Kiikingut võib mitteametlikult pidada Eesti rahvusspordialaks. See on välja arenenud külakiikedest ehk ülevõllikiikedest. Kiikinguspordi leiutas Ado Kosk 1993. aastal Pärnus ning seda on sellest ajast arendatud ja edendatud.
Mis on kiiking?
Kiiking on meelelahutuslik spordiala, kus kiikuja paneb kiige järjest suureneva amplituudiga võnkuma, kuni teeb ringi ümber võlli. Tuleb meeles pidada, et kiiking algab sellest hetkest, mil jalad on kõrgemal kui pea – enne seda on tegemist tavalise kiikumisega. Traditsioonilises kiikingus seisab inimene kiigel püsti ning amplituudi suurendamiseks kasutatakse spetsiaalset kükitehnikat.
Kus kiikinguga tegeletakse?
Kiikinguga tegeletakse põhiliselt Eestis, kus seda edendab Eesti Kiikinguliit. Liidu alla kuuluvad neli erinevat kiikinguklubi, mis asuvad üle Eesti. Kiikingu kiiged on transporditavad, seega need saab viia parasjagu vajalikku kohta.
Spordiklubi Dorpat Kiiking
Dorpat Kiiking on Tartus asuv kiikinguklubi. Vaatamata asjaolule, et klubi on neljast Eesti klubist kõige noorem, oleme saavutanud oma viie tegevusaasta jooksul märkimisväärseid tulemusi. 2022. aastal pälvis klubi võistlustulemuste poolest parima klubi tiitli. Samuti on klubi liikmete arv jõudsalt kasvanud ning oleme teine suurim kiikinguklubi Eestis. Lisaks on meie klubi korraldanud ja korraldab enim avalikke sündmusi, sealhulgas kiikingunädalad Tartus ja Tallinnas, erinevad sündmused Kuressaares, Haapsalus, Valgas ja mujal.
Miks kiikinguga tegeleda?
Kiiking pakub väljakutseid, kuid samas ka adrenaliini- ja elamusterohket kogemust. Inimesed, kes sellega püsivalt tegelevad, ajavad ilmselt taga just seda vabaduse tunnet, mille pea alaspidi olles saab. Kindlasti nõuab kiiking julgust ja võib alguses tunduda hirmutav, kuid seda püsivalt tehes paraneb kiigetunnetus ning kiikingusportlased tunnevad end kiigel sama mugavalt kui maapinnal seistes – nende maapind lihtsalt liigub 360°.
Kas kiiking võib olla ohtlik?
Nähes kedagi pea alaspidi taeva all kiikumas, võib tekkida hirm ja valearusaam kiikingu ohutusest. Tegelikult on korrektse turvavarustuse kasutuse korral kiiking väga ohutu spordiala, kus alla kukkumise ohtu ei ole. Turvavarustuse õige kasutuse tagavad meie väljaõppega instruktorid. Kiikuja randmed kinnitatakse spetsiaalsete käerihmadega kiige aiste külge (aisad – kiige osad, mis ühendavad kiigelauda kiigevõlliga ja millest kiikuja kätega kinni hoiab). Jalalabad ja pahkluud seotakse kiikingu jaoks välja arendatud sidumistehnikaga tugevalt kiigeplaadi külge.
Miks kiiking spordi alla liigitatakse?
Inimese jaoks, kes ei ole varasemalt kiikinguga kokku puutunud, võib tunduda küsitav, kuidas kiikumine saab olla sport. Tegelikult nõuab kiikingusport väga head füüsilist vastupidavust ja kogu kere lihaste tööd. Kiigel on vaja teha kiireid, kuid kontrollitud ja sujuvaid liigutusi, minnes õigetel aegadel kükki ja tõustes vajalikel hetkedel püsti. Näitena võib tuua ka fakti, et tsentrifugaaljõu mõjul surub inimene kiigel kükist püsti tõustes üles ligikaudu kolmekordset kehamassi.
Kuhu pöörduda, kui tahaks kiikingut proovida?
Kiikingut on võimalik proovida mitmetes Eestimaa paikades, kiikede asukohad ja omanike kontaktid leiab aadressilt https://www.kiiking.ee/kaart/. Lisaks korraldab Spordiklubi Dorpat Kiiking avalikke sündmusi, mille info on leitav meie Facebooki lehelt Spordiklubi Dorpat Kiiking ja Instagramist @dorpatkiiking. Meid on võimalik kutsuda ka enda sündmusele kohapeale, kirjutades dorpat.kiiking@gmail.com või kontakteerudes meiega sotsiaalmeedias.
Kus saab kiikingus võistelda ja mille alusel selgitatakse parimad?
Kiikinguvõistluseid korraldavad Eestis tegutsevad klubid erinevates kohtades. Igal aastal toimuvad karikasarja võistlused ning Eesti meistrivõistlused, samuti külmemal perioodil sisehalli võistlus Pärnus.
Võistlused toimuvad kiige aisapikkuse peale. Kiige võlli on võimalik tõsta ning aisasid saab pikendada 5cm vahedega. Igal võistlejal on viis (sisehallis kolm) resultatiivset katset ning iga katse jaoks valib võistleja pikema aisapikkuse. Tulemuse kirja saamiseks tuleb valitud aisapikkusel sooritada üks täisring. Mida pikemad on kiige aisad, seda kauem ning rohkem tuleb üle võlli jõudmiseks vaeva näha ja jõudu rakendada. Võidab võistleja, kes kõige pikemate aistega ringi ära teeb. Seega eeldavad võistlused nii füüsilist tugevust kui ka strateegilisust.
Võistluste info on leitav https://www.kiiking.ee/voistlused/registreerimine/
Tekst: Eesti meister kiikingus Pamela Paul!
Fotod: Spordiklubi Dorpat Kiiking
