Treeni end murdmaasuusatajaks!

Treeni murdmaasuusatajaks
Foto: Shutterstock.com

Miks võiks harrastussuusatajad murdmaasuusatamise trenni proovida ning mida selline ettevõtmine endast täpsemalt kujutab. Küsisime asjatundjatelt.

Murdmaasuusatamine on ala, milles võisteldakse vahelduvate pinnavormidega maastikul. Selles kasutatakse kas klassikalist või vaba- ehk uisutehnikat. Raimo Rotberg Harjumaa Ratta- ja Suusaklubist ütleb, et murdmaasuusatamine on põhjamaalastele ideaalne.

Raimo Rotberg 2015. aasta Tartu maratonil Foto Kristo Parksepp / Sportfoto.com
Raimo Rotberg 2015. aasta Tartu maratonil Foto Kristo Parksepp / Sportfoto.com

Kas see sobib sulle?

Murdmaasuusatamise rühmatrenni võiksid minna kõik, kellele murdmaasuusatamine meeldib. „Olgu tegemist tõelise alustajaga, varem suusatamist proovinud ja nüüd vabal valikul taasüritajaga, suusatamise harrastussportlasega või teistel spordialadel tegutseva inimesega, kes soovib leida vaheldust,“ loetleb Raimo.

Raimo sõnul sisalduvad treeningus koordinatsiooni ja tasakaalu arendavad klassika ja vabatehnika sõidu elemendid. Samuti selgitatakse treeningu jooksul olemasoleva ja edaspidi soetatava varustuse iseärasusi. „Kui suusad on mugavalt lühemad, siis on liug lühem. Kui suusad on määrimata ja hooldamata, peab füüsiliselt rohkem pingutama. Kui kepid on liiga lühikesed või pikad, kannatab sõidutehnika,“ toob ta näiteid.

Põlvedega hädas olevale inimesele võib Raimo sõnul rohkem sobida klassikaline stiil. „Samas, õige tehnikaga saab mõlemat harrastada ka põlvehädadega. Treener on see, kes selgitab inimese eripärad ja tüübi (näiteks X-jalad, kulunud põlved, väljaarenemata koordinatsioon, nõrk ülakeha) ning annab sellest lähtuvalt soovitused.“

Enne otsustamist tee proovi

Kuidas aga võiks end esimeseks murdmaasuusa treeninguks ette valmistada inimene, kellel sellega igasugune varasem kokkupuude puudub? Raimo sõnul võiks eelnevalt proovida „suusataja ettevalmistuse“ treeninguid. „Vali pehme lumega lihtsam rada. Kohe ei pea end proovile hakkama panema. Ära torma ka kohe poodi uut ja parimat varustust soetama. Mõistlik on alustuseks suusavarustus laenutusest või sõbralt prooviks võtta. Iseseisvalt ei ole tavaliselt lihtne end murdmaasuusatamiseks ette valmistada,“ toonitab Raimo, et korrektseima tehnika õppimiseks on just rühmatreening üks parimaid valikuid. Varustuse osas sobib eksperdi sõnul klassikaline suusavarustus ja-riietus.

Mida meeles pidada?

„Lumega suusatamise rühmatreening jaguneb soojenduseks ja sissejuhatavaks osaks, mille osas lähtume ilmastikust ja muudest tingimustest. Sellele järgneb põhiosa, kus teeme läbi harjutused, mida saab teha loomulikult ja pingevabalt. Treeningu viimases osas teeme harjutusi, mis nõuavad nii-öelda ressursside kokkuvõtmist ehk mõned lõigud, kerged tõusud, laskumised, mida saab sooritada läbi keskendumise ja tahtejõu. Kui ilm võimaldab, teeme lõpuosas ka lõdvestus- ja venitusharjutusi,“ kirjeldab treener.

Treeningud toimuvad hetkel kaks korda nädala sees Hiiul/Trummis või Pirital ning kord nädalavahetusel. Üks treening kestab 90 minutit. „Kohandan rühmatreeningu meetodit peamiselt sõidutehnika juhendamiseks. „Laupäevasel treeningul avastame erinevaid Harjumaa suusaradu. Sel päeval saab lumel olla kaks kuni kolm tundi. Teeme soojenduse ja informatiivse osa ning seejärel läheme ühisele pikemale, kuid madalama intensiivsusega matka iseloomuga suusasõidule.“

Treeni murdmaasuusatajaks
Foto: Shutterstock.com

Argipäevast välja

Raimo sõnul on murdmaasuusatamine üldkehaline tegevus. „See on üks maailma „raskeim“ ja kalorikulukaim ala, mis arendab füüsilist treenitust ja vaimset tugevust. Tegemist on ka optimaalseima ja tõhusaima viisiga treenida südamelihaseid ja veresoonkonda. Minu eesmärk on, et suudaksin suusatajat õpetada võimalikult pingevabalt, õigetel alustel suusatehnikat omandades, nauditavalt suusatamist harrastama. Rühmatreening on lõbus väljatulek argipäevast,“ ütleb ta.

Kui lund ei ole, siis tehakse ka suusatamise imitatsioonitreeninguid. „Imitatsioonitreeningud on murdmaasuusatamise treeningud „mustal maal“,“ ütleb Raimo Rotberg, kelle sõnul on enne suusahooaega hea imitatsioonitreeningutega 1-2 kuud varem alustada. „Protsentuaalselt on ehk 20-50 % ulatuses kindlasti lihtsam seejärel lumel suuskadele minna. Kui talvel võib õues ehk 5-15 külmakraadi olla, siis ettevalmistusel on 7 soojakraadi kuni 0 kraadi. Vihm ja tuul on veelgi ettevalmistavamad. Teeme erialast lähtuvaid harjutusi, kus peamisteks märksõnadeks on koordinatsioon, tasakaal, üldfüüsiline treening, kerelihased ja suurepärane tuju!“

Kerli Kase Foto: erakogu
Kerli Kase Foto: erakogu

Harrastaja Kerli Kase:

„Hakkasin murdmaasuusatamisega tegelema 7-8 aastat tagasi. Alguses harjutasin eelkõige klassikasammu, kuna suusad olid vastavad, talved lumerohked ja igal pool olid head rajad. Seejärel jäi mitu aastat peaaegu vahele, kuna lumevaesuse tõttu häid klassikaradasid polnud ning uisusamm ei tulnud hästi välja, viis pulsi väga kõrgele ja tundus ebamõistlikult väsitav.

Eelmisel sügisel sattusin murdmaasuusatamise rühmatrennidesse, mis toimusid erinevatel metsaradadel ning kus tehti kiirkõndi ja suusatamiseks vajalikke üldfüüsilisi harjutusi vaheldumisi. Kui lumi maha tuli, algasid esimesed suusatrennid just uisusammu lihvimiseks. Alguses ehmusin veidi, et kepid pidi kõrvale panema ning vahepeal ka ühe suusa ära võtma, kuid trenni lõpuks juba suusatasin. Kui tehnika õige, polnud ka samm väsitav. Otsustasin murdmaasuusatamisega tegelema hakata eelkõige, et teha ka talvel värskes õhus trenni. Need talved, kui olen õues rohkem liikunud, olen energilisem ja tervem.

Treening on eelkõige andnud vastupidavust ja võhma. Samuti arusaamise, et kui midagi tahta ja vaeva näha, saad sellega alati hakkama. Iga spordiala nautimiseks on oluline just baas ja õige tehnika.

Esimesed korrad tasub alati koos treeneriga rajal käia, et kohe tehnika õigeks saada. See on nauditava suusatamise aluseks. Hoolimata sellest, et olen aastaid mäesuuskadel ja lumelauda sõitnud, kartsin kohutavalt murdmaasuusaga mäest alla sõitmist – hoo pidurdamine tundus võimatu. Treeneri abiga olen hirmust üle saanud.“

Tekst: Kairit Kütt