Kui mandri-Euroopas ei jagu küllaldaselt sooja, Egiptuses ei ole piisavalt turvaline või kaugemate sihtkohtade jaoks jääb puudu ajast ning eelarvest, siis Kanaari saared on vaieldamatult parim sihtkoht kiireks akude laadimiseks.
Gran Canaria, kus oma avastusretkede ajal peatus ka Christopher Columbus, pakub mõnusalt mahedat kliimat aasta läbi. Ümbritsetuna merest, on õhk puhas ning kuuludes Hispaania koosseisu, atmosfäär mõnusalt tuttav ning toit harjumuspärane. Aasta keskmine kõrgeim temperatuur küündib 25. ning madalaim 18. kraadini. Soojem on saare lõunaosas, kus paiknevad lõputud liivarannad ning on palju erinevaid võimalusi veespordi harrastamiseks. Gran Canaria rannajoon on ca 250 km pikk ning saare keskosas asuv kõrgeim tipp Pico de las Nieves ulatub 1949 meetrini merepinnast. Selle ümber jääb lõputu avastamisruum matkajatele ning maastikuratturitele.
Oktoobris külastasin Gran Canariat sõpradega, kes kõik on keskmisest suurema spordihuviga ning kellele meeldib igal reisil end aktiivselt liigutada. Harrastussportlasele on saarel lõputud võimalused tegeleda jooksmise, rattasõidu ja triatloniga. Kui lugeda golfi spordiks, siis tänu kliimale, on sedagi võimalik aastaringselt mängida. Mererandades pakutakse tegevust alates snorgeldamisest kuni surfini. Arvestama peab muidugi tugevate tuultega, mis väga tihti plaanid sassi löövad.
Foto: Shutterstock
Jooksjate paradiis
Tänu suurepärasele kliimale on Gran Canaria tõeline jooksjate paradiis. Lõputu hulga kilomeetreid leiab saare lõunaosast Playa de Inglesi ning sellega piirnevast, veidi rahulikuma ning imeilusate liivadüünide poolest tuntud Maspalomase kuurordi ümbrusest. Maratonihulludele võib soovitada pealinnas Las Palmases joostavat Gran Canaria maratoni, mis leiab tavaliselt aset jaanuari lõpus. Temperatuur jääb siis 20 kraadi piiresse, rada on sile. Joosta saab ka poolmaratoni distantsil ning see maraton kuulub ka Rahvusvahelise Maratonide Liidu kalendrisse.
Seda saart ratturid armastaksid
Eestis ei ole vist ühtegi harrastusratturit, kes poleks vähemalt korra käinud Hispaanias kevadlaagris või poleks endale vähemalt lubanud, et sel aastal lähen kindlasti. Paljud meie ratturid-triatleedid valmistuvad hooajaks just Kanaaridel. Näiteks ka raudmees Rait Ratasepp lõpetas hiljuti (6.11) oma elu võistluse Fuerteventura saarel, mis on tuntud väga tugevate tuulte poolest.
Keskmise tasemega harrastusratturile sobivad kõige paremini aga Tenerife ja Gran Canaria. Gran Canaria põhjaosa on rohelisem ja lopsakam, mäed vahelduvad orgudega, saare lõunaosa on seevastu tuntud laiade liivarandade poolest. Ratast ei pea tingimata saarele kaasa võtma, sest siin leidub palju professionaalseid rattalaenutusi, kes pakuvad lisaks rendile ka giidiga organiseeritud rattamatku eksperttasemeni välja.
Omapäi ringi sõites on soovitatav omada seltskonnas head kaardilugejat, et ei satuks ootamatult kiirteele nagu pahatihti võib juhtuda. Organiseeritud rattamatkade kasuks räägib ka see, et korraldajad hoolitsevad transpordi eest matka alguspunkti, mis jääb kiirteedest eemale.
Ühel sellisel käisid meie seltskonnast isa ja poeg Harry ja Henry Grünberg. Kogu ülejäänud seltskonna jaoks tundus tase liiga kõrge, kuid Henry esindas sel aastal Eesti U-16 koondist maastikuratta EM-il ning ka Harry on aastakümneid osalenud Eestis peetavatel MTB võistlustel.
Kordaläinud päev mägirattal
Harry: „Võtsime matka ette, sest alati kui me kuskil reisil oleme ning on võimalus sõita rattaga, siis püüame leida selleks aja ja võimaluse. Kuna meie elukoha taga laiusid mäed, siis seekord ühinesime ekspertidele mõeldud maastikuratta matkaga. Rattad olid väga hästi ettevalmistatud – arvestades meie kaalu ja pikkust, olid valitud ratta suurused ning seadistatud amordid ja sadulad. Playa de Inglesis soovitati meile just seda rattarenti, sest paljud odavamad rendifirmad ei vaheta oma rattaid väga tihti, seal aga vahetatakse rattad igal hooajal uute vastu. Rendipunkt oli väga professionaalne, igal hommikul startis nii maantee- kui maastikurattagrupp erinevate tasemetega sõitudele. Rattarent kahe giidi ning transpordiga maksis kahe peale natuke alla 200 euro. Peale võeti meid hotellist ning bussiga sõitsime mööda käänulist ja kurvilist teed 1200 meetri peale. Sõit kestis umbes tunni ning süda oli lõpus päris paha.
Foto: Harry Grünberg
Rattarajal, mis oli oma tõusude, laskumiste ja loodusega väga vaheldusrikas, tuli laskumisi kokku umbes 1700 m, tõuse 600 m, sõidukilomeetreid 43. Puhas sõiduaeg oli 2,5 tundi ning koguaeg koos transpordiga neli tundi. Giidid, kes elavad saarel, olid pärit Taanist ja Belgiast ning korraldavad igal nädalal erinevaid tuure, mis on erineva raskusastmega. Meie reisil sõitis üks giididest grupi ees ja teine turvas taga.
Kogu saar on tänu viimaste aastate vihma puudumisele hästi kuiv, rajal oli palju lahtiseid kive, liiva, tolmu – laskumistel tuli sellega arvestada. Tegu polnud harjumuspäraste MTB ratastega, vaid enduro ratastega, mis on mägedes sõitmiseks mõeldud. Nii kulus alguses veidike aega, et aru saada ratta käitumisest, aga nende radade jaoks olid need rattad nagu loodud. Kokkuvõttes võib öelda: rajad olid ägedad ja kohati päris tehnilised, giidid tasemel. Kordaläinud päev.“
Artikli autor Kärt Radik Foto: erakogu
Golf on kõigile
Rattasõidu kõrval on Gran Canarial kõik võimalused nautida golfi. Kohalikud golfiväljakud kuuluvad Hispaania parimate hulka ning tänu saare erilisele loodusele on väga omanäoliselt disainitud. Paarikümne tuntuima väljakuga golfiklubid asuvad põhiliselt saare lõunaosas Play del Inglesi ning kirdeosas pealinna Las Palmase ümbruses. Enamikes klubides on mänguõigus tagatud rohelise kaardiga, kuid alati tasub üle küsida HCP (händikäp) tingimuste kohta, sest mõnedes klubides võidakse nõuda ka madalamat händikäpi.
Kui Eesti golfiväljakutel näeb ehk rohkem äsja pensioniikka jõudnud inimesi, siis Gran Canaria kohta võib julgelt öelda, et seal mängivad golfi inimesed absoluutselt igas vanuses. Kohtasin rajal elust rõõmu tundvaid kuni 90. aastaseid mängijaid, kes lisaks golfiautole kasutasid löögikohani jõudmiseks ka liikumisraami abi. Kui mängupartnerid puuduvad või pole rohelist kaarti, on võimalik kasutada ka range’i ehk harjutusväljakut ning rentida kohapeal varustust.
Veesporti saab teha igal pool
Soojamaapuhkusel ei pääse muidugi üle ega ümber rannamõnudest ja veespordist Gran Canarial on ametlikult kokku umbes 82 randa, kuid tegelikult on väiksemaid randu julgelt üle 100. Kõikides suuremates randades pakutakse kõikmõeldavaid veespordi teenuseid: jahisõidud, kalastusretked, lohesurf, SUP, sukeldumine, snorgeldamine jpm. Kui populaarsemad rannad asuvad saare lõunaosas (Playa del Ingles, Playa Meloneras, Maspalomas, Puerto Rico, Puerto Mogan, San Agustin), siis nt saare põhjaosas asuvas pealinnas Las Palmases on Las Canterase ranna näol olemas tõeline rand keset linna, kus on suurepärased võimalused sukelduda ja snorgeldada.
Foto: Kaire Koik
Lummavad looduspargid
Gran Canarial jätkub silmailu va vaatamisväärset ka kõikidele loodusesõpradele. Jaanuari lõpus-veebruari alguses upub saar tuhandetesse mandliõitesse. Saarel on ka palju loodusparke, mida tasub kindlasti külastada, kui soovitakse mõnda rahulikumat päeva. Näitels Cactualdea, Euroopa suurim kaktuse park, kus võib leida ka like nii Aafrikast, kui Lõuna-Ameerikast või Palmitos Park (10 km Maspalomasest põhjas, Pilanconese rahvuspargis), kus on esindatud saare suurim valik erinevaid loomi, linde ning taimi ning kus toimuvad delfiini- ja papagoishow’d.
Samuti on saarel palju UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvaid armsaid väikelinnu – Agüimes, Artenara, Arucas, Firgas, Galdar, Guia, Ingenio, Las Palmas de Gran Canaria, Tejeda, Telde, Teror, kust võiks läbi põigata.
