Kuidas leida õige treening?

Kas tahad trenni minna, aga ei tea, millist spordiala valida? Oled ühe korra mõnda ala proovinud, aga tundus, et see pole päris sinule? Kas peaksid andma sellele teise võimaluse või kohe loobuma? Kui oluline on mitmekülgsus? Nendele küsimustele vastavad eri alade treenerid, kes avaldavad muu hulgas, mis trenni nad ise teevad.

Tiina Mikk, rühmatreeningute peatreener, Spordiklubi Sparta

• Kõik oleneb eesmärgist. Kõige tähtsam on tervis – treening peab olema sobiva raskusastmega, pakkuma piisavat koormust ning andma mõnusalt väsinud ja õnneliku tunde.
• Iga spordiala on erinev. Rühmatreeningutes ja jõusaalis ei soovita ma otsustada esimese treeningu põhjal, sest esialgu inimese organism kohaneb ja õpib uue olukorraga hakkama saama. Tavaliselt vajab keha neli-viis trenni, enne kui kohaneb.
• Mida mitmekülgsemad on treeningud, seda parem. Siis tekib vähem vigastusi, saavutatakse parem lihastunnetus ja -tasakaal. Loomulikult on oluline trennijärgne lihashooldus: venitused, massaaž, rullimine jne.
• Rühmatreeningutes soovitan alati uusi stiile proovida, et leida sobivaim ja keha proovile panna. Meie organism kohaneb samalaadse koormusega päris kiiresti. Vahel peab arenguks keha n-ö ehmatama uue treeningstiili või intensiivsuse muutmisega.
• Minu töötreeningplaanis on suvel tavaliselt 10–12 treeningut: Pump FX, BallFit, seljaeri, Pilates, välitreeningud, CrossCore, dünaamiline venitus. Enamikku neist teen intensiivselt kaasa, ent need on suunatud treenitavatele, mitte iseenda arendamisele. Töövälisel ajal harrastan ja õpin Pilatest. See on treeningstiil, mis sunnib mind ikka ja jälle enda kehatunnetust proovile panema, annab suurepärase lihastoonuse ning vabastab keha üleliigsest pingest.

Karl-Rasmus Pungas, sulgpallitreener, SK Fookus

• Treeningu valimisel peaks lähtuma oma eesmärkidest, meeskonnaspordi või individuaalala eelistusest, samuti logistilistest ja rahalistest võimalustest.
• Tavaliselt saab kuni nelja trenniga selgeks, et ala üldse ei sobi. Need, kes peale esimest kahte kuud trenniga jätkavad, käivad suure tõenäosusega edasi vähemalt hooaja lõpuni.
• Mitmekülgne treening arendab inimest terviklikumalt. Oleks hea, kui treeningud arendaksid nii vastupidavust, kiirust, jõudu, painduvust kui ka osavust.
• Eri alade proovimine aitab teha valikut, millisega end pikemalt siduda. Laste jaoks on väga oluline palju alasid proovida, et tekiks mitmekülgne areng. Meelisala kõrvalt saab alati harrastada teisigi.
• Minu põhiala on sulgpall, selle toetuseks jooksutrennid ja ujumine. Head vaheldust pakub discgolf, mis lisaks tagab selle, et saan rohkem looduses viibida.

Anni Tagapere, crossfitter ja treener, CrossFit Viimsi

• Ole avatud eri spordialadele. Ära tekita endale eelarvamusi, näiteks „ma ei saaks sellega hakkama, ma pole piisavalt hea“ vms.
• Usun, et kui trenn üldse ei sobi või sobib täiega, siis sellest saab aru esimesel korral. Kui ei ole kohe nii selget tunnet, siis võiks käia viis-kuus korda, et tekiks ettekujutus, kas treeningmeetod sobib ja kas treenerid meeldivad. Peamine on tunne, mis tekib peale/enne trenni – ei jõua trenni minekut ära oodata ja tahaks juba jälle tulla. Või siis pigem ootad, et saaks kiiresti tehtud ja kuni järgmise korrani selle peale ei mõtle.
• Mitmekülgsus on väga oluline. Esiteks toob see vaheldust tavapärasesse treeningplaani. Teiseks – selleks, et näiteks jooksutulemused paraneksid ja keha areneks pidevalt, tuleb natuke pingutada ja minna jõusaali või mujale, kus saab pöörata kogu tähelepanu lihashooldusele ja lihaste tugevdamisele.
• Kui valid igal sügisel uue spordiala, siis peaks kõigepealt selgusele jõudma, miks sa üldse tahad trenni teha ja mis võib põhjustada soovi ala vahetada. Sportima ja enda tervisest hoolima peab aasta ringi; see ei tohiks käia hooajati. Muidugi võib olla, et polegi veel õiget trenni leitud, mida tahaks enda igapäevatoimetuste hulka lisada.
• Mina tegelen CrossFitiga ehk käin ujumas, sõidan rattaga, jooksen, sõuan, hüppan, tõstan kangi jm raskuseid, teen keharaskusega harjutusi ja veel palju-palju muud. Trennides kombineerin neid elemente ja iga trenn on isesugune, et kehal ei tekiks mustrit ja harjumust – tegelikult võin öelda, et ka pidevalt muutuvate liigutustega harjub, aga teistmoodi.

Harry Lemberg, TÜ akadeemiline spordiklubi

• Kui räägime harrastusspordist, siis kindlasti on kriteeriumiteks see, et mis spordiala meile meeldib, missuguse spordiala harrastamisega suudame toime tulla ning mis oleks meile sobilik, pidades silmas kehalist võimekust ja seisundit.
• Mingi tegevus võib meile kohe ebameeldiv tunduda ja siis on sellist spordiala suhteliselt keeruline harrastada. Kuid ebameeldivaks võib üks või teine tegevus muutuda väga kergesti, kui treeningkoormus ei ole vastuvõetav ja käib üle jõu. Seetõttu tuleks treeningkoormuse planeerimisel ja spordiala valimisel lähtuda eelkõige ülikooliharidusega treenerite soovitustest.
• Mitmekülgsus on väga oluline põhimõte, et teatud trenn ei koormaks keha liiga ühekülgselt. Kui räägime jooksmisest, siis on hästi oluline, et lisaks jooksmisele kasutataks treeningutel ka jõuharjutusi, eelkõige jooksul põhiraskust kandvatele lihastele ja keha tugilihastele, mis aitavad hoida õiget kehaasendit. Viimane on hästi tähtis kõikide spordialade puhul. Kindlasti on trennide mitmekesistamiseks hea spordiala sulgpall.
• Õueala valimisel tuleks lähtuda pigem meie kliimast ja aastaaegadest, ja harrastada eri spordialasid nende järgi.
• Õppisin Tõrva Keskkoolis, kus  kehalise kasvatuse õpetaja Ernst Perteli eestvedamisel oli sport au sees. Tegelesime paljude spordialadega, seega oli märksõnaks mitmekülgsus. Kuna parimaid tulemusi saavutasin jooksmises, siis keskkoolis kandus raskuskese jooksule.

Tekst: Merilin Piirsalu