Üha lühemaks muutuvad päevad toovad pimeduse ja märja ilmaga paljudele eestimaalastele tuska, sest mõjutavad meeleolu ja stressitaset. Lihtsate koduste harjutustega saab igaüks ise oma keha lõdvestada, meelt rahustada ja keskendumisvõimet parandada ning selle mõju tervisele koheselt mõõta.
Tänapäeva üheks suurimaks väljakutseks on inimeste hajevil meel, mis ei suuda keskenduda ühele tegevusele, räägib City Jooga stuudio asutaja ja õpetaja Piret Laasik. “Mõte hüppab pidevalt ühelt asjalt teisele ja kvaliteetset aega, kus saame keskenduda ja tegeleda vaid ühe asjaga, on raske saavutada,” selgitab Laasik. See omakorda võib olla ärevuse ja rahulolematuse võimendajaks niigi pimedal ja märjal aastaajal. Vaata, milliseid harjutusi soovitab Laasik igaühel kodus järgi proovida, et pime sügis kergemini üle elada!
Viska jalad seinale
Vanarahva tarkus soovitab väsimuse korral jalad seinale visata ja Laasiku kinnitusel on sel soovitusel tõetera sees. “Põhimõtteliselt tähendab see, et keerad iseennast gravitatsioonile vastupidises suunas ja sellega koos ka kogu vereringe, mis on kehas harjunud ühtpidi voolama. Eriti mõjutab see n-ö väikest vereringet, mis toidab peaaju ja mille kaudu veri südamest pea suunas liigub,” selgitab joogaõpetaja. “Kui arterid pumpavad muidu gravitatsioonile vastupidises suunas ja teevad suurt tööd selleks, et hapnik ja toitained peaajusse jõuaksid, siis selili lebades ja jalgu üles tõstes ning puusade alla teki või padja asetades saab verevarustust kiirendada, see aitab lisaks hüplikku meelt rahustada.”
Laasik selgitab, et raskused keskendumise ja fookuse hoidmisega ning “pea laiali” tunne saavad taolisest harjutusest leevendust, sest kui peaaju saab hapnikku ja toitaineid, muutub mõte selgemaks ja meel rahuneb kiiremini. “Seda, kuidas stress kehale mõjub ning kuidas taolised harjutused omakorda stressi taset alandavad, saab mõõta tänapäeval isegi nutikellade abil, mille erinevad andurid inimesele tema seisundi kohta infot jagavad,” märgib omalt poolt tehnoloogiaekspert ja Huawei koolitusjuht Jekaterina Mishina.
Jalgade seinale asetamise tugev efekt on Laasiku sõnul tingitud paljuski ka sellest, et igapäevaselt tunde istudes on jalad suunatud alla, mistõttu koguneb raskusjõu toimel kudedesse liigne vedelik, tekitades turseid, ebamugavust ja jalgade väsimust. “See on hea harjutus ka siis, kui on raskusi uinumisega – enne magamaminekut jalgu seinal hoides on võimalik meelt rahustada ja päeva päeva jooksul saadud muljeid ning elamusi läbi töödelda,” selgitab ta, kuid ei soovita harjutust tehes lisategevusi nagu näiteks kõrvaklappidest podcasti kuulamine, telefoni skrollimine või jutustamine.
Lühikeste pauside võimas mõju
Joogatreener Piret Laasiku sõnul ammutavad inimese viis meelt päeva jooksul erakordsetes kogustes muljeid. Jooga filosoofiast lähtudes selgitab ta, et kui nende muljete läbitöötlemiseks ei jagu piisavalt aega, on tagajärjeks stress, hüperaktiivne meeleseisund ning rahutus. “Kui päevast puuduvad vaikus ja mõtisklushetked, ei oska aju saadud infoga midagi peale hakata. Seega on oluline võtta päeva jooksul teadlikult hetki, kus puudub lisastimulatsioon nagu telefoni skrollimine või rääkimine. Nii saab aju vahepeal ebavajaliku info maha laadida ja meel vajalikud mõtted struktureerida,” selgitab ta ning tõdeb, et vastasel korral toimub see protsess siis, kui inimene soovib magama minna ning ei võimalda rahulikult uinuda.
Uneprobleemide tekkimisel ei ole võimalik öö jooksul korralikult välja puhata ning selleks, et mõista oma unerütmi ja saada virtuaalnõustaja soovitusi oma unekvaliteedi parandamiseks, tasub tehnoloogiakespert Jekaterina Mishina sõnul proovida magamise ajal hoida käe peal nutikella. “Tänapäevased nutikellade mudelid koguvad öö jooksul andmeid une kohta ja teevad seejärel kokkuvõtteid ja soovitusi, kuidas paremini välja puhata ja vajadusel ka oma unerutiine muuta,“ selgitab ta Huawei uue nutikellamudeli GT 3 näitel.
Huawei nutikell
Keskendu iga päev mõnda aega sisse- ja väljahingamisele
Kõige vanem ja tõhusam meditatsiooni ning rahunemistehnika on Laasiku sõnul keskendumine oma hingamisele. “Tegemist on ühe vanima budistliku tehnikaga, mis tõesti toimib. Sageli arvatakse, et meditatsioon tähendab mõtete kustutamist, aga tegelikult on sel hoopis vastupidine eesmärk – teadlikult märgata oma mõtteid ja neid kategoriseerida. Me ei saa kustutada mõtteid, mis meile pähe tulevad, kuid saame neid õppida suunama ja hoidma oma fookust valitud objektil,” selgitab Laasik.
Meelerahu toovate hingamisharjutuste puhul ongi Laasiku sõnul taktikaks võtta hetk ja keskenduda sellele, kuidas sissehingatav õhk kehasse siseneb ja väljahingamise korral taas väljub. “Suure tõenäosusega tekivad nende minutite jooksul, mil hingeõhu liikumisele keskenduda, samuti pähe erinevad mõtted. Aga siin on võimalus oma “meele-musklit” treenida, teadvustades tekkinud mõtet, lastes sellest lahti ja suunates tähelepanu taas tagasi valitud objektile ehk hingamisele,” räägib joogaõpetaja.
“Selliseid erinevaid joogapraktikaid harrastades tasuks näiteks nutikellaga ka oma pulssi jälgida – milline oli see enne ja pärast harjutuse või treeningu sooritamist. Ideaalis võiks pulss olla langenud, sest siis on olnud nii liikumist kui sügavat hingamist piisavas tasakaalus. Kui aga pulss on hoopis kõrgem, on liikumine olnud liiga väljakutsuv ja hingamine on jäänud ehk pinnapealseks,” selgitab Laasik. Pikemate treeningute ajaks on aga nutikellade teavitused võimalik Mishina sõnul vaigistada, et mitte segada keskendumist treeningule. “Samas kogub nutikell infot treeningu kohta ka siis, kui on seadistatud vaiksele režiimile,” märgib ta.
