Pimedatel hommikutel tundub ju nii mõnus viimase minutini voodis pikutada. Miks aga oleks hoopis targem end kätte võtta, 15-20 minutit tavapärasest varem ärgata ning teha hommikuvõimlemist?
Keha ärkab üles
Hommikused harjutused ergutavad organismis toimuvaid protsesse ja äratavad keha üles Võimlemine paneb vere ja lümfi liikuma ja muudab kogu päeva erksamaks. Eriti kasulik on hommikune virgutus inimesele, kes koduuksest väljudes kohe autosse istub ja sealt edasi kontoritoolile siirdub.
Väiksem stress, parem tuju
Hommikuvõimlemine on aeg enda jaoks, kus saad olla üksi ja iseenda mõtetega. See aitab päevaks ette valmistuda ja plaane paika panna. Liigutamine mõjub ergutavalt ajule ning paneb mõtted paremini liikuma. Hommikuvõimlemine võib tõsta isegi sinu enesekindlust ja enesehinnangut, sest oled juba hommikul enda jaoks midagi kasulikku teinud.
Parem vorm
Hommikuvõimlemine ei asenda küll treeninguid, aga on ikkagi parem kui mitte midagi. Kui aga teed hommikuvõimlemist pisut pikemalt ja piisavalt suure koormusega, siis püsib sinu keha kindlasti paremas toonuses.
Uus hea harjumus
Öeldakse, et harjumise tekkimiseks on tarvis seda teha 21 päeva. Kui oled kolm nädalat vastu pidanud, siis muutub hommikuvõimlemine heaks harjumuseks, millest lõikad kasu iga päev terve ülejäänud elu.
Milliseid harjutusi ja kui kaua teha?
Hommikuvõimlemise kestuseks võiks olla 15-30 minutit ning võimlemine võiks toimuda kindla kava alusel. Hästi sobivad oma keharaskusega harjutused ning hea on aluseks võtta mõni olemasolev kava, internetist leiab neid väga erinevates variatsioonides. Aeg-ajalt võiks kavasid vahetada, et harjutused ei muutuks üksluiseks.
Ei taha võimelda?
Kui võimelda ei soovi, siis võid võimlemise asendada ka hommikuse jalutuskäiguga. Sellel on organismile sarnane mõju nagu võimlemiselgi.
Tekst: Merilin Piirsalu
Foto: Shutterstock.com
