Vee joomisest rääkimine võib tunduda nii mõnelegi sama tühise vestlusteemana nagu rääkida näiteks kõndimisest – paistab see ju olevat iseenesest mõistetav igapäevategevus, mille üle siin ikka pikalt arutleda.
Paraku kostab nii treeningutel kui loengutel iga kord küsimusi vee joomise kohta. Kui palju juua, miks üldse juua ja kas trenni ajal eelistada vett või mõnd spordijooki? Tegemist on igati asjalike küsimustega, mis nõuavad selgeid vastuseid. Järgnevas kirjatükis püüame anda vastused ja kutsuda kaasa arutlema. Esmalt aga peatume korra peategelasel endal.
Vesi – põhjatu jõu allikas.
Miks me vett vajame? W. H. Auden on tabavalt öelnud, et tuhanded elavad ilma armastuseta, kuid keegi ei ela ilma veeta. Vesi on meie elusolemise ja toimimise üks tähtsamatest alustaladest, sest selle ülesannete hulka kuuluvad:
- toitainete transportimine keharakkudeni;
- toidu energiaks muundamine ja toitainete omastada aitamine;
- kehatemperatuuri stabiilsena hoidmine;
- elutähtsate organite kaitsmine;
- kehavormide säilitamises osalemine;
- naha tervise hoidmine;
- keha jääkainetest vabastamine;
- hingamisel abistamine …
Liiga vähe vett kehas võib aga väljenduda näitajates nagu:
- kuiv nahk;
- väsimus ja nõrkus;
- kõrgem kehatemperatuur;
- lihaskrambid;
- peavalu;
- iiveldus;
- kuivad suu, nina, silmad;
- neeruhädad (suurema veepuuduse puhul).
Me koosneme suures osas veest
Ligi kaks kolmandikku meie kehamassist moodustab vesi. Lihastes on vett kõige rohkem ja seetõttu tulebki hea tervise nimel ennast heas toonuses hoida. Sõltuvalt vanusest on välja arvutatud, et imikutel moodustab vesi 75, noorukitel 65, täiskasvanutel 60 ja eakatel inimestel 55 protsenti kehamassist. Dehüdratatsiooniga kaasneb organismi vananemine ja väheneb ajumaht, nii et enda „kuivatamine” pole tervise seisukohalt kõige otstarbekam.
Püsi elus ja joo vett
Vesi on üks olulisemaid toitaineid meie kehas. Ilma söögita peame vastu nädalaid, ilma veeta ainult päevi:
- vedelikukaotus üle 2% mõjutab soojusregulatsiooni;
- vedelikukaotus üle 3% tekitab keha talitlus- ja ainevahetushäireid;
- vedelikukaotus üle 6% võib põhjustada surma.
Kui palju juua?
Veevajadus sõltub väga palju individuaalsetest parameetritest nagu näiteks kliima, vanus, füüsiline aktiivsus, higistamise sagedus jms. Kuna iga inimene toimetab omas rütmis, siis tervele täiskasvanule polegi ühest ja ranget veejoomissoovitust. Sellest saab ka paljude jaoks alguse segadus – kui palju siis vett juua?
Joomise hulgast tähtsam on esmalt aru saada, millal tekib janu. Kui vedelikukadu on suur, toiduga on liigselt saadud mineraalsooli või kui organismis pole lihtsalt piisavalt vett, siis tekib janu. Täiskasvanud inimesel on veevajadus kuni 35 ml iga kehakaalu kilogrammi kohta (nt 60 kg naine peaks päevas tarbima 2,1 l vett).
Lahendus sõltuvalt toidulauast
Tervisliku, normaalse menüüga toidulauast saadakse päeval 1−1,2 l vett, seega näiteks viis korda päevas sööv inimene (hommikusöök, vahepala, lõuna, vahepala, õhtusöök) peaks jooma keskmiselt 2−3 klaasi vett lisaks. Kui paljud meist aga toituvad etteantud soovituste järgi? Kui võtame näiteks ühe keskmiselt toituva ja väheliikuva kontoritöötaja, siis tema võiks päeva jooksul ära juua 1,2−1,5 liitrit vett, et oma vedelikuvajadust katta.
Kuidas harjutada ennast rohkem vett jooma?
* Võta kogu veekogus endaga tööle/toimetustele kaasa, nii on lihtsam progressi jälgida.
* Sea telefonile meeldetuletused. Kui toidulaud on ebaregulaarne ja tarbid palju kohvi võisuhkruga jooke ning sööd soolast, siis jaga 4−5 klaasi vett päeva peale ära ja kasuta telefoni meeldetuletajana. Võid kasutada ka mõnd toredat veejoomist turgutavat nutirakendust (Waterlogged, Plant Nanny, Water Your Body).
* Maitsesta vett laimi, sidruni, kurgi või mõne muu meelepärase maitsega, mis teeb tarbimise ootuspärasemaks.
* Kui teed trenni, siis on tavaliselt kergem vett juua. Olgu öeldud, et leidub ka neid, kelle keha ei anna märku ja seetõttu tuleb teadlikult füüsilise aktiivsuse juurde vett tarbida. Vähemalt 500 ml vett on soovituslik juua ka mõõduka liikumise puhul.
* Alternatiivina söö vajalik veekogus sisse! Kõige rohkem vett leidub köögiviljades (93−97%), seejärjel mahlades ja piimas (89%) ning puuviljades (86%).
Millal eelistada mineraalvett?
Organismi veevarude taastamiseks on kõige sobilikum vesi. Kas aga juua tavalist või mineraalvett? Kui ollakse palju higistanud, väljutatakse organismist koos higiga ka hulgaliselt mineraalaineid ja üks võimalus neid tagasi saada ongi juua mineraalvett. Tasub aga meeles pidada, et ühegi asjaga liialdamine ei ole hea, mistõttu võiks tavainimene jääda ka mineraalvee joomisel pigem mõõdukaks ning lugeda pakendilt, milliseid mineraalaineid vesi sisaldab, ja vajadusel neid varieerida.
Küll aga võib mineraalveega mõnikord asendada näiteks karastusjooki, valmistada endale ise limonaad mineraalveest ja sellesse pigistatud sidrunimahlast või lisada mõnda muud mahla. Soovi korral võib lisada ka pisut suhkrut, aga miks mitte ka kõikvõimalikke marju, kas siis värskelt või külmutatult – jõhvikaid, pohli, mustikaid, vaarikaid, tükeldatud maasikaid, aga ka arbuusitükke, lisaks jääkuubikud.
Vesi trennijoogina
Kuni üks tund kestval treeningul on vesi reeglina parim trennijook, kuna nii lühikese treeningu puhul ei ole vaja tarbida lisaenergiat sooritusvõime tagamiseks, vaid piisab organismis olemasolevatest varudest. Vee valikul võiks eelistada naturaalset gaseerimata mineraalvett, mille omastatavus on parim ja mis varustab keha vajalike mineraalidega, mida higi ja uriiniga kaotame. Treeningul hoia veepudel kindlasti läheduses!
Vesi kaalu langetamiseks
Üks lihtne moodus tervislikult ja vee kaasabil kaalu langetada on juua enne söögikorda 1−2 klaasi vett. On tehtud arvukalt uuringuid ja katseid, mille tulemused näitavad, et enne toidukorda vett joovad inimesed kaotavad kehast 4−5 kg rasva kolmekuise perioodi jooksul, kusjuures vett joodi ainult enne suuremaid põhitoidukordi (hommik, lõuna, õhtu). Rasva kadumise põhjuseid on palju, kuid peamiselt tuuakse välja lihtne tõsiasi, et vett juues ei ole meie kõht enam nii tühi ja seetõttu söömegi vähem. Lisaks saame kätte oma kehale vajaliku vedelikukoguse ja kiirendame ainevahetust (aitab toitu paremini omastada), mis omakorda kiirendab rasvapõletust. Ainukeseks miinuseks saabki vast pidada sagedasemat WC-s käimist, kuid liikumine tuleb ju ometi kasuks!
Tekst: Mirko Miilits, www.mirkomiilits.ee
Fotod: Shutterstock.com
