20-aastane Elizabeth Jõgi (Albe Team/Bont) on rulluisutamisega tegelenud varasest lapsepõlvest saadik ning naudib seda ala väga. Ta räägib lähemalt, miks ta rulluisutamise on valinud ning millised on selle ala treeningud, suurimad väljakutsed ja plussid.
Kuidas sinust sai rulluisutaja?
Täpselt ei mäletagi, miks ma rullitama hakkasin, kuid tean, et mulle on rulluisutamine kogu aeg väga meeldinud. Esimesele rulluisuvõistlusele vedas mind sportlik naabripoiss ning tol võistlusel sain esimese rulluisu võidumedali. Peale seda viisid vanemad mind veel rullivõistlustele ning siis avaldasin juba soovi endale „kiireid rulluiske“ saada ning hakata trennis käima. Sattusin Kert Keskpaiga juurde treenima ning nüüd olen kiirrulluisutamisega tegelenud juba 8 aastat.
Millal algas tänavu sinu rulluisuhooaeg ja kui palju kilomeetreid oled sel aastal juba läbinud?
Tänavust hooaega alustasin veebruari lõpus Hispaanias Fuerteventural, kus käisime kahenädalases rulluisulaagris. Fuerteventural jõudsin selle ajaga rullitada 555 km. Võrreldes eelmiste aastatega olen selle aasta samaks ajaks kogunud juba enim kilomeetreid. Eelmisel kevadel lõpetasin gümnaasiumi ning treenimise aega oli vähem kui käesoleval aastal.
Kus radadel peamiselt sõitmas käid?
Elan Tallinna lähedal Kiilis, kus on sportimiseks ideaalsed võimalused, seega tihti teengi trenne kodukandis. Samas meeldib mulle väga sõita ka Hiiu kergliiklusteel, sest see on väga hea asfaldiga, lai ja parajalt pikk rada. Eestis on õnneks nii palju kergliiklusteid, et trenni tegemiseks koha leidmise pärast muretsema ei pea.
Kirjelda lähemalt rulluisutaja treeninguid?
Treeningud sõltuvad suuresti sellest, milline hooaeg parasjagu on, kas ettevalmistav, võistluseelne vms. Hetkel treenin praktiliselt igapäevaselt, keskmiselt rullitan 30 km korraga. Üldiselt jagunevad treeningud kaheks – pooled trennid on rahuliku iseloomuga ja teised kiiremad. Enne võistlushooaega on mõistlik teha trennides palju kiirendusi, harjutada starte, valmistada keha ette lõigutrennidega jne.
Mida lisaks rulluisutamisele veel teed, et füüsiliselt heas vormis olla?
Lisaks rullitamisele käin jooksmas ja suusatamas (kui lund on) – need spordialad meeldivad mulle samuti väga, lisaks teen jõutrenni, käin rattaga sõitmas, uisutan. Olen üritanud teha treeningud hästi mitmekesiseks, sest aju ja keha tahavad vaheldust.
Mis sulle rulluisutamises kõige rohkem meeldib?
Ma naudin rulluisutamise juures enim vabaduse ja positiivsuse tunnet, mida see mulle annab. Vabadus selles mõttes, et kui olla trennis, on pea tühi kõikidest muudest mõtetest, lihtsalt tunnetad, kuidas tuul vihiseb kõrvus, jalad teevad juba selgeks õpitud liigutusi ja hing on rahul. Lisaks on juures kiirus, mis tekitab adrenaliini.
Mis on selle ala puhul kõige suuremaks väljakutseks?
Kõige suuremaks väljakutseks on kindlasti pidev eneseületamine ja see, et ei tunneks hirmu. Laskudes näiteks Tartu Maratonil suures grupis kiirusega 70+km/h ei tohi karta ega mõelda, et mis siis juhtub, kui minu ees olev inimene kukub. Paras väljakutse on muidugi ka kavalus võistlusrajal – pidevalt peab mitu käiku ette mõtlema ja reageerima kiiresti erinevatele olukordadele.
Mitu paari uiske sul korraga kasutuses on?
Minul on kasutuses ainult üks paar Bonti rulluiske. Spetsiaalselt minu jala järgi valmistatud uisusaapad on jalas ülimugavad ning ma ei näe põhjust mitme paari omamiseks. Küll aga on kasutuses mitmeid erinevaid rattaid ja laagreid. Olenevalt võistlusrajast ja ilmast tuleb alati valida sobivaimad rattad, kas siis suuremad (diameeter 125 mm) või väiksemad (diameeter 110 mm), kõvema või pehmema seguga. Vihmase ilma jaoks vihma rattad.
Millised on sinu sportlikud eesmärgid rulluisutamises?
Eestis on kõige suurem rulluisuvõistlus Tartu Rulluisumaraton. Eesmärgiks on esikoht naiste arvestuses, siiani on Tartus parimaks kohaks mõne aasta tagune 5. koht. Suureks unistuseks ja eesmärgiks on sõita rulluisumaraton (42 km) maagilise ühe tunniga. Praegune maratoni parim aeg on 1.18.18.
Mida teeb rulluisutaja talvehooajal?
Mõned aastad tagasi tegelesin suviti rulluisutamisega ning talvel treenisin ja võistlesin jääl, kuid rulluisutamine on mulle rohkem südamelähedane ja põhialaks jäigi rulluisutamine. Üldiselt talvisel hooajal suusatan võimalikult palju, käin suusalaagrites jne, suusatamine annab suveks hea põhja. Muidugi teen ka jooksutrenne, jõusaalitreeninguid ja kõike muud, et tugevamaks saada.
Meie kliimatingimuste juures ei ole kindlasti väga lihtne olla rulluisusportlane, miks otsustasid selle tee valida?
Sellele on väga lihtne vastus: mulle meeldib olla soojas kliimas ja tegeleda sellega, mis palju rõõmu pakub. Jah, Eestis ei saa terve aasta rullitada, kuid käies välisreisidel on võimalus harrastada rulluisutamist praktiliselt aasta ringi ning piisab vaid mõne kilomeetrisest asfaldi lõigust, et seda spordiala harrastada. Rulluisutades meeldib mulle enda ümber näha mitmekesisust: ilusat loodust, linnatänavaid jne.
Näiteks kiiruisutajad vajavad treenimiseks spetsiaalset jäähalli või kiiruisurada, mida on Euroopas suhteliselt vähe. Peamised riigid, kus ka meie kiiruisutajad treenivad on Poola, Saksamaa, Holland, Valgevene, kuid mulle annab rulluisutamine reiside ja treeningsihtkohtade valikul vabad käed.
Kas rulluisutamine on ka harrastussportlase jaoks hea ala?
Kindlasti on rulluisutamine sobilik harrastussportlastele. Rulluisutamine ongi suures plaanis rahvasport, nii nagu selleks on saanud jooksmine, suusatamine. Rulluisutamine on väga arendav spordiala, sest tänu rullitamisele paraneb koordinatsioon, tasakaal, vastupidavus, füüsiline seisund.
Millega sa rulluisutamise kõrval veel tegeled?
Lisaks rulluisutamisele õpin hetkel Tallinna Majanduskoolis turundust. Veel õpetan nii lastele kui ka täiskasvanutele, kuidas paremini rulluisutada ehk olen Rullibussi rulluisutreener.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Marianne Ubaleht
