13 rutiini hommiku loomiseks

Hommik

Hommik alustab päeva. Päev on hommiku nägu. Kui hommikul läheb midagi viltu, võib juhtuda, et terve päev on rikutud. Siin on mõned ideed, tõelised pärlid, mis tagavad mitte ainult suurepärase hommiku, vaid ka tegusa ja energiarohke päeva.

Lugedes on soovitav mõelda sellele, et rutiinid on vajalikud tegusa päeva raamistikuna. Meie esmane eesmärk peaks olema „Suurepäraselt elatud elu“. Selleks vajame aga erinevaid tugistruktuure. Kõige efektiivsemad (et mitte öelda ainsad efektiivsed) tugivahendid on igapäevased harjumused.

  1. Kavanda oma ärkamine

Ära jäta oma ärkamist juhuse hooleks. Otsusta juba õhtul, mis kell üles tõusta. Oma otsuse tegemine ja sellest kinni pidamine loob meile n-ö „kontrolli“ tunde, mis on meie heaolutunde oluline komponent. Kui otsustad tõusta hommikul kell kuus, siis loe kindlasti läbi ka järgmine lõik.

Üks vääriti mõistetud idee minu jaoks oli – „tõuse üles kell kuus“. Kahjuks unustati selle nõuande juurde märkida üks väga oluline tõsiasi. Nimelt, varajase ärkamise eelduseks on õhtune magamaminek. Kaheksa tundi und on kehale vajalik. Selleks, et tõusta kell kuus, tuleb magama minna kell 22.

  1. Tee oma voodi ära

See on minu lemmik. Lugesin sellest ühest emmedele mõeldud blogist ja siis nägin veel seda videot Change the World By Making Your Bed (muuda maailma tehes ära oma voodi). Voodi ära tegemine on lihtne, sama lihtne nagu mitte tegemine. Samas tehes juba hommikul midagi ÄRA, olen loonud endasse päeva esimese linnukese, lõpetatuse, mis annab hea enesetunde.

  1. Tee hommikuvõimlemist

Füüsiline aktiivsus on kehale vajalik, kuid mitte ainult kehale, vaid ka meie teadvusele. Kahjuks pole ma selle teemaga sõbraks saanud, kuid seda enam on mulle oluline füüsilist aktiivsust endale meelde tuletada. Niisiis leidis ka see harjumus oma koha selle blogi nimekirjas.

  1. Lõdvestu ja mediteeri

Teadvus vajab trenni. Pole paremat algust päevale, kui enne tõusmist mõnd lõdvestumis- ja meditatsiooni-CD’d kuulata. Selle eelduseks on loomulikult, et keegi sind tagant ei sunni ning pidevalt „emme-emme“ ei hüüa. Aga ka need ajad lähevad mööda ning siis saab taas lõdvestusharjutusi tehes hommikuti teadvust häälestada.

  1. Käi värskendava duši all

Lihtne on lasta asjadel minna ja väita endale, et mul pole aega. Eriti siis, kui oled lastega kodus. Kuid olen enda jaoks avastanud, et just siis, kui on väga kiire, tuleb teha ära asjad, kasvõi nii pisikesed asjad nagu duši all käimine, et vähemalt osaliselt jääks tunne, et mina saan oma päeva juhtida.

Lisaks tundele, et mina kontrollin oma elu ja puhtale kehale saab hommikuse dušiga kaasa ka ärksa vaimu.

  1. Söö tervislikku hommikusööki, taimedest

Veganlusest ja veganitest on üha enam meedias juttu. On neid, kes seda teemat halvustavad, on neid, kes seda fännavad. Ja siis on terve rida vahepealseid ükskõikseid ja poolükskõikseid inimesi. Mina polnud selle teema peale varem eriti mõelnud. Teema tuli meie peres jutuks, kui veganluse vastu hakkas huvi tundma meie teismeline tütar ning süüa hakkas meie peres tegema toitumisnõustajast vanaema.

Me keegi ei nimeta end veganiks, kuid üha enam on meie menüü liikunud taimse toidu poole – kastmed mitte hapukoorest, vaid päevalilleseemnetest. Kotletid ubadest.

Kerge hommikusöök (näiteks pudru marjadega) tagab kehale energia, kuid ei väsita organismi liigselt seedeprotsessiga. Nii saab päeva alustada tegusalt.

Puder

  1. Joo vett

Vee ümber liigub igasugu informatsiooni. Küll väidetakse, et pole vaja lisaks juua, küll seda, et tuleks juua lausa kaks liitrit päevas. Mina olen teinud oma valiku nii nagu ma kõiki valikuid teen: kuulan oma keha ja sisetunnet. Olen suurendanud oma igapäevaselt joodava vee kogust ja jälgin, kuidas ma end tunnen. Hetkel joon päevas 1-1,2 liitrit vett. Seda kogust pole suutnud ületada. Võibolla pole vaja. Võibolla.

  1. Tee õues 10-minutiline jalutuskäik

Hoolimata meie külmast kliimast on 10-minutiline jalutuskäik igati kosutav ka talvel, võib isegi öelda, et eriti talvel. Külm näpistab viimase uimasuse kehast välja ja tagasi tulles on juba lihtne tegus olla.

Ka see harjutus on üks mu lemmikutest. Ma küll ei käi jalutamast hommikul, kuid teen seda 10-11 vahel koos lastega. Võrreldes kaht päeva omavahel – üht, mil oleme läinud jalutama ja teist, mil pole – on näha põhjus, miks eelistada harjumusest kinnipidamist.

  1. Loo meeleolu

Kui tuju on ära, ei tähenda see, et tegutsemiseks pole õige aeg. Vastupidi. Me saame oma tuju ise luua. Tuju loomiseks tasub kasutada abivahendeid, nt muusika kuulamine või hoolikalt kavandatud keskkonda.

Keskkond on oluline. Kirjutamiseks spetsiaalne pastakas. Mõttetööks lemmik istekoht. Spordisaali minemiseks hoolikalt valitud spordirõivad. Helistamiseks mõni foto või pilt. Need kõik on ankrud, mida saab kasutada meeleolu loomiseks ja enda häälestamiseks vajaliku tegevuse tegemiseks. Loomulikult ei hakka ükski ankur tööle iseenesest. Selleks tuleb meil esmalt see ankur luua ning hiljem aitab ankur luua meile vajaliku meeleolu.

  1. Planeeri oma päeva

Pole hullemat olukorda, kui kaoses päevakava. Kaos on produktiivsuse tapja ja vindumise soodustaja. Selleks, et tegutseda vajame oma teadvusse korda. Korda aitavad luua kõiksugu rutiinid. Kui aju teab, et esimesele tegevusele järgneb teine ja siis kolmas, on liikumine lihtne. Meil ei tule end sundida, vaid me kulgeme mööda etteplaneeritud rada.

Õhtul saad teha kokkuvõtte – tegin/ei teinud. Kui kõik läks plaanipäraselt, siis mis sellele kaasa aitas? Kui asjad ei saanud tehtud vastavalt planeeritule, siis mis seda takistas? Järjepidevus oma tegevuste analüüsis aitab uut päeva paremini planeerida.

  1. Loe oma hommikusi enesesisendusi

Nii nagu muusika kuulamine pakub meile emotsiooni, mis aitab tegutseda, annavad enesesisendused meile päevaks mõttestiimuleid, kuidas mõelda.

  1. Jäta saabumiseks piisavalt aega

Teiste sõnadega – ära kiirusta. Kiirustamine loob hirmu seisundi ja hirmu seisund (üks teadvuse seisunditest) on hävitav. Kodust väljudes varu piisavalt aega, et õigel ajal kohale jõuda. Parem varem kui hiljem. Kasutan enda teadvuse juhtimiseks järgmist trikki. Ütlen endale selgelt, mis kell pean välisuksest väljuma, et õigeks ajaks kohale jõuda. Kindlasti pean lisama selle pisikese kujutluspildi – väljun välisuksest, vastasel juhul võib minu aju asjast valesti aru saada ning juhatab mind alles riietuma, kui ma tegelikult peaksin juba õue astuma.

  1. Näita välja armastust

Kõik meie lapsed on mulle midagi õpetanud. Täpsemalt – ma olen teadlikult kasutanud oma lapsi, et õppida enda jaoks vajalikke, kuid raskeid õppetükke. Meie Sannu õpetas mind ütlema: „Ma armastan sind“. Nüüd, mil Sannu on pea neljane tuletab ta mulle minu õppetükki meelde tulles päevas mitu korda minu juurde sõnadega: „Emme, ma armastan sind“.

Väikeste lastega on armastuse välja näitamist kerge õppida. Me võtame pisikesi sülle, kallistame neid sageli ja isegi: „Ma armastan sind,“ on neile kergem öelda, kui vanematele tegelastele. Õppimist aitavad teha kergemaks jällegi rutiinid. Kuidas ma suhtlen oma lähedastega enne kodust väljumist. Kallistan ja annan musi, räägin mõne sõna südamlikult juttu, jätan mõne sõnumi paberile, kui kallid inimesed veel magavad.

Mis iganes see on, kui seda teha järjepidevalt, on õppimine kerge. Tulemus aga suurepärane.

Tekst: mõttetreener Helina Mägi, Mõttetreening

Fotod: Pixabay

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*