IRONMAN 2018 on nüüdseks möödanik, kuid egas sellega RaudKuke teekond veel lõppe. Põlvesaaga on jätkuvalt teemas ja siht tuleb ikkagi järgmiseks aastaks paika panna.
RaudKuke projekti missioon ei ole aastaga muutunud – lisaks IRONMANi läbimisele tahan jätkuvalt kutsuda endasuguseid teotahtelisi noori spordi juurde ja inspireerida neid võtma ette vahest ehk veelgi suuremaid katsumusi. Ergo teekond IRONMANiks on minu lugu, minu seiklus, kuid igaühel on võimalik luua oma teekond mõne suure katsumuseni. See ei pea olema täispikk triatlon, kuid kui siht on silme ees ning hing sellest mõeldes särab, siis ühiselt treenides võime jõuda märksa kaugemale.
Õige pea loodan jälle käima saada RaudKuke ühistrennid, mis põlve taastumise tõttu on jäänud pigem tahaplaanile. Eelmisel nädalal lamasin teistkordselt opilaual, mil dr Pääsuke puhastas mu põlve liigsest armkudest. Jätkuvalt on mul raskusi jala kõverdamisega ning egas seda nurka üle 95 kraadi tulegi. Avastasin hiljaaegu, et suure tõenäosusega pole küsimus isegi niivõrd põlve sisemuses, vaid pigem reielihases, mis pole juba pool aastat korralikku painutust näinud. Ei hakanud see ka pärast operatsiooni väluväel painduma. Vaeva pean ikka ise nägema, aga nüüd vähemalt sai põlv saastast jälle puhtamaks. Ega siis muud kui pulk hammaste vahele ja raksuga kükke tegema. Päris nii hull muidugi ei ole, aga päris niisama ma ossikükini jõua.
Järjekordsest opist taastudes tuleb pähe aga igasuguseid hulle mõtteid ning mul on üsnagi tugev veendumus, et järgmise aasta IRONMAN ei ole ainuke katsumus, mida plaani võtta. Eelmise aasta suvel sai sõpradega ette võetud rattamatk ümber maagilise Islandi saare. Sellest uskumatust reisist saate lugeda siit. Lugusid ja seiklusi tuleb tekitada pidevalt juurde, muidu on suur oht lihtsalt ära känguda. Ehk hetkel oleks plaanis avastada Aafrikat, just selle alumises otsas. Olen veel jätkuvalt noor ja miski ei keela mul kirjutada enda elulooraamatusse värskeid peatükke. Kuid kõik on veel planeerimisjärgus, seega kui kellelgi lugejaist on soovitusi ja ideid seal mandril rändamiseks, siis kirjutage julgelt Facebooki.
Nagu näete, siis toitun nendest suurtest katsumustest. Kõigepealt aga proovime põlve väljakutsega ühele poole saada, kuid küll ma varsti jälle jooksen.
Jätkan oma postitustega ning ei kao kuskile ka füüsilise ajakirja Sport veergudelt, seega kirjutamiseni.
Varasemaid postitusi loe siit!
Tekst: Ergo Kukk, IRONMAN Tallinn / Trismile
Fotod: erakogu
