Igal sügisel hakkavad levima viirused, mis tekitavad nohu ja köha. Kuigi enamasti mööduvad need sümptomid iseenesest, siis mõnikord võib köha kimbutama jääda pikaks ajaks. Millest väikelapse köha põhjustatud võib olla ning millisel juhul peaks kiiresti arsti poole pöörduma, selgitab Confido Meditsiinikeskuse lastearst ja allergoloog Mari Just.
Oluline on teada, et terve laps ilma põhjuseta ei köhi. Köhides püüab tema organism vabaneda hingamisteedesse sattunud tolmuosakestest või muudest võõrkehadest, kuhjunud sekreedist või bakteritest. „Köha puhul on tegu kaitserefleksiga hingamisteede ja kopsude puhastamiseks. Köhimine on organismi automaatne reaktsioon, mis ei allu tahtele. Püüd seda takistada võib olla ohtlik ja põhjustada isegi tüsistusi,” kommenteeris dr Just.
Köha võib olla äge, alaäge või krooniline. Jaotus tekib vastavalt sellele, kui kaua köha kestnud on. Äge köha on kestnud alla kolme nädala, alaäge kolm kuni kaheksa nädalat ning krooniliseks võib köha nimetada siis, kui see on kestnud üle kahe kuu. Köha kestvust lapsel on oluline jälgida, kuna see võib anda vihjeid köha põhjuste ja võimalike raviviiside kohta. „Arstile peaks pöörduma siis, kui köha on kestnud kauem kui neli-viis nädalat või kui äge köha on alla üheaastasel lapsel,“ juhendas lastearst.
Köhal võib olla väga palju erinevaid põhjuseid
Kõige sagedamini esineb nii lastel kui ka täiskasvanutel köha hingamisteede viirushaiguse tõttu. Levinud põhjus on ka astma, mille ainsaks sümptomiks võib olla öine või väsimusel esinev köha. „Tegelikult võib pikka aega kestnud köhal olla ka palju teisi põhjuseid, mis esinevad küll harvemini, kuid mida on siiski oluline teada,“ sõnas dr Just.
Näiteks imikute puhul võib köha põhjuseks olla ka hingamisteede struktuurianomaalia. Veniva kuluga köha võib põhjustada läkaköha, aga ka põskkoopa põletik. Sümtptomitevaese ja pikka aega kestva köha põhjuseks võib olla võõrkeha hingamisteedes, samuti võivad köha põhjustada allergeenid, tubakasuits, külm ilm ja hüperventilatsioon. Koolilastel esineb mõni kord psühhogeenset köha, mis ägeneb tavaliselt stressi korral – öösel või rahu olukorras laps ei köhi. Üllataval kombel võib köhana avalduda ka mao-söögitoruvaheline reflukshaigus.
„Et köha põhjustest paremini aru saada, tuleks juba enne arstile pöördumist jälgida, kas köha esineb öösel või päeval, söögi ajal, koormusel või õietolmu perioodil. Oluline on teada ka köha iseloomu – on see kuiv, haukuv või limane. Kõik need aspektid annavad arstile aimu, kust köha põhjuseid otsima hakata,“ rääkis dr Just.
Ainult apteegist saadavast köharohust või rahvameditsiini meetoditest pikaajalise köha raviks ei piisa. „Pikaajalise köha puhul on äärmiselt oluline saada paika korrektne diagnoos – vaid nii saab määrata õige ravi. Põhjuste selgitamiseks tuleks pöörduda laste allergoloogi poole, kelle kitsam eriala on ka laste kopsuhaigused. Arsti juurde pöördumist ei tasuks edasi lükata, kuna ise erinevaid koduseid ravivariante katsetades võib õige ravi hilineda ja asjatult keerukaks osutuda,“ sõnas lastearst.
Allikas: Confido Meditsiinikeskus
