Motosport ja kaunid naised käivad ikka käsikäes. Saabuval nädalvahetusel toimub Tallinn Motorshow, kus valitakse muuhulgas ka motomiss. Eelmisel aastal krooniti motomiss esmakordselt ning tiitli pälvis siis Lõuna-Eesti neiu Eneli Tiisler.
Eneli, mis sind motospordi ja tsiklitega seob ning miks otsustasid osaleda motomissi konkursil?
Kõige esimene kokkupuude kaherattalisega oli mul ilmselt päris väiksena, kui vanaisa mind oma tsikliga garaaži juurde kaasa vedas. Tsiklipisiku sain külge aga sõbraga seljakotina Tallinna ümbruses kaasa sõites ja sel ajal lubasin endale, et kunagi hakkan ka ise sõitma. 2016. aastal sai plaan teoks ja omandasin A-kategooria juhiload.
Motomissi konkurss jäi aga hoopis silma mu isale, kes arvas, et võiksin ka osaleda. Pärast natukest vastupuiklemist otsustasin siiski, et kaotada pole ju midagi, ja saatsin enesetutvustuse konkursi jaoks teele. Kõige enam motiveeris mind konkursi juures see, et võitjatel oli võimalus lihvida oma oskusi Marko Rohtlaane käe all.
Milliseid ülesandeid pidid missikandidaadid täitma ja mis oli nendest kõige põnevam?
Päev enne motoshow’d olid kümme väljavalitud finalisti kutsutud Saku Suurhalli, et teha pildid internetihääletuse jaoks enesetutvustuse kõrvale. Seejärel saime harjutada natukene sõitu triali mootorratastel, milles toimus järgmisel päeval omavaheline võistlus. Kui ma ei eksi, siis minu meelest oli kõikidel tüdrukutel see triali rattaga sõitmine esmane kogemus, nii et võiduvõimalused olid kõigil enam-vähem võrdsed. Põhipäeval ootas meid ees kolm ülesannet – enesetutvustus ja mõningatele küsimustele vastamine laval, tsikliriiete moe-show ja võistlus triali mootorratastel.
Kõige enam meeldis mulle trial, kuna see oli uus ja huvitav kogemus. Sellest voorust õnnestus mul ka maksimumpunktid noppida.
Kas võit oli üllatus ja milliseid emotsioone missiks saamine tekitas?
Võit tuli üllatusena ja üllatus oli päris suur, kuna kõik tüdrukud olid ilusad, vahvad ja etteantud ülesanded läksid meil kõigil hästi. Oleksin kindlasti olnud rõõmus ka lihtsalt osavõtu üle, sest need olid kaks väga lahedat päeva. Võiduemotsioonid olid muidugi laes ja olin missiks saamise üle väga õnnelik.
Kas missiks saamine tõi kaasa ka uusi ülesandeid?
Missiks saamisega kaasnes meile (missile ja kahele printsessile) võimalus esineda suvistel motokrossidel numbritüdrukute ja autasustajatena.
On sul endal ka tsikkel?
Mul on väga äkiline Yamaha R6. Sõidud temaga jäid sel hooajal töökohustuste tõttu kahjuks üürikeseks, kuid ta ootab alati mind truult kodulinna garaažis. Selle tsikli juures meeldib mulle tema kiirus ja hääled.
Üldse on tsiklisõidu juures on kõige mõnusam vabadusetunne ja adrenaliin. Olen mõelnud, et lähitulevikus tahaks olla hoopis ühe Kawasaki Ninja omanik või proovida veel mõnd muud ratast.
Kas jälgid ka motosporti ja kui, siis mis distsipliinid sulle enim meeldivad ja kes on sinu lemmiksõitjad?
Olen rohkem sportbike’ide fänn, kuigi konkreetselt motosporti ei jälgi. Kuid uudiseid loen ikka, kuidas omadel võidusõitudel läheb. Hoian näiteks pöialt Anastassia Kovalenkole ja Hannes Soomerile nende ettevõtmistes, tublid ja ägedad noored sõitjad.
Mis sind tsiklite ja motospordi juures kõige enam köidab?
Kiirus, mootorimüra ja adrenaliin oleks need kolm märksõna.
Millega igapäevaelus tegeled?
Eelmisel aastal lõpetasin koolis müügikorralduse eriala ja töötasin pikalt kaubanduses. Praegu aga tegelen aktiivselt puhkamisega, sest kolisin hiljuti Kanaaridele ja vaatan, mida elul siin pool pakkuda on. Hobikorras teen natuke tervisesporti ja vahel ka joonistan. Niipea kui tekib võimalus soetada endale ka siia kaherattaline sõber, saab ka sellest üks osa mu elust. Hooaeg on siin ju aastaringi.
Motomiss valitakse ka tänavu!
Motomiss 2018 valitakse Tallinn Motorshow’l. Motomiss 2018 selgub žürii ja rahvahääletuse tulemusena ning publikuhääletus toimub veebilehel: www.motorshow.ee
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: erakogu
Aitäh sulle Mis värk selle banaaniga on, et seda nii maha tehakse iga nurga peal? Ma nagu ei tea paremat asja, mida sisse vitsutada. Ja loomulikult meil kõigil tuleb ette päevasid, kus lihtsalt ei viitsi, aga päevad polegi vennad ja see on okei Peaasi, et ikka rohkem päevasid on neid, kus lähed teed enda asjad hea meelega ära. Ja see burger siis kui kodus ahjus näiteks burgereid teha, siis neid võiks iga päev sisse vitsutada ja enda tehtud kartulilaaste veel pealegi. Ma nagu tahaks lihtsalt nii inimesi raputada ja lõpetada ära selle üle mõtlemise. Äkki ühel päeval ma suudan seda maailma muuta, äkki ühel päeval paperhelp