Augustis lõppenud kergejõustiku MM-il ja viimasel tennise suurturniiril US Open märkas teravam silm päris mitme sportlase sooritust abistamas dünaamilist ehk Dynamic Tape’i. Olen praegu ainuke sertifitseeritud dünaamilise teibi koolitaja Baltikumis ja avan veidi tagamaid.
Millal kasutada?
Dünaamilist teipimist kasutavad paljud treenerid, füsioterapeudid ja sportivad inimesed maailmas järjest enam. Oma igapäevatöös kasutan teipi regulaarselt ja julgen seda soovitada. Teip aitab vähendada valu ja toetada mehaaniliselt liigutustegevust. Olen saanud häid tulemusi liigesvalude ja lihaste/kõõluste/sidemete traumade puhul ning rühi korrektsioonis.
Ülimalt vastupidav ja hea vetruvusega dünaamiline teip on välja töötatud nii, et see lubaks liigesel täies ulatuses liikuda, seda isegi juhul, kui teipida üle mitme liigese ja sooritatakse keerulisi sportlikke ülesandeid.
Teibi olemusest
Dünaamiline teip koosneb sünteetilisest nailonist ja lükrast, mis annab talle üle 200% venivust kõigis neljas suunas. Teip on väga elastne, mis omakorda tagab väsimatu kummilindilaadse omaduse. Teibi tunneb ära pilkupüüdva tätoveeringumustri järgi, mis võib olla silmapaistev must või neutraalne nahavärvi.
Teaduslikult on leitud, et valu tugevuse ja samale piirkonnale langeva koormuse vahel on oluline seos, seega vähendades teatud piirkonnale langevat koormust, vähendame ka valu. Dünaamilise teibi olemus seisnebki koormuse vähendamises, liigutustegevuse toetamises ja selle kaudu funktsiooni parandamises. Veel aitab teipimine nõrgenenud lihastel töötada ja pidurdab/toetab lihastööd ekstsentrilistel tegevustel, näiteks mäest alla joostes.
Dünaamiline teip toimib elastsusenergial, mis pidurdab liigutust ja vähendab sel viisil koormust ‒ nagu benji-hüppe kumm, mis pidurdab hüppaja kukkumise ja lennutab ta seejärel taas õhku. Energia on pidurduse käigus säilitatud ja seejärel vabastatud kineetilise energiana, nii aitab see nõrkadel, vigastatud ja väsinud lihastel töötada. Niisiis on uus teipimise viis, dünaamiline teipimine, eeskätt biomehaaniliselt tegevust toetav ja abistab vahend.
Käe ette tõstmiseks vajame kindla hulga jõudu, et ületada gravitatsioon. Juhul, kui osa sellest jõust tuleb teibi elastsusest, ei pea lihas nii palju jõudu kulutama. Sama juhtub kätt langetades. Teip pakub tuge ega nõua lihaselt nii palju ekstsentrilist jõudu.
Kaks erinevat tehnikat
Otsene tehnika
Teip asetatakse vastavalt lihas-kõõlussüsteemile, et see järgiks otseselt liigutustegevust, nt sääre tagumise külje aplikatsioon, et abistada sääre kolmpealihase tööd. Sobib kasutamiseks näiteks säärelihase rebendi, Achilleuse kõõluse ülekoormuse ja plantaarfastsiidi korral.
Kaudne tehnika
Teip asetatakse liigutusmustrite ja kehaasendite korrigeerimiseks, samuti liigestele langeva koormuse vähendamiseks, näiteks õla asendi parandamiseks, kus teip tõmbab ja hoiab õlga taga. Sobib kasutamiseks õlavalude ja rühi korrektsiooni korral.
Erinevus kinesio- ja sportteibist
Kui laialt levinud kinesioteipimine toimub enamasti lihase venitusasendis teipimisega, kus teipi väga ei venitata, siis dünaamiline teipimine on risti vastupidine. Kehaasend või liigutustegevus viiakse enamasti lühenenud asendisse ja teipimisel venitatakse dünaamilist teipi, et tekiks piisavalt toetust. Sportteipimine annab küll hea fiksatsiooni, kuid piirab alati teatud määral liigesliikuvust. Dünaamilise teibiga on võimalik saavutada sarnane fiksatsioon liigesliikuvust piiramata.
Meeles tuleks pidada, et dünaamilise teibiga teipimine on oskus nagu iga teine, mis nõuab harjutamist ja pidevat praktikat. Isegi juhul, kui varasem teipimise kogemus on päris pikk, tasub võtta aega, et uue kontseptsiooni laialdaste võimalustega tuttavaks saada.
Hea teada: Dünaamilise teibi looja on Austraalia füsioterapeut Ryan Kendrick. Turule jõudis teip 2010. aastal, Eestisse 2014. aasta kevadel. Viimane koolitus toimus Eestis oktoobris ning jätkan koolitamist oktoobris ja jaanuaris. Nii võib peagi ka meie võistlustel näha sportlasi, kes teevad dünaamilise teibi toel paremaid saavutusi.
Teibi olemusest
