„Töötan kodukontoris“ kõlas enne 2020. aasta algust väga eksklusiivselt. Seda said endale lubada vaid vähesed. Tänaseks on see riiklikul tasandil soovitus.
Valitsus soovitab, et kui töö iseloom vähegi seda lubab, tuleks FIRMADEL võimaldada oma kollektiivil töötada KODUS, ehk KODUKONTORIS. Need on kaks vastandlikku sõna, KODU ei ole KONTOR. Kodu on loodud lähtudes teistest vajadustest. Kui vahetada ära sõnade järjekord KONTORIKODU, siis kuvandub meile väga teise varjundiga töö- ja puhkekeskkond. Ometi tundub, et paljude jaoks sai kodust kontor koos koduõppel olevate laste ja teiste pereliikmetega.
Kevadel ja nüüd sügisel tundsime taas, mida tähendab personaalse ruumi vähenemine. Mis siin inimestest rääkida, isegi lemmikloomad olid stressis sellest, et kõik olid kogu aeg kodus.
Artikli autor kiropraktik Gerly Truuväärt Foto: erakogu
Kodus oleme pidevalt koos, samas väljaspool kodu hoiame ise (ja ka valitsuse soovitusel) alalhoidlikult distantsi.
Kõige selle taustal eeldatakse, et inimesed on produktiivsed nagu varem ja panustavad töösse samal tasandil vaatamata muutunud töökeskkonnale.
Paljud seda ka suudavad. Kiropraktikuna aga näen uut probleemi, milleks on kodukontori „sündroom“.
Kodukontori töökeskkond
Maksu- ja Tolliamet defineerib kodukontorit nii: „Kodukontori mõiste hõlmab kaugtööd, tööandja nõusolekul mõnikord kodunt töötamist, tööandja asukohas töötamist, füüsilisest isikust ettevõtjana kodus töötamist“
Vaatame, mis on põhilised probleemid, mis kodukontori töökeskkonnas esinevad ning mida teha, et ka kodukontoris terveks jääda.
Istumine
Väga vähestel on võimalik luua endale eraldi tuba, kasvõi eraldi laud töötamiseks. Julgen arvata, et valdaval enamusel sel aastal kodukontoris töötavatel inimestel puudub optimaalne laud ja tool. Istutakse seal, mis kodus olemas on. Sülearvutiga tehakse tööd kas diivanil, voodis, kohvilaua taga või põrandal istudes.
Istumine iseenesest pole halb. Luu- ja lihaskonnale on koormav istuda PIKALT ühes ja samas asendis. Kergelt tekivad harjumuslikud asendid. Kodus söögilaua ääres toolil istudes pole kõrgused optimaalsed ning siit võivad alguse saada tõsised luu- ja lihaskonna vaevused.
Segavad faktorid
Sageli on „kodukontoris“ ka teisi pereliikmeid ja koduõppel lapsed. Üksi kodus töötades puudub sotsiaalne tugi, kodused kohustused ajavad segi tavalise päevaplaani ning sageli tehakse tööd hilja õhtul (mis ajab sassi une- ja töörežiimi). Töö- ja pereelu on senisest palju tihedamini ühendatud, õigemini lausa segunenud, ja üks võib hakata teist segama. Kodukontor paneb proovile suhted kaasaga ning lastega, kellest paljud võivad nüüdseks juba koduõppel olla.
Valgustus
Kodukontoris põlevad lambid, mis koju sobivad, need pole ekstra muretsetud töölauda hästi valgustama.
Pausid
Üks suur probleem kodukontoris on see, et liikumist jääb veelgi vähemaks, sest isegi tööle ei pea minema, kõik on käe-jala juures. Minu käest küsitakse sageli: mis on see miinimum, mille ulatuses ma PEAKSIN liigutama, või mis on see üks harjutus, mis lahendab mu probleemid, ning mitu korda ma pean seda harjutust tegema.
Minimaalne on liikuda 30 minutit päevas. See on tõesti miinimum, et ellu jääda… aga me soovime ju rohkem kui ellu jääda. Soovime elu elada ilma terviseprobleemidest põhjustatud piiranguteta. Siin räägime ikka nendest probleemidest, mis on enda elustiilist tingitud terviseprobleemid.
Meie füüsiline keha on mõeldud liikuma, siis püsib ka vaimne tervis rohkem tasakaalus. Kui teeme vaid miinimumi, siis saame ka vastu miinimumi.
Viis soovitust, kuidas kodukontoris ellu jääda:
Leia võimalikult ergonoomiline tööasend.
Tee pause ja liigu päevas minimaalselt 30 minutit – iga minut sealt edasi parandab Su elukvaliteeti.
Toitu tervislikult, pea meeles, et alkohol pole abimees, vaid süvendab probleeme.
Plaani oma aega – see aitab säilitada häid suhteid koduste „kontorikaaslastega“ – vaadake koos komöödiaid, naerge südamest, kallistage ja toetage üksteist.
Ära lase valeinfol oma elu mürgitada – kontrolli, kust terviseinfo pärit on, ära usu ega jaga kõike, mis silma jääb.
Sobimatu töökeskkond ning stress võib saada põhjuseks, miks meid asuvad kimbutama luu- ja lihaskonna vaevused – need on enimlevinud valu tekitajad Eesti elanike seas. Statistika näitab, et umbes 20 aastat oma elust elavad eestlased haigena, sageli just valudes. See on väga pikk aeg. Tööealistena saame ise palju ära teha, et tervena elatud aastaid oleks rohkem. Tervis on esmalt ikka meie endi kätes, nii ka kodukontoris ja epideemia ajal. Kui teadmisi jääb napiks, küsige julgelt nõu – töökeskkonna asjus tööandjalt, tervise osas oma perearstilt või mõnelt muult eriala asjatundjalt.
