Endine Eesti tippsuusataja Piret Pormeister usub, et toitumise puhul pole oluline mitte ainult see, mida süüa, vaid ka see, millal süüa.
Piret, lõpetasid mõni aeg tagasi tippsportlase karjääri, kuidas sa oma kogemusest hindad, kui oluline roll tippspordis on toitumisel? Kas ja kui palju saab sportlane enda jaoks vale toitumisega ära rikkuda või vastupidi, õige toitumisega paremaks muuta?
Tippspordis ja ka sellest väljaspool on tervislikul toitumisel keskne roll. Tippspordi puhul on organismi energiavajadus oluliselt kõrgem kui tavaolukorras, mistõttu väljenduvad eksimused toitumises kindlasti jõudluse langusega kui mitte haigestumistega, mis välistavad võistlemise sootuks.
Kas ja kuidas on sinu menüü ja toitumisharjumused pärast tippspordist loobumist muutunud?
Toitumisharjumusi ma muutnud ei ole, sest olen aastatega oma organismi piisavalt hästi tundma õppinud ning tean, mida, millal ja millistes kogustes tarbin. Põhiliseks muutuseks on võistluseelse ja võistlusjärgse režiimi kadumine.
Kas ja kui palju sa üldse oma toitumist jälgid või on tervislik toitumine sulle kui sportlasele juba niigi elustiiliks kujunenud?
Minu jaoks on tervislik toitumine elu loomulik osa. Karjääri jooksul omandatud teadmised ei võimalda mul põhilisi reegleid eirata ning tervislik ja tasakaalustatud toitumine on juba elustiiliks muutunud.
Kas on mingid toidud, mille menüüst kindlasti välistad, ja miks?
Teen oma valikud toidu kvaliteedi ja sisu järgi, seega võiks öelda, et välistan ebatervisliku ja ebakvaliteetse toidu. Ja ilmselt nagu igal inimesel, on ka minul mõni toit, mis mulle ei maitse ja mille tarbimist võimaluse korral väldin.
Mis on Sinu lemmiktoit, millest sa loobuda ei tahaks?
Hindan kõrgelt värskest kalast tehtud toitu.
Milline on sinu meelest kõige tervislikum maiustus või snäkk, mida endale alati lubada tohiks?
Eelmise aasta sügisel hakati Eesti turul müüma maailma esimesi teaduslikult tõestatud tervistavate omadustega ACTICOA™ šokolaadi pärleid. Nendega lahendan ära mitu asja korraga: saan tervistava efekti osaliseks, see vähendab magusaisu ning lisaks kõigele aitab pikkade töö- ja koolipäevadega paremini toime tulla.
Palju propagreeritakse ohtrat veejoomist, kas vesi kuulub sinu igapäevasele joogilauale ja kui palju päevas vett tarbid? Mis on üldse sinu lemmik tervislik jook?
Vett tuleb tarbida mõõdukalt, seda ei pea jooma meeletutes kogustes. Toitumise üks olulisemaid aspekte on tasakaal ja see kehtib ka joomise juures. Tervislikuks joogiks olen enda jaoks avastanud Frooshi smuutid. Mulle meeldib, et need tooted on 100% naturaalsed, tootevalikus on palju erinevaid maitseid ja kasutatakse vaid klaastaarat – ainus mõeldav ja tervisele ohutu viis puuviljasegusid turustada.
Kas sinu toidulaud sõltub ka näiteks aastaajast – mis on talvel sinu menüüs teisiti võrreldes suvise või kevadise ajaga?
Kahtlemata sõltub toidulaud ka aastaajast. Suvekuudel käin tihti turul ja ostan värsket kohalikku toodangut. Talvel meil seda luksust pole ja tuleb otsida alternatiive, et vajalikud vitamiinid ja mineraalained kätte saada. Eelistan neid saada toidust, mitte tablettide kujul võtta (kuigi seda tuleb ka teha), seetõttu tarbin sügisest kuni kevadeni iga päev smuutisid.
Kui sageli väljas söömas käid ja millest toite tellides lähtud?
Kiire elutempo juures on väljas söömine vältimatu. Tippsporti tehes allusid toitumise kellaajad rangele distsipliinile, püüan seda printsiipi endiselt rakendada ja süüa kindlatel kellaaegadel, kui see vähegi võimalik on. Ühtlasi pean tähtsaks, et lõunapaus oleks piisava pikkusega, et sööma ei peaks kiirustades. Toitude tellimise juures lähtun peamiselt enesetundest.
Kas sul on välja kujunenud ka mõni lemmik söögikoht, mille toidud sulle kõige rohkem maitsevad?
Jah, Tallinna vanalinnas on selline restoran nagu Controvento. Maitsvad road panevad mind sinna ikka ja jälle tagasi pöörduma.
Millised on kodused tervislikud road, mida ise kõige sagedamini valmistad, ja mis nendest on saanud sinu lemmikuteks?
Kõige tihedamini valmistan kindlasti putru – seda igal hommikul. Tervislikest roogadest, mida kodus valmistan, on üks lemmikuid läätsesupp.
Toitumine on ju teema, mille kohta kõik enam-vähem teavad, mis on tervislik ja mis mitte, ometi tehakse väga palju ebatervislikke valikuid ja nähakse vaeva, et rämpstoidust loobuda. Millised on sinu soovitused, kuidas tervislikud valikud enda jaoks loomulikuks teha?
Kõige tähtsam aspekt on mitte usaldada seda informatsiooni, mis on toitumise teemal leitav suvalistelt internetilehekülgedelt või kuulata isehakanud „toitumisspetsialistide” nõuandeid. Inimorganism on äärmiselt võimekas ja n-ö annab palju andeks, halbade valikute tagajärjed võivad avalduda alles aastate pärast, mil hakatakse erinevatele probleemide nende esilekerkimise järel lahendusi otsima. Mina olen veendunud, et kui tervisliku toitumise vastu huvi tundev inimene loeb läbi raamatud „Normaalse söömise kursuste käsiraamat” ja „Normaalne joomine”, on tal piisavalt vajalikku infot, et edaspidi vaid tervislikke valikuid langetada. Tähtis pole mitte see, mida süüa, vaid ka see, millal süüa!
Kas lubad vahel endale ka patustamist mõne koogikese või muu rammusa toiduga?
Erinevaid kooke söön ikka, olen seda tegelikult alati teinud. Tähtis on, et kõik need kalorid, mida tarbitakse, saaksid ühtlasi ära kulutatud. Minul sellega probleeme ei ole, sest teen iga päev aktiivselt trenni, ma ei oska teisiti. Liikumine on elu!
Foto: Shutterstock.com
Piret soovitab:
Üks korralik šokolaadikook Prantsuse köögist
170−200 g tumeda ACTICOA™ (sisaldab oluliselt rohkem kasulikke flavanoole) šokolaadi pärleid
4 muna
80 g jahu
50−70 g suhkrut
60 g soolast võid
soovi korral jäätist
Sulata šokolaad ja või eraldi kausis. Teise kaussi kalla jahu ja suhkur, lisa munad ja sega. Vala juurde sulanud šokolaadi-võisegu ja sega kokku tainaks. Pintselda koogivorm võiga ja puista üle vähese jahuga. Koputa vormi, et üleliigne jahu ära tuleks, ja vala tainas vormi. Võib kasutada ka väikeseid muffinivorme. Küpseta 225 kraadi juures (eelsoojendatud ahjus) 15 minutit. Suurema küpsusastme saavutamiseks pikendada küpsetuse aega 25 minutile.
Foto: Shutterstock.com
Iduomlett
100 g idandatud mungube
3 muna
1 väiksem sibul
2 sl kodujuustu
lõik tavalist juustu
peotäis noort spinatit
soola ja musta pipart
õli praadimiseks
Haki sibul. Vala õli kuumale pannile ja prae sibul kuldseks. Klopi kausis lahti munad, lisa sool, pipar ja kodujuust. Vala pannile sibula juurde mungoad ja spinatilehed, sega läbi, kõige peale vala lahtiklopitud muna ja kata juustuga. Keera pliit minimaalsele kuumusele, kata pann kaanega ja küpseta, kuni omlett on pealt hüübinud.
Tekst: Merilin Piirsalu Artikkel ilmus Ajakirjas SPORT 2017 veebruaris
