Apteekides on saadaval erinevaid seedimist turgutavaid preparaate nagu ensüüme, prebiootikume ja probiootikume. Südameapteegi proviisor Olesja Kuznetsova selgitab, mis need täpselt on ja kellele neist kasu on.
Kõik me teame, et tervislik ja tasakaalustatud toitumine on hea tervise aluseks. Suveperioodil on aga rutiinivaba graafiku tõttu keeruline tervisliku toitumise reegleid järgida ehk regulaarselt ja väikeste portsude kaupa süüa. Grillvorstikesed, liha ja õlu maitsevad küll hästi, kuid ei mõju just seedimist soodustavalt. Seetõttu otsitakse sageli apteegist lahendust, kuidas raskustunnet, iiveldust, kõhupuhitust ja seedehäireid leevendada.
Seedehäiretega kaasnevate sümptomite leevendamiseks sobivad seedeensüümid ja probiootikumid. Ensüümid on valgulised ühendid, mida meie keha toodab, et kiirendada keemilisi reaktsioone organismis. Ensüümid täidavad paljusid olulisi funktsioone, näiteks toimub nende abil lihasmassi kasvatamine, toksiinide hävitamine ja ka seedimine.
Seedeensüümid aitavad toitaineid lõhustada ja omastada
Seedeensüümid töötavad koos teiste ainete nagu maohappe ja sapiga, et aidata toitu seedida ja tagada toitainete kättesaamine ning vitamiinide, mineraalainete, süsivesikute, rasvade ja valkude omastamine organismis.
Seedimine algab juba suus. Süljenäärmetes sünteesitakse amülaasi, mis hakkab lõhustama tärklist. Seetõttu on oluline toitu korralikult närida, et toit süljega korralikult seguneks. Edasi liigub toit makku, kus toimub valkude seedimine pepsiini abil. Kui inimesel esineb mao alahappesus, siis pepsiini süntees aeglustub ja korralikku valkude lagundamist ei toimu.
Maost liigub toit peensoolde, kus kõhunääre toodab ensüüme amülaas, proteaas ja lipaas ehk seal toimub edasine süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine. Amülaas lõhustab süsivesikuid ja tärklist lihtsuhkruteks; proteaas lõhustab proteiine ehk valke aminohapeteks; lipaas lõhustab lipiide ehk rasva ja õlisid glütserooliks ja vabadeks rasvhapeteks.
Peensooles leidub ka teisi ensüüme: laktaasi, sahharaasi ja maltaasi. Laktaas lagundab laktoosi ehk piimasuhkrut, sahharaas sahharoosi ehk lauasuhkrut, maltaas maltoosi ehk linnasesuhkrut. Kui inimesel on laktaasi produtseerimine häiritud, tekib laktoositalumatus. See tähendab, et piimasuhkrut ei seedita ja piimatoodete tarbimine tekitab kõhuvaevusi. Sel juhul aitavad kõhuhädasid vältida fermenteeritud ja laktoosivaba piimatoodete söömine või laktaasiensüümi tarbimine tablettide kujul.
Ka taimedes leidub seedeensüüme, mis soodustavad valkude seedimist ning on põletikuvastase toimega. Näiteks sisaldavad ensüüme ananassid, papaiad, kiivid, banaanid, avokaadod ning teised puu- ja köögiviljad.
Kui toitumine ja tervis on korras, siis seedeensüüme lisaks tarbida pole vaja, kuna organism reguleerib seedimisprotsessi ise. Kui me aga söömisega liialdame, siis aitavad seedimist turgutada amülaasi, proteaasi ja lipaasi preparaadid.
Sõbralikud bakterid turgutavad seedeprotsesse
Probiootikumid ehk sõbralikud bakterid on aktiivsed elusorganismid, mille tarbimine toob inimese tervisele mitmekülgset kasu. Inimese mikrobioota koosneb miljarditest mikroorganismidest ning igal inimesel on see unikaalse koostisega. Kõige enam mikroorganisme esineb soolestikus, peamiselt jämesooles.
Soolemikrofloora mõju organismile on väga ulatuslik. Mikrobioota hoiab keha tervena ning aitab kontrollida patogeensete mikroorganismide paljunemist. Soolebakterid sünteesivad K-vitamiini, biotiini, niatsiini, parandavad naha tervist, soodustavad kaalulangust, avaldavad põletikuvastast toimet, toetavad immuunsust, aitavad seedida toitu ning parandada toitainete imendumist.
Probiootikumide manustamine aitab seedimisele kaasa erinevate seedetrakti haiguste puhul, näiteks Crohni tõve, põletikulise soolehaiguse, ärritunud soole sündroomi ja laktoositalumatuse korral. Probiootikumid aitavad leevendada koolikuid, kõhukinnisust ja -lahtisust.
Selleks, et soolemikrobioota oleks terve ja seedimine korras peab toituma mitmekeskiselt ning sööma fermenteeritud toite nagu hapukapsast, hapukurki, jogurtit, keefirit, kimchit ja fermenteeritud soja tooteid, milles sisaldub rohkelt piimhappe baktereid.
Kasulikud on ka prebiootilised toidud, näiteks artišokid, spargel, brokoli, sibulad, küüslauk. Prebiootikumid on teatud tüüpi kiudained, mida inimese organism ei suuda ära seedida, kuid soolebakterid suudavad. Lihtsamini öeldes, prebiootikumid on häid ja kasulikke baktereid toitvad ühendid, mis soodustavad heade bakterite kasvu ning suurendavad nende osakaalu võrreldes halbadega.
Probiootilised toidulisandid on mõeldud selleks, et toimetada kasulikke baktereid inimese soolestikku, et nad suudaksid seal koloniseerida ning tööle asuda. Tihtipeale soovitatakse probiootilisi toidulisandeid tarbida antibiootikumiravist tingitud kõhulahtisuse ennetuseks ja raviks. Väga hästi sobivad nad reisile kaasavõtmiseks või rotaviirusest põhjustatud kõhulahtisuse puhul. Probiootikume saab kasutada seedimise korrastamiseks, immuunsuse tugevdamiseks ning naha tervise toetamiseks.
Allikas: Südameapteek
