Elu võiks ju olla lõbus ja pakkuda väljakutseid? Selliseks saab elu ise teha, näiteks tõukerattasporti harrastades. Seda spordiala ja sellega seotud tegemisi tutvustavad Aigar Nuuma ja Andrus Järg Eesti Tõukerattaliidust.
Tõukerattasõidule mõeldes tuleb enamikul ilmselt silme ette väiksemat sorti pisikeste ratastega sõiduvahend, tegelikult aga kasutavad harrastajad ja sportlased hoopis suuremaid tõukerattaid. „Meie sõidame ratastega, millel on all tavajalgrattaga samas suuruses rattad,” tutvustab Aigar ning Andrus lisab, et tõukerattaid on erinevaid: maastikurattad, maanteerattad, hübriidrattad, elektrirattad, free-ride rattad, fat-rattad ja tänavasõidurattad.
Asja veab tõukerattaliit
Tänapäevased suurte ratastega tõukerattad jõudsid Eestisse 2000. aastate algul ja esmalt hakati neid kasutama matkamiseks, tõukerattavõistlusi on aga korraldatud kuus viimast aastat. Tõsisemate harrastajate hulk jääb meil praegu 100 inimese ringi. „Nende seas on nii aktiivseid sportlasi, sõprusringkonnaga harrastajaid, matkajaid, postiljone, fotograafe kui ka koerapidajaid. Kuigi kõik need ringkonnad ei kuulu täna veel tõukerattaliidu aktiivsete liikmete hulka, on liit võtnud juhtrolli ala edendamiseks,” ütleb Andrus.
Tõukerattaliit organiseerib nii spordivõistlusi, matku kui ka lasteüritusi. „Sel aastal on tõukeratturitel ka oma võistlussari „Tõukan lõpuni 2017”, mis koosneb viiest etapist Eesti eri paikades – mais toimus Jüri tõukerattaralli, juunis leiavad aset Põlva „Tõuka üles” mäkketõus ja Pärlijõe tõukerattamaraton, juulis Pühajärve matkamaraton ning augustis Salamaa tõukerattakross,” räägib Aigar.
Väljakutseid pakkuv ala
Tõukerattasõit sobib nii suurtele kui väikestele, sest distantsi ja raja saab sõitmiseks igaüks ise valida. Kui aga rääkida sellest kui tõsisemast harrastusspordist või võistlusalast, siis on tegu üsnagi raske alaga, sest tõukerattasport on kestvussport ja pikkade distantside läbimine on kindlasti väljakutse. „Tund tõukerattatreeningut on samaväärne kahe tunni tavalise rattasõiduga,” ütleb Andrus ja lisab, et peale sõidunaudingu pakub tõukerattasõit tugevat treeningut paljudele lihaskondadele.
Mõistagi on sõitmiseks vaja soetada esmalt tõukeratas, mille saab hankida spordikauplustest, matkapoodidest või veebikauplustest. Hinnad varieeruvad vahemikus 250 kuni 1500 eurot. Peale ratta kuuluvad sõitja varustusse ka kiiver, prillid, spordiriided ja jalanõud. Just jalanõude valik on Aigari sõnul tähtis. „Maastikule tuleks valida suurema mustriga jalanõu, asfaldile sobib tavaline jooksutoss. Kindlasti tuleb arvestada ka jalanõu tavapärasest suurema kulumisega,” ütleb ta.
Võimalusi on erinevaid
Eestis leiavad praegu kõige enam kasutust maastikurattad, millega sõidetakse metsaradadel. Aga näiteks rahvusvahelised suurvõistlused toimuvad asfaldil, kus kasutatakse maanteerattaid. „Harrastajatele sobib hästi ka hübriidratas, millega saab liikuda nii metsas, kruusateedel kui ka kõva kattega teedel,” lausub Aigar. Tema sõnul kehtib ka tõukerattasõidu puhul põhimõte, et ei ole halba ilma, on vaid kehv riietus, ehk sõita võib igasuguse ilmaga ja eri aastaaegadel. „Käime sõitmas ka talvel ja vajadusel kasutame naastrehve, kuid lihtsam on treenida lumisel ajal sport-tõukekelguga, mis olid meil aktiivses kasutuses ka möödunud talvel,” räägib ta.
Tõukamise tehnika
Tõukerattasõit ei ole keeruline, sest tõukamisega saab hakkama igaüks, kuid algajatel oleks kasulik ikkagi teadjamatelt nõu küsida. „Kuigi igal tõukajal on oma stiil, on algajale kindlasti abiks kogenud tõukaja juhtnöörid. Treenida tuleks nii sõidustiili, vastupidavust kui ka kindlaid lihaskondi,” selgitab Aigar ja toob välja, et kuna tõukerattaga sõites väsib ära rattal olev ja kükke tegev tugijalg, siis tuleb regulaarselt tõukejalga vahetada. Treeningutel vahetatakse jalga tavapäraselt iga kahekümne tõuke järel, kuid võistlustel tuleb jalga vahetada poole tihedamini. Vabal veeremisel on võimalik ja vajalik ka jalga puhata, toetades mõlemad jalad astmelauale.
Lõbus sport
Tõukerattaga sõitmine võib olla nii tõsine harrastussport kui lihtsalt mõnus viis linnatänavatel või metsateedel liikuda. See ei ole mitte ainult kasulik vormi parandamiseks või hoidmiseks, vaid ka lõbus ja vaheldust pakkuv tegevus. „Tore on vaadata teiste inimeste emotsioone, kui nad näevad pedaalideta ratturit tänaval liiklemas. Üllatunud näod möödasõitvates autodes ja näpuga näitavad lapsed toovad vägisi naeratuse suule,” teab ka Andrus omast kogemusest.
Kommentaar. Jüri tõukerattaralli võitja Veiko Eomois:
Esimesed meetrid tõukasin aastal 2011, mil oli väga raske sõit, kuna kaaslased olid oluliselt paremas füüsilises vormis kui mina. Kui pulss pärast sõitu taas normi piiridesse jõudis, oli emotsioon positiivne, ja kui öeldi, et läbisime 20 km, tundus see uskumatu – kas tõesti nii palju ja nii kiiresti. Aga tõsisemalt sai alaga tegelema hakatud 2013. aasta kevadel.
Tõukerattasõit on sõltuvusttekitav ja huvitav spordiala. Tegemist on mitmekülgse spordivahendiga, mis treenib kogu keha, samas ei ole see liiklusvahend jõudnud massidesse, seega on tegemist atraktiivse ja huvitava alaga.
Soovitan seda proovida kõigil, kes ennast vähegi liigutada tahavad. Proovimiseks ei pea erilisi kulutusi tegema, sest Eestis on juba omajagu võistlusi, kuhu võid, kaks kätt taskus, kohale tulla, korraldajatelt saad ratta, esimesed instruktsioonid ja – rajale!
Eesti Tõukerattaliit soovitab
Millest alustada, kui on huvi tõukerattasõitu harrastada?
Alusta sellest, et võta meiega ühendust või tule lihtsalt kohale mõnele meie üritusele, mille kohta leiad teavet meie kodulehelt www.toukerattaliit.ee
Kuidas algaja peaks ratast valima?
Enne ratta soetamist oleks mõistlik proovida erinevaid rattaid ning tuleks otsustada, kus plaanid sõitma hakata – kas maastikul või kõva kattega teedel?
Kõikidel meie üritustel on võimalik rentida ja proovida erinevaid rattaid, samuti on võimalik rattaid rentida mitmest spordi- ja matkaklubist.
Kui omapäi ei taha harjutada, siis kellelt nõu küsida?
Võta meiega ühendust ja lähme koos sõitma!
Kas tekkis soov ka endale tõukeratas saada? Kui jah, siis telli ajakiri siit ja võid olla just see õnnelik, kes võidab vinge tõukeratta Kickbike Sport G4.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Taavi Nagel
