Psühhiaater Anders Hansen on oma raamatus „Tugev aju. Kuidas liikumine ja treening sinu aju tugevdavad“ toonud välja mitmeid tegureid, mis aitavad ajul heas vormis püsida. Vaatame üle, miks tasuks meil kõigil igapäevaselt teadlikult rohkem liikuda.
Liikumine parandab sinu loomingulisust! Siinkohal soovitaks artiklit “Anna oma ideedele jalad: kõndimise positiivne mõju loovale mõtlemisele” – miks mitte teha enne ajurünnakut üks tempokas jalutuskäik? Loovuse soodustamise DOOS: liigu 20-30 minutit, aga ära ennast päris ära väsita, mõju loovusele saabub väikese viivitusega ning kestab paar tundi.
Liikumine on hädavajalik lapse ajule! Unusta arvamus, et need, kes treenivad, ei ole koolis edukad. Tuleb välja, et just kehaline treening on see, mis parandab laste funktsionaalset lugemisoskust ja matemaatilisi võimeid. Soe soovitus: külasta Liikuma Kutsuva Kooli kodulehekülge, sealt saab palju häid liikumisnippe (miks mitte ka töökeskkonda). DOOS: vähemalt 60 minutit mõõdukat liikumist päevas, mida võib koguda väiksemate osade kaupa (sinna hulka läheb ka aktiivne mäng).
Hoia liikumisega oma aju noorena! Liikumine on parim dementsust ennetav ravim, sh nende jaoks, kellel on pärilik soodumus dementsuse tekkeks. Kui meil oleks sama toimega tablett, joostaks sellele murdu, kuid liikumise uskumatu toime dementsuse ennetusele saab kahetsusväärselt vähe tähelepanu. DOOS: vähemalt 150 minutit mõõdukat liikumist nädalas.
Liikumine aitab sinu kiviaja ajul digiajastus toime tulla! Aja jooksul, mis inimkonna jaoks on vaid silmapilk, on inimesed oma elustiilis läbi teinud ülisuure muutuse: me liigume tunduvalt vähem kui küttide-korilaste ajal. Meie keha ja aju on loodud liikuma tunduvalt rohkem kui me seda tänapäeva maailmas keskmiselt teeme. Kunagi oli liikumine hädavajalik selleks, et ellu jääda ja seetõttu premeerib aju meid liikumise eest heaolutundega.
Iga liigutus loeb! Sa ei pea käima iga päev jõusaalis, vaid alusta väikestest sammudest ja liikuvast eluviisist. Siinkohal sobivad teada-tuntud soovitused:
- ära istu autoga ummikus, vaid sõida tööle jalgrattaga või mine jala;
- vii ka lapsed kooli/ lasteaeda aktiivse transpordiga (jalgratas, tõukeratas, kõnd);
- tee tööl regulaarselt liikumispause;
- käi võimalikult palju trepist;
- leia endale treening, mis sulle meeldib;
- ürita liikuda ka intensiivsemalt (kas või jaluta tempokalt mäest üles), et pulss läheks piisavalt kiireks;
- liigu mitmekesiselt ehk ära unusta vastupidavustreeningu kõrval ka jõutreeningut;
- DOOS: vähemalt 150 minutit mõõdukat liikumist nädalas.
Loe siit lisaks kuidas treening aju noorena hoiab ning stressiga võidelda aitab.
Tekst: Liina Pääbo, MTÜ Tööfüsioteraapia
