Võitlussportlaste jaoks on Tai üks kõige ihaldusväärsemaid treeningpaiku. Miks see nii on ja mida taipoksi treeninglaagrites täpsemalt tehakse?
Viimastel aastatel on taipoks Eestis märkimisväärselt populaarsemaks saanud. Paljud Eesti sportlased käivad Tais treeninglaagrites, et oma oskusi ja tulemusi veelgi paremaks muuta. „Kui on soov just taipoksiga tegeleda, pakub Tai selleks parimaid võimalusi,” ütleb Spordiklubi Imperial juht ja treener Nils Joonas Põldme. „Tegemist on kohalike rahvusspordiga ja teadaolevalt ei ole taipoks kusagil mujal maailmas nii kõrgel tasemel. Suur eelis on treenerite rohkus. Kui Eestis tegeleb grupiga üldjuhul üks kuni kaks treenerit, siis Tai suuremates spordiklubides on tavaline, et treenereid on korraga kuus kuni kümme,” selgitab ta, lisades, et ka kohalik kliima teeb treenimise eriliseks. „Kui jahedamas Eestis läheb palju aega ja energiat soojendusele, siis seal saab keha kiiresti treeninguks valmis. Ka kohapealne elu on justkui vabam ja lihtsam ning see loob treenimiseks positiivse keskkonna.”
Üks Eesti tuntumaid ja edukamaid võitlussportlasi Mirkko Moisar kinnitab, et Taimaal treenimise plussid on soe kliima ja ala kõrge tase. „Sealt on alguse saanud võitlussport muay thai, kohalikus keeles nak muay nimeline spordiala. Päikeselises paigas on ka värske ja ainulaadne toidukultuur, millele peab kindlasti tänu avaldama.”
Mirkko Moisar
Eriline paik
Mirkko käis Tais esimest korda treenimas juba kümme aastat tagasi. „Viimased 5–6 aastat olengi talvisel ajal just sinna läinud, kuna Eestis ei taastu keha külma ilma tõttu nii efektiivselt ja treeningud võivad selle tõttu kannatada. Seal aga püsib energiatase kauem. Esimest korda jõudsin Taisse tänu vanema sõbra soovitusele. Kuna päevad on seal pikad, saab ka kohaliku eluga tutvuda, kuid kindlasti soovitan oma režiimis püsida, kui on soov treeningutes jätkusuutlik olla.”
Nils Joonas jõudis hiljuti esimest korda Taisse treenima. „Olin varasemalt seal küll käinud, aga mitte treenimas. Taipoksi ja kikkpoksiga olen tegelenud enam kui seitse aastat ning see oligi minu esimene korralik treeninglaager välismaal,” sõnab ta. „Paar aastat tagasi, kui endine Eesti tippvõistleja Edvin Erik Kibus elas ja treenis veel Hollandis, külastasin teda eesmärgiga teha seal oma esimene välislaager. Kahjuks sain vahetult enne sõitu võistlustel vigastuse, põskkoopa luumurru, mis jättis tookord võimaluse ainult uudistada,” paljastab sportlane ka ala ohtusid. „Kuna olen selle spordialaga tegelenud pigem harrastussportlasena, pole siiani otsest vajadust treeninglaagri järele olnud. Kuna mul on ka oma spordiklubi, kus olen lisaks eestvedaja rollile ka abitreener, siis puhtalt isikliku kogemuse mõttes pidin Tai treeninglaagri ette võtma. Püüan sel aastal ennast kui treenerit veelgi edasi arendada, seega ilmselt juba tuleval suvel lähen Taisse tagasi ja seekord üritan seal olla veel pikemalt.”
Nils Joonas pärast Tiger Muay Thai spordiklubi treeningut 1. jaanuaril. Mees tähistas seekord aasta algust teisiti kui varasemalt – aasta esimesel päeval sai kokku tehtud pea kaheksa tundi trenni.
Mida treeninglaagrites tehakse?
„Trenni tehakse laagris kaks korda päevas. Mõlemal korral käime jooksmas ja õpime Tai tehnikat,” räägib Mirkko. „Laagris saavad osaleda kõik, kes soovivad, ning üks trenn kestab keskmiselt kaks tundi. Tulenevalt sportlase tasemest lisatakse selle juurde ka mõni kilomeeter jooksu.”
Nils Joonas sõnab, et hiljutises laagris oli tema eesmärk täielikult vaid treenimisele keskenduda. „Treeninglaager sõltub suuresti spordiklubist ja ka piirkonnast, kus treenitakse. Mina treenisin Phuketi saarel kokku kolm nädalat. Esimesel nädalal tegin treeninguid iseseisvalt, võttes eesmärgiks kohaliku kliimaga harjuda ja mõni lisakilo maha võtta, et ülejäänud treeninglaager oleks võimalikult efektiivne. Teisel nädalal treenisin AKA Thailandi ning kolmandal Tiger Muay Thai spordiklubis. Mõlema puhul on tegemist väga suurte spordiklubidega, kus lisaks taipoksile saab harrastada ka teistsuguseid võitlusspordi stiile ja teha erinevaid rühmatreeninguid,” ütleb Nils Joonas, lisades, et nendes klubides treenides varasemat taipoksi tausta olema ei pea.
Kohalikelt saab õppida
Hiljutise kogemuse põhjal soovitab Nils Joonas treenida Tiger Muay Thai spordiklubis. „Kui AKA Thailandi klubis treenisid kõik koos ja eri gruppe püüti luua trennisiseselt, siis Tigeris treenitakse taipoksi konkreetselt erineva tasemega gruppides. Päevakavas on tavaliselt hommikune ja õhtune taipoksi trenn, soovi korral saab teha ka muid treeninguid. Tiger avaldabki muljet just rohkete võimaluste pakkumisega,” lausub ta.
Nii Mirkko kui Nils Joonas ütlevad, et Tais on võimalik võistelda ja sparrida ka kohalike poksijatega. „Suuremates ja moodsamates spordiklubides treenivad üldiselt välismaalased, kohalikke seal väga ei kohta. Samas on võimalus võtta eratunde kohalikelt treeneritelt, kes võivad ise samal ajal aktiivsed võistlejad olla. Algajal ma kohalikega võistelda pigem ei soovitaks. Kui võistlustahet on, siis on hea võimalus panna end alustuseks proovile näiteks Tallinnas toimuvatel Eesti Muay Thai Liiga etappidel. Tais võivad võistluspaarid olla määratud suure juhuse tahtel,” teab Nils Joonas.
Positiivsed tulemused
Mirkko sõnul annavad niisugused laagrid võitlussportlastele uut energiat. „Usun, et just raske treening kasvatab sportlase iseloomu ja vaimu. Samuti saab endale pärast seda ka kõrgemat taset lubada.”
Nils Joonas usub, et laager on ka vaimselt hea puhkus. „Välislaagri suur eelis on just keskkonnavahetus. Sportlasel on võimalik olla kodusest elust eemal ja tänu sellele tekib rohkem aega vaid iseendale. Minul oli hiljutine laager viimase nelja aasta jooksul esimene periood, kus sain korralikult aja maha võtta. Treeninglaagris ongi päevakava kõige olulisemad osad trenn ja puhkus, millekski muuks väga aega ei jää. Füüsilises mõttes sain kolme nädalaga tagasi vormi, mis mul sügise jooksul kaduma läks. Uute kohustuste tõttu ei leidnud paar kuud aega trenni teha, nüüd taas tagasi olles olen sellel nõndanimetatud lainel tagasi.”
Nils Joonas arvab, et laagrist saadav tulemus sõltub väga palju ka sellest, mis on kellegi konkreetne eesmärk. „Kuna mul on praegu käsil pikem alkoholivaba periood ja võtsin koha peal kulutamiseks kaasa võimalikult vähe taskuraha, sain täiel määral just treenimisele keskenduda ja muud lõbu ei olnud.”
AKA Thailand spordiklubis – vasakul Nils Joonas, keskel treeningkaaslane Ukrainast ning paremal Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemia treener Mac Ojasmaa.
Kuhu minna?
Harrastajatele soovitab Nils Joonas treeninglaagrina just Taimaad ja selle võlusid. „Välislaagreid saab loomulikult teha ka mujal, näiteks Hollandis, kus on väga kõrgel tasemel kikkpoks. Tai teeb aga eriliseks soe kliima, kus on ka hea lihtsalt puhata, ja Eestist oluliselt erinev kultuuriruum.”
Mirkko lisab, et tema unistus on treenida Lõuna-Ameerikas. „Seal on ühed maailma parimad poksijad ja kindlasti on nende treeningkultuur hoopis teistsugune. Tänaseks aga olen treeninud veel Londonis, Amsterdamis ja Marbellas.”
