Sport ja tervis on niivõrd olulised teemad, et nendest ei saa kunagi rääkida liiga palju. Ajakiri Sport otsustas pöörata pilgu sportlike ettevõtete poole, et uurida, miks nemad sporti hindavad ja kuidas oma töötajaid motiveerivad.
September on traditsiooniliselt uue alguse kuu ja nii asutakse sügise alguses ka usinamalt ja regulaarsemalt sportima. Mõnusas seltskonnas on seda aga nii mõnigi kord toredam teha kui omapäi ja hea on, kui sportimise vajalikkust vahel meelde tuletatakse. Seda tehakse ka 23.–30. septembrini toimuval spordinädalal, mida korraldavad Eesti Olümpiakomitee ja Ühendus Sport Kõigile.
Ettevõtted osalevad spordinädalal
Kui seni on spordinädal olnud suunatud rohkem koolidele, siis tänavu kutsutakse seda aktiivsemalt tähistama ka asutustes ja ettevõtetes. Kokku toimub nädala jooksul pea tuhat sündmust. Näiteks AS Standard korraldab spordinädalasse jäävate tööpäevade vältel erinevaid üritusi ja võistlusi: esmaspäeval käiakse ainult trepist, teisipäeval tullakse tööle soovitavalt jalgsi või jalgrattaga, kolmapäeval peetakse sammulugemisvõistlus, neljapäeval tehakse rühmatreening ja reedel võetakse ette jalgadega joonistamine. Irosport Tartumaal korraldab aga tervishoiutöötajatele tervisekõnni koos piknikuga ja AS Kevelt korraldab töötajate vahelise bowling’u-turniiri.
Spordinädal on suurepärane algatus
Spordinädalast võtab aktiivselt osa ka Eesti Energia ja ettevõtte spordiklubi korraldab töötajatele selle raames võrkpalliturniiri E-võrk. „Spordinädala näol on tegemist suurepärase algatusega – eesmärk on ju pakkuda võimalikult paljudele liikumisega seotud positiivseid emotsioone,” ütleb Eesti Energia spordiklubi juht Kristjan Jääts ja lisab, et Eesti Energia spordiklubis on üle-Euroopalist spordinädalat alati suure põnevusega oodatud ja innuga tähistatud. „Tänu arvukatele sündmustele leiavad väga paljud inimesed spordinädala raames võimaluse oma lemmikharrastusega tegeleda ja see on hea platvorm, millelt regulaarsete treeningutega alustada.”
Sportlike traditsioonidega
Eelmisel aastal võitis Eesti Energia spordiklubi esimese Eesti ettevõttena #BeActive peapreemia, kuid Eesti Energias ei spordita mitte ainult spordinädalal, on ju selle ettevõtte spordiklubigi Eesti suurim ettevõtte või asutuse juurde loodud spordiklubi, kel on hulk pikaajalisi traditsioone. „Tänase seisuga on meil palju traditsioone alustades Ida-Virumaal toimuva suurima rahvaspordipeo Narva Energiajooksuga, mida korraldada aitame ja kus meie töötajad rohkearvuliselt osalenud on, ja lõpetades spordiklubi siseste mõõduvõttudega paljudel spordialadel. Regulaarselt osaleme energeetikaettevõtete võistlussarjas „Keravälk” ja võõrad pole ka Eesti Firmaspordiliidu pakutavad võimalused ennast teistega võrrelda,” toob Jääts välja.
Terveks ja õnnelikuks!
Sportimist peetakse Eesti Energias oluliseks eelkõige seetõttu, et just regulaarne sportimine tagab hea tervise. „Meil on ligi 6000 töötajat ja oma tegevusega mõjutame otseselt või kaudselt iga Eesti elanikku. Vastutustundliku ettevõttena soovime, et eestimaalased oleksid terved ja õnnelikud. Seetõttu panustame võimalikult paljudele kättesaadavate tervisespordi võimaluste loomisesse. Lisaks Narva Energiajooksu korralduses kaasalöömisele aitame ka edendada ja korras hoida üle-Eestilist terviseradade võrgustikku,” ütleb Jääts kokkuvõtteks.
Sportlikult aastaringselt
Sporti peetakse tähtsaks kõikides edukates ettevõtetes ning töötajatele pakutakse sportimiseks erinevaid soodustusi, korraldatakse ühisüritusi ja käiakse üheskoos rahvaspordiüritustel. Näiteks DPD Eesti, kus töötab 125 inimest, pöörab spordi- ja terviseküsimustele suurt tähelepanu ning paljud nende pakutavatest soodustustest on mõeldud toetama töötajate tervist. „Pakume koostöös SportID-ga sporditoetust summas 35 eurot kuus, lisaks sellele katame juba mitu aastat töötajate osalemistasud jooksusarjades, nt maijooks ja SEB Tallinna maraton. Öise vahetuse töötajatele pakume kaks korda nädalas tasuta sooja toitu töökohal ja igal kolmapäeval on nii kontoris kui depoos puuviljapäev,” loetleb DPD Eesti personalijuht Annika Oruaas.
Mitmekülgsed võimalused
Lisaks mainitud soodustustele korraldab ettevõte mitu korda aastas ühisüritusi, kuhu on ka sportlik element sisse toodud. „Eelmise aasta suvepäevadele eelnes kahekuine sammulugemisvõistlus, mille võitjad tegid üle miljoni sammu,” toob Oruaas näiteks ja lisab, et paar aastat tagasi korraldasid nad ka töötajate seas uuringu selle kohta, milliseid tervist edendavaid tegevusi töötajad sooviksid, ja mitu sealt saadud ettepanekut on ka ellu rakendatud.
Tänavu aprillis korraldati esmakordselt tervisenädal, mille raames oli iga päev pühendatud eri teemale. „Nahatervisepäeval külastasid meid nahaarstid, tegid kohapeal sünnimärgikontrolli ja pidasid loengu naha tervisest. Terve nädala jooksul said inimesed mõõta oma vererõhku ning keha rasva- ja lihasmassiprotsenti. Hambatervisepäeval toimus orienteerumisvõistlus, kus QR-koodide taha oli peidetud erinevaid hambatervisega seotuid küsimusi. Infoekraanidel kuvasime näpunäiteid tervislikust toitumisest ja massöörid pimemassööride ühingust aitasid meie inimestel massaažiga lihaspingeid leevendada,” räägib personalijuht tervisenädalast.
„Tervise eest hoolitsemine on meie hinnangul väga oluline ja tööandja roll selles ei ole mitte vähetähtis – alustades elementaarsetest asjadest nagu töökoha ergonoomika ja korralikud töövahendid ning lõpetades ka töövälise terviseedenduse toetamisega,” ütleb Oruaas lõpetuseks.
Kommentaar:
Tervist aitab korras hoida regulaarne liigutamine ja seda ei tohiks unustada ka tööpäeva kestel. Seega on hea meelde tuletada, millised puhkepausid on töötajatele ette nähtud ja miks ikkagi on kasulik sisustada paus muuhulgas ka liikumisega. Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Mari-Liis Ivask.
„Tööandja peab iga kuue tunni töötamise kohta andma töötajatele vähemalt 30-minutilise pausi puhkamiseks ja einestamiseks. Lisaks tuleb suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajaliselt sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul võimaldada jooksvalt lühikesi pause.
Töökohal ja pauside ajal liikumise soodustamine on igati tubli ja vajalik tegevus. Kehaline aktiivsus tööl on muutumas üha väiksemaks, kuid inimene vajab endiselt liikumist. Samas ka füüsiliselt aktiivse töö tegijatel on tarvis vahepeal taastuda ja venitusi tehes lihaspingetest vabaneda.
Füüsiline aktiivsus on võtmesõna paljude terviseprobleemide ennetamises ja ravis, samuti tervist tugevdava eluviisi kujundamises. Inimene veedab olulise osa oma ärkvelolekuajast tööd tehes, seega saab tööandja liikumisalase teadlikkuse tõstmise ja motiveerimisega parandada töötajate tervist ja suurendada rahulolu.”
Spordinädal avatakse 23. septembril Tartus Tartu rattamaratoni TILLUsõitude ja MINImaratoniga, kuhu oodatakse starti ligi 3 000 noort jalgrattasõpra.
Tekst: Merilin Piirsalu
