Kas usud, et mida rohkem me liigume, seda tervemad oleme nii füüsiliselt kui ka vaimselt? Looduskosmeetikabränd Tuul ja MTÜ Peaasjad usuvad ning kutsuvad 20. septembril kõiki koos kaaslasega jooksma. Ikka selleks, et heas vormis oleksid nii keha kui ka vaim.
Kuna väga efektiivne enda tervendamise moodus on mõõdukas aktiivne tegevus, näiteks jooksmine ning parim jooksmistempo harrastajale on see, kui saab partneriga samal ajal rääkida, siis on kõik nii noored kui vanad, mehed kui naised oodatud jooksma just koos kaaslasega. Üheskoos jooksmine on ju üks lihtsamaid viise, kuidas koos aktiivselt ja tervislikult aega veeta.
#jooksemekoos on võtnud fookusesse eelkõige meeste vaimse tervise. Idee algataja, kodumaise looduskosmeetikabrändi Tuul põhifookuses on samuti alati olnud just mehed. „Vaatamata sellele, et mehed on aasta-aastalt selles teadlikumaks saanud, mida nad endale peale määrivad, suhu pistavad või muul moel tarbivad, vajaks nii mõnigi meist seda kerget tõuget mugavustsoonist välja tulemiseks ja enda füüsiliseks liigutamiseks. See omakorda annab positiivse laengu vaimsele tervisele. Oleme enda missiooniks võtnud paralleelselt puhta kosmeetika ja selge vaimu propageerimise meie kõigi parema tuleviku hüvanguks,“ selgitab Tuule tegevjuht Kaarel Kala.
Mis täpsemalt on #jooksemekoos ja kuidas osaleda?
- #jooksemekoos üritus toimub pühapäeval, 20. septembril.
- Osalemine on väga lihtne, sest joosta saab koos kaaslasega just seal, kus võimalik ning just nii palju, kui parasjagu soovi on.
- Jooksul osalemiseks lae alla Endomondo rakendus ning registreeri ennast osalejaks. Korraldajad liidavad kõik kilomeetrid kokku ning järgmisel aastal proovitakse seda tulemust ületada.
- Osalemistasu jooksul ei ole, selle asemel saavad kõik teha annetuse MTÜ-le Peaasjad. Selgitusse märkida „meestele“.
Oluline on teadvustada nii vaimset kui ka füüsilist tervist
Miks aga #jooksemekoos on esile tõstnud just meeste vaimse tervise, millised on seosed vaimse ja füüsilise tervise vahel ning kuidas igaüks iga päev saab enda enesetunde heaks midagi ära teha, sellest räägib pisut lähemalt Peaasi.ee vaimse tervise füsioterapeut ja koolitaja Minna Sild.
#jooksemekoos kampaanias pööratakse eelkõige tähelepanu just meeste vaimsele tervisele. Kas meeste vaimne tervis on kuidagi rohkem löögi all kui naiste oma?
Meeste ja naiste vaimne tervis on võrdselt olulised. Küll aga on meie ühiskonnas levinud teatud sotsiaalsed normid ja soolised stereotüübid, mis võivad olla takistuseks, miks mehed otsivad vaimse tervise murede korral vähem abi. See on seotud häbimärgistamisega, justkui näitaks vaimse tervise mure ja abi otsimine teatavat nõrkust, mida mehed ei tohiks kogeda. Vaimse tervise probleemide mahasurumine ja nendega mitte tegelemine võib aga kaasa tuua süvenevaid ja suuremaid probleeme.
Teatud vaimse tervise murede osas on mehed suurem riskigrupp, kuid mitte kõige osas. Oluline on see, et kõik inimesed teadvustaksid, et neil on vaimne tervis, millega seoses võib tekkida muresid. Uuringud näitavad, et vähemalt 25% inimestest kogeb elu jooksul mõnda vaimse tervise häiret. Need mured on tihti ravitavad ning ka ennetatavad, kui teadlikult oma vaimset tervist hoida.
Miks vaimse tervisega seotud probleemid tekivad?
Vaimse tervise probleemid tekivad erinevate faktorite tõttu. Nendeks võivad olla kaasasündinud, geneetilised faktorid, elusündmused lapseeast alates ning stress, mida elu jooksul kogeme. Üldiselt on keeruline näppu peale panna ja öelda väga kindlat põhjust, kuna nii geneetilised, keskkondlikud tegurid kui ka stress võivad kõik olla mõjufaktorid.
Kuidas oma vaimset tervist kaitsta ja toetada?
Vaimset tervist kaitsevad ja toetavad adekvaatne enesehinnang, probleemilahendusoskus, stressiga toimetuleku oskused, hea kohanemisvõime, suhtlemisoskus, füüsiline aktiivsus, toetavad sotsiaalsed suhted, rahulolu ja edasijõudmine kooli või tööga. Hea on tõdeda, et suur osa kaitsefaktoritest on elu jooksul õpitavad ja arendatavad oskused, mida inimene saab ise mõjutada.
Igaüks võiks oma vaimset tervist toetada, see on eriti oluline enne keskiga ja keskeas ning füüsiline liikumine, näiteks regulaarne jooksutrenn, on üks asi, mis aitab tervena hoida nii keha kui ka vaimu.
Kui inimest vaevab mingi mure või probleem, siis vahel on väga raske leida endas motivatsiooni ja diivanilt püsti ajada, et liikuma minna. Miks ja millega saaks ennast ikkagi trenni tegema motiveerida?
Hea on meeles pidada ja järele proovida, et liikumine aitab tihti pinget ja stressi leevendada. Vahel ka oma muresid teisest perspektiivist näha. Esiteks pakub füüsiline aktiivsus võimaluse oma mõtetest natukeseks puhata, kui tegemist on tegevusega, mis haarab kõik me meeled. Meie tähelepanu läheb trenni ajal liikumisele ja sellega seotud pingutusele ning võib loota, et seega ka muremõtetelt veidi eemale.
Vahel on takistuseks mõte, et liikumiseks peab olema väga sportlik ja treenitud ning trenn peab tingimata olema väga raske. Tegelikult piisab 20 minutist tempokast kõnnist päevas, et oma vaimset tervist hoida ja turgutada (see liikumine võiks veidi hingeldama ja kergelt higistama ajada). Kui on tahtmine oma murega diivanile jääda võibki endale öelda: „20 minutist jalutuskäigust piisab. Selleks on mul ikka jaksu. Soovi korral võin pärast diivanil edasi pikutada.”
Miks võiks liikumiseks valida just jooksmise?
Jooksmine on lihtsalt kättesaadav kõigile, õues jooksmine ei maksa midagi ja selleks pole vaja väga kallist varustust, sobivad jooksujalanõud on tervise hoidmise nimel siiski väga olulised. Kui sa ei ole varem jooksmisega väga tegelenud, plaanid joosta pikki distantse ja suure intensiivsusega, siis oleks väga oluline uurida ka õige jooksutehnika kohta.
Jooksmise soodsad mõjud füüsilisele ja vaimsele tervisele tulevad eelkõige esile, kui harrastada liikumist regulaarselt. Regulaarset harjumust aitab omakorda tekitada sotsiaalne sidusus ehk see, kui lood seda harjumust koos teise inimese või grupiga. Mõistev kaaslane on hea motivaator. Mõistev selles osas, et sõbraga koos liikumine ei pea olema võistlus, kes rohkem jaksab. See võib olla jagatud hetk päevas, mil koos liikuda ja pingeid maandada. Vaimset tervist käsitlevates uuringutes on edukamad tihti just need sekkumised, mida viiakse läbi grupile. Seetõttu tasub ka jooksmist proovida koos sõbraga – üheskoos joostes ja juttu ajades on ka hea aru saada, kas joostakse mõõduka või tugeva intensiivsusega.
Arvatavasti on iga inimene omal nahal kogenud, et peale pingelist töö- või koolipäeva liikuma minnes pinged vähenevad, probleemid tunduvad väiksemad ja sageli leitakse trenni tehes isegi mõnele päev otsa painanud küsimusele vastus. Kas see on ka kuidagi teaduslikult tõestatud, miks see nii on ehk mis inimese kehas toimub, kui ta trenni teeb?
Tõepoolest, aeroobne sport nagu sörkjooks, ujumine, rattasõit, jalutamine, tantsimine vähendavad ärevust ja depressiooni ning parandavad heaolutunnet ja aitavad luua enesesõbralikumat mina-pilti.
Arvatakse, et selle taga on füüsilisest aktiivsusest tingitud muutused aju verevarustuses ja hormonaalses tasakaalus. On leitud, et aktiivne füüsiline liikumine mõjutab inimest aju tasandil – aitab tasakaalustada emotsioone, suurendada motivatsiooni, vähendada hirmureaktsioone, paanikat ja suurendada lõõgastustunnet. Võivad paraneda aju ja mälu teatud funktsioonid läbi neurogeneesi ehk uute ajurakkude moodustumise. Regulaarne aeroobne liikumine võib aidata suurendada ka aju osa nimega hippokampus, mis on seotud õppimise ja mäluga. On leitud, et aeroobsel treeningul võib olla positiivset mõju töömälule ja keskendumisvõimele ning erinevate ülesannete vahel ümberlülitumisele. Lisaks on erinevates uurimustes leitud, et aeroobne treening võib aidata kaasa paremale unekvaliteedile ja suurendada loovust.
Millised tegevused lisaks liikumisele aitavad vaimse tervise eest hoolitseda, mida iga päev ise teha võiks?
Lisaks liikumisele on vaimset tervist toetavad tugevad alustalad kindlasti piisavalt unetunde (ka täiskasvanute puhul võiks see olla 7-8 tundi) ja enesesõbralik, mitmekesine toitumine. Väga olulised on ka regulaarsed puhkehetked ning -päevad (soovitavalt eemal ekraanidest), kontakt endale oluliste inimestega, unistamine, loovuse turgutamine ja endale meeldivate tegevustega tegelemine. Hästi mõjub ka, kui mõelda, mille eest olen täna tänulik ning teha aeg-ajalt tuttavatele ja võõrastele juhuslikke või sihilikke heategusid.
Tulge! Jookseme koos!
Tekst: Merilin Piirsalu
