Mis juhtub, kui me ei maga piisavalt?

unepuudus

Kõik inimesed kogevad mingil perioodil unepuudust, olgu selle põhjustajaks öine õppimine, ettevõtte juhtimine või vastsündinud lapsed. Kuigi magamatus võib tunduda väikese asjana, siis tegelikult on piisav uni hea tervise alus.

Krooniline unepuudus võib põhjustada tõsiseid terviseprobleeme nagu rasvumine, südamehaigused ja diabeet. Nimelt eritab keha magamise ajal hormoone, mis kontrollivad ainevahetust, isu ja glükoosi töötlemist. Vähene uni aga suurendab kortisooli levikut, mis on tuntud kui stressihormoon. Lisaks sellele võib magamatus viia tasakaalust välja teised hormoonid.

Aga kui palju siis peaks täiskasvanud inimene magama? Erinevad uuringud on näidanud, et keskmine unevajadus on seitse kuni üheksa tundi igal ööl. Samuti on oluline mainida, et nädalavahetusel magatud lisatunnid ei korva nädala sees puudu jäänud und. See võib hoopis keha sisemise kella veelgi rohkem paigast lüüa, seega on vaieldamatult parim regulaarne uneaeg.

Kuigi mingil perioodil võib vajalik olla öiste unetundide varastamine, siis tasuks teada, mida keha samal ajal läbi elab.

24 tundi magamata: mäluprobleemid, koordinatsiooni ja otsustusvõime vähenemine

Scott Kelley on sõjaveteran, kes sõjatsoonis olles on pidanud olema pikki perioode ärkvel ning võitlema vajadusega magada. Üle 24 tunni ärkvel olla oli mehe jaoks tavaline, mistõttu oskab ta rääkida samal ajal kehas toimuvatest protsessidest.

Scott läbis eraldi sõjalise treeningu, mille eesmärgiks oli õpetada kõiki sõdureid olema tähelepanelikud ning valvel ka väga keerulistes olukordades, olgu selleks nälg või vähene uni. Reaalsuses võrdub 24 tundi unepuudust samasuguse käitumisviisiga, mis esineb 0,1 promillise joobega inimesel. Esineb mäluprobleeme ning häiritud on otsustusvõime ning käe-silma koordinatsioon. Samuti muutub inimene emotsionaalsemaks ning kuulmine ja tähelepanu vähenevad.

36 tundi magamata: füüsiline tervis hakkab kannatama

Selles staadiumis hakkab magamatus tervist füüsiliselt mõjutama. Vereringes tõusevad põletikulised näitajad, mis võivad tekitada südame- ja veresoonkonnahaigusi ning kõrget vererõhku. Lisaks on mõjutatud ka hormoonid ehk emotsioonid hakkavad kõvasti kõikuma.

Ka Scott Kelley tõdeb, et peale 36 magamata tundi tundis ta peavalu ning mõistuse ähmasust. Samuti kaotas ta paljudes olukordades aega just seetõttu, et otsustusvõime ning selge mõtlemine olid vähenenud. Ja siin tasub mainida, et tegemist oli eraldi väljaõppe saanud inimesega ehk tavainimene on selles olukorras veelgi rohkem mõjutatud.

unepuudus

48 tundi magamata: mikrouni ning segadus

Pärast kahte magamata päeva hakkab keha ise ennast välja lülitama ehk tekib mikrouni. See on seisund, kus inimene hakkab unne suikuma ning jääb hetkeks magama. See võib juhtuda ükskõik kus, mis muudab mikroune äärmiselt ohtlikuks seisundiks. Seda võib võrrelda ka teadvusekaotusega, sest mikrounes pole inimene võimeline mõistma enda ümber toimuvat. Sellele järgneb segadus, sest inimese taju on häiritud.

Ka Scott koges seda mitmel korral ning tunnistab, et selle tõttu tekkis mitmeid ohtlikke olukordi. Mõistus ei olnud enam selge ning mees avastas ennast korduvalt täiesti tühjade silmadega kaugusesse jõllitamas.

72 tundi magamata: hallutsinatsioonid ning ulatuslik tunnetuse vähenemine

Lisaks kõikidele eelnimetatud tunnustele kaovad selles staadiumis peaaegu täielikult tähelepanu, keskendumisvõime, motivatsioon, täpsus ning mitmed teised kognitiivsed oskused.

Isegi lihtsat vestlust on peaaegu võimatu pidada ning peas hakkavad tekkima hallutsinatsioonid. Sellises seisundis võib inimene kaotada täielikult reaalsusetaju.

Tahtmatu magamatuse sümptomid ja põhjused

Sageli ei pruugi magamatus olla inimese vaba valik, kuna on mitmeid haigusi, mis ei lase magada. Selleks võivad olla unehäired, -apnoe, -paanika, unes kõndimine või mitmed teised haigused. Järgnevad sümptomid annavad märku tahtmatu magamatusega seotud haigustest, mille ilmnemisel tasuks pöörduda arsti poole.

  • Ülemäärane uni päeval
  • Norskamine, õhu ahmimine või -puudus
  • Magades rahutuse tunne ning torkimine jalgades
  • Raskused päevaste toimetuste tegemisel
  • Raskused ärkvel olemisega rahulikes olukordades
  • Vajadus kofeiini või suhkru järgi, et püsida ärkvel
  • Regulaarne unerohtude vajadus

Allikas: everydayhealth.com

Fotod: Pexels

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*