Kui pikk ja pime sügis röövib liialt energiat, siis paki kokku moonakott, pane selga ilmastikukindlad riided, võta pere kaasa ning mine loodusesse. Nii annad piisvalt koormust oma kehale, aga kosutad ka vaimu ja kogud unustamatuid elamusi. Matkamise võludest kirjutab lähemalt Ahto Paju.
Avastasin matkamise rahustava ja taastava toime juba paarkümmend aastat tagasi. Enne seda tegelesin aktiivselt tippspordiga ja arvasin, et tugev trenn on parim lahendus energia liikuma panemiseks ja samal ajal ajudele puhkuse andmiseks. Mingil hetkel aga tajusin, et mõtteid on palju rohkem ja väga intensiivne trenn nõuab hoopis keskendumist ja vaba mõttevool peatub. Teadsin, et minu jaoks peab leiduma alternatiiv.
Matkates olen lisaks avastanud looduse energiat taastava võlujõu. Mida rohkem loodust, seda rohkem energiat ja Eestimaa on niivõrd loodusrikas. Olen käinud matkamas ka mujal Euroopas, näiteks kõrgetes mägedes. Uusi kohti avastada on alati põnev, aga Eestimaa loodus on nii kodune, rahulik ja mugavalt lähedal.
Eeskuju õpetab kõige paremini
Puhkused perega sätime ikka nii, et öömaja lähedale jääks mõni matkarada või looduskaunis koht. Ka meie enda kodu asub mõnusalt metsa, mere ja terviseradade läheduses. Nii pole vaja alati puhkust oodata, et loodusesse sukelduda. Väga usinalt kasutame RMK matkaradasid, mida leidub üle Eesti erinevas pikkuses.
Samuti on RMK loonud matkaradade juurde lõkkeplatsid ja ööbimiskohad. Just hiljuti tutvustasime lastele korraliku matkalõkke tegemist. Spetsiaalselt selleks ette nähtud kohas on lõkke tegemine turvaline ning hoiab ka loodust. Peame väga oluliseks lastele edasi anda hoolivat suhtumist meie keskkonda – suvalises kohas lõket ei tee ja endast midagi sobimatut maha ei jäta – hoia loodust ja loodus hoiab sind!
Kui radaside veel väga hästi ei tea, siis Loodusega koos veebilehelt leiab igaüks endale sobiva raja. Iseenesest on üsna põnev püstitada eesmärgiks läbida kunagi need kõik.
Eesti erilised paigad
Siiani oleme avastanud radasid Kõrvemaal ja Lahemaal, kus leidub müstilisi rabamaastikke, süngeid kuusemetsi, avaraid männimetsi, suuri rändrahne ning saari ja laide, kuhu võib pääseda läbi mere kahlates või kaatrit kasutades. Soomaa on äärmiselt põnev ja mitmekesise maastikuga, mis avaldab muljet just siis, kui külastada sama paika eri aastaaegadel. Viimati aga avastasime Lõuna-Eesti matkaradasid, kus oli vahelduseks huvitav ka kohalikke „mägesid“ vallutada.
Oleme alati püüdnud vältida raja lihtsalt hooga läbi kõndimist, ehkki laudtee seda võimaldaks. Õigesti vaadates jääb ikka ja jälle raja äärde mõni põnev samblane mätas, mis nagu „imeb endasse“; suur kivi, mille otsa ronida; marjad, mida suhu pista; linnud, keda jälgida.
Loodus kõnetab erineval moel
Panime juba varakult tähele, et ühte meie last paeluvad linnud, seega teeme linnuvaatluspeatusi või kuulame nende hääli püüdes mõistatada, kes parajasti võiks laulda. Lapsel endal on eesmärk ühel hetkel kohata päris kakku. Natuke oleme ka oma radu selle järgi sättinud ja loodame, et tuleb hetk, mil tema unistus täitub. Kui mitte lähiajal, siis ehk saab ta lapsepõlvest kaasa pisiku, mis teda ikka ja alati tagasi metsa toob. Teine laps jälgib teraselt kõikvõimalike putukate maailma, tema võib kõhuliasendis pikalt laudteel sibavat põrnikat uurida või keset oksaräga ühe ämblikuvõrgu valmimist vaadelda.
Meil, vanematel, on väga põnev jälgida laste reaktsiooni just uutes olukordades. On juhtunud, et laudteed polegi enam eriti alles, aga üle raba on vaja saada. Nii on ette tulnud, et üks laps hakkab aprillis jalatseid ära koorima, et läbi veealuse laudtee sihtmärgini jõuda. Teine aga ootab, millal isa kükitab, et saaks sättida end mugavalt kukile istuma, et siis kuiva ja rõõmsana oma reisi jätkata. Mõnikord on aga rajale suuri puid langenud, siis on päris vahva läbi koobaste ja üle palgimägede ronida. Vahel oleme sellistes olukordades naljatanud, et RMK peaks lausa eesmärgiks võtma, et mõni matkarada takistusrajana ehitada, nii oleks valik mitmekesisem.
Ära unusta pakkida moonakotti
Matkale minnes on väga oluline toit. Ei ole vahet, kas matk kestab mõne tunni või terve päeva – toit ja vesi peavad kaasas olema. Iga mõistlik matkaja arvestab päevase matka peale vähemalt ühe korraliku söögipausi, lisaks kergesti haaratavaid snäkke. Just lastega matkates võivad snäkid osutuda lausa „elupäästjateks“. Pähklid, puuviljad, seemned, küpsised – neid on mugav karbikesega kaasa võtta ja tee peal ampsata. Lisaks sobivad suurepäraselt erinevad puu- ja juurviljad sektoriteks lõigatuna, need on nii ampsu kui ka lonksu eest.
Magusaid batoone pigem väldime. Nende efekt võib olla kohati petlik, sest nende seedimine võtab tegelikult rohkem aega ja selleks läheb tarvis rohkem vett, aga energia taastumine toimub alles hiljem.
Riided – kihiliselt ja tagavaraga
Sobiva riietuse valikul on kaks põhikriteeriumi: ilmastikukindlus ja mugavus. Kihiline riietus on alati parem valik kui väga paks või raske riietusese. Lastega matkates on üldiselt mõistlik varuriided kotti torgata, eriti kui on teada, et teele jääb mõni (piisavalt turvaline) veekogu. Samas võib see rõõmustav lombike olla üllatuslikult tekkinud ka täiesti ootamatusse kohta. Seega – varupüksid alati kaasa.
Looduses käimise puhul on ette teada, et riided määrduvad, lapsed saavad mustaks, aga see käib asja juurde. Seni, kui see „määriv tegevus“ on ohutuse piires, oleme lasknud lastel seigelda ja tunnetada loodust tema salapäraste lompide, vaiguste puude ja teravate kividega. Lastel peab olema avastamisrõõmu, seega püüame neid võimalikult vähe keelata.
Seljakotid selga
Seljakott kuulub iga korraliku matka juurde. See võiks olla piisavalt avar, et mahutada vajalik toidu- ja joogivaru, mõned riided, salvrätid, ilma et kott oleks rebenemiseni pungil. Lisaks peab seljakott mugavalt istuma, et kogu varustust tassides õlad või selg kannatada ei saaks.
Pealegi kestab üks korralik ja kvaliteetne matkakott aastaid, ilma et seda oleks vaja välja vahetada. Sama kehtib ka muu varustuse puhul – veendu, et jalatsid oleksid sobivad, rõivad hingavad ja vajadusel vihmakindlad. Kvaliteetne ja üdini mugav varustus annab indu üha uuteks avastusretkedeks. Ja uutest põnevatest avastusretkedest saavad terveks eluks kustumatud ja täiesti hindamatud mälestused.
Tekst: Ahto Paju
Fotod: erakogu / tootjad
