mõned keelatud käigud, mis muudab mängu keerukamaks ja väljakutsuvamaks.
Kumb nendest mängudest on Teie lemmik?
Rohkem mängin rendžut, sest see annab enam võimalusi vastase üle mängimiseks, mis muudab minu jaoks mängu põnevamaks.
Kui tihe on Eestis konkurents, et tiitlivõistlustele pääseda?
Üllatavalt tihe ning nii lihtsalt tiitlivõistlustele ei pääse. Aasta jooksul tuli läbida kolm kvalifikatsiooniturniiri, kus järk-järgult jäi võistlejaid vähemaks.
Kui heaks saavutuseks peate oma 6. kohta gomokus?
Pigem tasub tulemusega rahul olla, sest turniiri eel olin reitingupõhiselt kaheteistkümnest mängijast eelviimane ja eestlased pole varem MM-finaalis nii kõrget kohta saanud. Samas võidud praeguse ning ka endise maailmameistri üle andsid lootust isegi kõrgemaks kohaks kui kuues.
Kuidas näeb välja mõttesportlase treening?
Antud MM-iks treenisin kaks nädalat kodus, mängides läbi ja lahendades internetiprogrammidega erinevaid mängudes ette tulevaid situatsioone ning proovides leida parimaid käike. Samuti mängin tihti internetisaitidel, et teooriat kinnistada ja mängupraktikat saada. Lisaks toimub aastas mitmeid mõttespordilaagreid ja -võistlusi.
Millised on omadused/eeldused, mis ühel edukal mõttesportlasel peaks olema?
Ütleksin, et edukal mõttesportlasel peab olema tõsine huvi mängu vastu, oskus oma mänge analüüsida ja tahe läbi selle areneda. Lõppkokkuvõttes peab olema soov mitte lihtsalt mängima tulla, vaid võita.
Miks ja kellel soovitaksite mõttesporti proovida ja millest võiks alustada, kui seni sellega kokkupuuteid ei ole olnud?
Mõttespordiga võivad tegeleda kõik soovijad igas vanuses, eelkõige noored, sest see arendab loogilist mõtlemist ja ettenägemisvõimet. Kõige lihtsam oleks alustada veebisaitidelt ja vaikselt saada paremaks või siis tulla mõttemängude trenni uudistama ning mängima juba mõne kogenenuma harrastajaga.
Millised on mõttespordis Teie järgmised suuremad väljakutsed?
Minu soov on olnud väiksest peale tulla täiskasvanute maailmameistriks. Kuna olen suutnud seda mitmeid kordi noorte seas ja ka tiimiga, siis see on midagi, mis mind igal aastal motiveerib saama paremaks ja midagi, mida sooviksin mõttespordis lähiaastatel saavutada.
Kui oluline on mõttesportlase puhul füüsiline vorm ehk kas võib väita, et vaimne ja füüsiline vorm käivad käsikäes?
Minu hinnangul on keeruline olla mõttespordis maailma tipus ilma arvestatava füüsilise vormita, sest mängijad ei kesta muidu pikka turniiri lõpuni ja ka aju töötab heas vormis inimesel paremini. Mina ise alustasingi mõttesporti algselt teise alana, kuna eelkõige keskendusin jalgpallile. Kuid vigastus jalgpallis ning head tulemused mõttespordis tegid mõttemängud olulisemaks. Jalgpalli mängin endiselt tihti ja nädalas kaks korda käin ka võrkpallitrennis, suviti osalen mõnedel maratonidel.
Millega mõttespordi kõrval vee tegelete?
Hetkel õpin Tartu ülikoolis majandust, kuna olen kogu elu numbritega hästi läbi saanud ja majandus on midagi, mis on väiksest peale huvitanud. Ka Tallinna Reaalkoolis õppisin majanduse suunal.
Millised on Teie soovitused n-ö tavalisele inimesele, kes soovib oma aju igapäevaselt paremas toonuses hoida?
Inimestel, kes mõttespordiga võib-olla tõsisemalt tegeleda ei soovi, soovitan lahendada sudokusid, ristsõnu, argumenteerida ja aeg ajalt näiteks poes arvutada oma ostutšekk ise kokku, et ajule väljakutse esitada.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: erakogu
