Rulluiskudel rutiinist välja

26. augustil stardib järjekorras juba 12. Tartu rulluisumaraton, mis on suurim rulluisusündmus nii Eestis, Baltikumis kui ka Skandinaavias. Kokku on üritusest osa võtmas üle 1500 uisusõbra, kes end eri distantsidel proovile panevad.

Rulluisumaratoni programm pakub kogu perele võimalusi aktiivselt aega veeta. Pühapäev hommikut on sisustamas ka põnev programm lastele, kus enne starti minekut võiks iga mudilane läbi hüpata K2 rulluiusukoolist. Uisukoolis jagavad kogenud treenerid sõiduks vajalikke tehnilisi nippe, mis igale lapsele kasuks tulevad. Distantsidest ootab lapsi ees 500 m TILLUsõit ning 3,4 km pikkune MINImaraton.

42 km, 21 km, 10 km

Tartu rulluisumaratonil saab end proovile panna kolmel distantsil, kus igaüks endale midagi jõukohast leiab. Üritus algab ja lõpeb kõikide distantside puhul samast punkist. Olenevalt distantsi pikkusest on rajal teenindus- ja joogipunktid, kus end mõnusalt kosutada saab. 10 km ja 21 km rajal on üks ajavõtupunkt, mis asub täpselt poolel distantsil, 42 km sõitjad läbivad neli ajavõtupunkti ning ühe vahefiniši 24,1 km peal. Vahefinišid on head hilisemaks analüüsiks, mis aitab oma sõitu kokku võtta ja uueks aastaks uusi eesmärke seada.

Ära unusta kaitsevarustust

Starti minnes ära unusta KIIVRIT, sest ilma selleta rajale ei lasta! Kuigi kindad, põlve- ja küünarnukikaitsmed on soovituslikud, soovitavad kogenud sõitjad nende olemasolul need siiski peale panna, sest ka väiksematel kukkumistel võivad tekkinud marrastused kipitama hakata ja sõidumõnu rikkuda.

Spordisõbrad soovitavad

Sportlikud tegevused ja uued põnevad väljakutsed ühendavad inimesi ja sageli leitakse tee spordi juurde just rahvaspordiürituste kaudu, kus aktiivne tegevus, ürituse melu ja emotsioonid heas mõttes otsustavaks saavad. Nii on mõnigi rahvasportlane leidnud oma ala just rulluisutamises. Spordisõber Made Bambus jõudis rulluisumaratonile aktiivse naabrinaise kaudu, kelle utsitus mõjus nii veennvalt, et sellele oli raske vastu vaielda. „Rahvaspordiüritusi peab lihtsalt kogema ja tavaliselt osutub määravaks just see esimene kord,” räägib Made. Rulluisumaratoni toimumise aeg on Made sõnul ideaalne, sest enese proovilepanekule eelneb pikk suveperiood, kus kõvasti kilomeetreid koguda ja sihipärast trenni teha. „Mäletan, et valisin pooliku distantsi, kuigi tagantjärele hinnates oleks võinud ehk ka täisdistantsile minna, sest treeningkorrad jäid sinna 20 km ümber,” ütleb ta. Stardis väikese ärevusega sõidu alustamine ja kommentaatori hüüete saatel finišeerimine tekitas Made sõnul tõelise võistluse tunde, mis on talle pikaks ajaks meelde jäänud. Rajalt on tal meeles ilusad Lõuna-Eesti kuplid ning pikk ja hoogne laskumine. „Eredalt meenub ka see, et grupis tõuse võttes kogesin esmakordselt, et tagumine sõitja toetab oma käega eesolijat, see oli kuidagi ootamatu ja kukkusin,” räägib Made saadud õppetunnist. „Hilisem teadmine, et Tartu 5. rulluisumaratonil saavutasin 256-st naisest 98. koha, tegi rõõmsaks ja lisas indu juurdegi,” jagab Made kogemust.

Rutiinist välja

Harrastusspordiga mõni aasta aktiivselt tegelenud Marko Esna jaoks oli 2015. aastal toimunud Tartu rulluisumaraton esimeseks uisumaratoniks. Üleüldiselt hindab Marko kogu Kuubiku ürituse sarja väga, seda nii korralduse, kui ka osalejate pärast. „Inimestel on hea võimalus oma tavapärasest rutiinist välja hüpata ja ennast proovile panna või hoopiski mõne hea sõbraga mõõtu võtta,” lausub Marko.

Kui spordiüritustel osalejatele on tavaliselt üks peamisi eesmärke kindlasti finišeerida, siis teine eesmärk, mida endale seatakse, on seotud ajaga. „Lõpetasin uisumaratoni ajaga tund ja 58 minutit, mis täitis täiel määral mu eesmärgi läbida maraton alla kahe tunni, ja see tunne oli ülihea,” meenutab Marko kogetut.

Uisuingel Merike

Kogenud uisusportlastele ei ole maratonil kaasasõitvad inglid kindlasti võõras vaatepilt. Üks selline ingel on Võrumaa Spordiliidu tegevjuht Merike Õun, keda võib nimetada tõeliseks spordiga nakatajaks. Kõikidel Tartu rulluisumaratonidel osalenud Merike sai uisupisiku sõbra antud uiskudest, millega parematel asfaltkattega teedel esimesi uisuringe sai tehtud. Hetkest, mil Tartus hakati uisumaratone korraldama, võttis Merike endale eesmärgi kõikide oma tegemiste kõrvalt vähemalt see üks kord aastas rulluisutamisest kõik võtta. „Uisumaraton, see on lihtsalt päev minule endale,” kõneleb Merike.

Aktiivne naine on üks neist, tänu kellele on paljud inimesed uisuspordiga tegelema hakanud. „Üks naabermaakonna tütarlaps, kes mu vanade uiskudega kergteel sõita proovis, on tänaseks tulemusele treeniv harrastussportlane ja oma maakonnas väga tugev uisutamise propageerija,” räägib Merike töös saatnud edust. Parimad tunded meenuvad Merikesele aga uisurajalt, kus nii mõnigi väsinud uisumaratoonlane finišisse on tõmmatud. „Küll on mõnus, kui toreda päeva lõpuks tunned, et sai inimesi turgutatud ja katkestajate bussis kohad tühjaks jäetud, mis siis, et see loksutas end meie rongi sabas,” ütleb Merike.

Tunne on lihtsalt mõnus

Harrastussportlane Marko Kutman hindab rahvaspordiüritusi väga, tema sõnul on sellised üritused suurepäraseks võimaluseks end kokku võtta, treenida ning ka võistelda.

„Kui pärast stardipauku kuulen Maratoni laulu, siis tean, et olen õiges kohas ning ühiselt rajale minna on väga hea tunne,“ räägib Marko. Nii nagu iga teist Tartu Kuubiku üritust, hindab Marko ka uisumaratoni hindele viis. „Korraldus on eeskujulik ning igast osavõtjast hoolitakse, seda näitab juba raja valik, mis on täpselt selline, et igas vormis sõitjal oleks seda huvitav läbida.“ Tänu rulluisumaratonile sai Marko võimaluse uuesti endale uisutamine meelde tuletada ning kogeda emotsiooni, mida üks rahvaspordiüritus pakub. „Rahvamassi rajale suundumine, kes kiiremini, kes rahulikumalt – see tunne on lihtsalt mõnus,“ võtab Marko oma emotsiooni seoses uisumaratoniga kokku.

Tekst: Taisi Kõiv