Eesti parimad mäestlaskujad Robert Johanson ja Juho Mattus osalesid edukalt nädalavahetusel Sloveenias Kranjska Goras toimunud Euroopa mäestlaskumise karikasarja teisel etapil.
Terve nädalavahetuse valitsenud väga rasked ilmastikuolud (külm, tuul, vihm, lumi) tõid kaasa muudatusi võistluste ajakavas. Algselt pidid treeningud olema reedel, laupäeval kvalifikatsioonisõidud ning pühapäeval finaalid, kuid suure lumetormi prognoosi tõttu tõsteti finaalsõidud laupäeva kvalifikatsioonide järgsele ajale. See tähendas, et laupäeva hommikul olid treeningud, pärastlõunal kvalifikatsiooni sõidud ning kohe otsa finaalid ehk pikk ja väsitav päev mudasel rajal.
Juunioride klassis võistleval Robert Johansonil oli kogu nädalavahetusel hea tunne, kuid väga mudasel ja libedal rajal sõitmise kogemus pärines 2018. aasta septembrikuust, kus Austrias Brandnertalis sai vihmase ilmaga Euroopa karikasarja etapil võisteldud. „Treenigute käigus suutsin vigastada enda paremat reit, kui kukkusin ühel väga järsul ning tehnilisel juurte ja kivide sektoril raja alguses. Appi tõttas vana hea Ice-power geel ning õnneks päästsid külmakotid nädalavahetuse,“ kommenteeris Johanson oma sõitu.
Kvalifikatsioonides sõitis Johanson välja ajaks 3:31:800, mis tagas talle 7. koha, kaotades võitjale 12 sekundit, mis oli väga hea tulemus võttes arvesse sõiduvigasid mudasel rajal. Finaalsõidud nii hästi ei läinud, aga elusalt ja tervelt alla jõudes (mõned kukkumised siin-seal) sai ta kirja ajaks 3.34:634 tagades sellega 13. koha, kaotades võitjale 26 sekundit. Sõidu võitis soomlane Rainio Onni.
„Üldkokkuvõttes jään oma sõitudega rahule ja loodan sel aastal enda tulemusi tänu kolmenädalasele võistluskogemusele hooaja alguses Euroopas parandada. Tuleb leida rohkem aega Euroopa mägedes treenimiseks ning kiirete sõitjatega võistlemiseks, Eestis sellist kogemust kahjuks kuskilt ei saa,“ lisas Johanson.
Juho Mattus võttis nädalavahetuse kokku nii: „Kvalifikatsioonisõit läks väga hästi, lõpetasin meeste eliidi arvestuses 15. kohaga, näidates esimeses ajavõtupunktis päeva kolmandat aega. Kvalifikatsioonides tehtud kukkumise tõttu pidin aga tunnistama võitjale kaotust 11.815 sekundit. Kvalifikatsioonide aeg 3.23:835 märgib ühtlasi seni minu elu parimat sõidutulemust suurvõistlustel. Finaalidele sai vastu minna väga hea tundega, teades, et tegelikult on kiirus ja oskused arvestataval tasemel. Finaalide sõidul ei suutnud kahjuks enda sõiduliinidele mitmes kohas libeduse tõttu pihta saada ning kukkusin mitmel korral, mis tõi aja 3.41:556 ja 28. koha. Ootused said antud võistlusega igati ületatud ning kogemusi eelseisvaks hooajaks kõvasti ammutatud. Kõige rohkem rõõmustab see, et tegelikult on kiirus olemas, vaja on lihtsalt rohkem aega veeta jalgrattal, et hoida sõidutunnet sees ning minna positiivse tundega vastu septembris toimuvale MM-ile Kanadas.”
Allikas: Eesti Jalgratturite Liit
Foto: erakogu
