Ekraanid on tänapäeva laste lahutamatud kaaslased. Paraku mõjub pidev ekraanide vaatamine silmadele halvasti. Südameapteegi proviisor Herge Tiisvelt annab nõu, kuidas silmanägemist teravana hoida.
Lapsed veedavad suure osa oma päevast hariduslikel või meelelahutuslikel eesmärkidel arvuti, tahvelarvuti, nutitelefoni või televiisori ekraane vaadates. Erinevate uuringute järgi on lasteaialapsed ekraanide ees rohkem kui kaks tundi päevas ning koolilapsed isegi kuus kuni üheksa tundi. Pikk ekraaniaeg aga väsitab silmi ning võib kaasa tuua ka tõsisemaid terviseprobleeme.
Millised riskid on seotud ekraanide vaatamisega?
Ekraanide vaatamine pikka aega võib põhjustada silmade stressiseisundit ehk nii-nimetatud arvuti vaatamise sündroomi. Sündroom hõlmab endas mitmeid sümptomeid nagu vahelduv nägemine, väsinud ja kuivad silmad, peavalu ning väsimus. Lisanduda võivad ka selja-, õla- ja kaelavalu.
Ekraanide ees töötamine on koormav, kuna lähedale vaatamiseks pingutatakse silmaläätse kuju muutvaid lihaseid. Kui lähitöö on kestev ja ilma puhkepausideta, võib tekkida silmalihaste ülepinge. Ülepinge sümptomiteks võivad olla väsimus, peavalu ning udune nägemine kaugemale vaatamisel. Koolilapse puhul, kes teeb palju tööd arvuti või mõne muu nutiseadmega, võivad silmalihaste ülepingest anda märku peavalud. Suurenenud ekraanide kasutamise tagajärjel pilgutatakse tavalisest kuni viis korda vähem silmi, mistõttu võivad silmad hakata kuivama ja punetama ning nägemine halveneb.
Silmadele ei ole hea ka püsiv kokkupuude sinise valgusega, mida nutiseadmed kiirgavad. Sinine valgus sisaldab rohkelt energiat, mis väsitab lapse silmi ja kurnab aju. Lisaks võib sinise valgusega kokkupuude suurendada riski vanusega seotud silmahaiguste tekkeks.
Kuidas ekraanidega seotud riske vähendada?
Kõige olulisem on pidada meeles puhkepauside tegemist. Silmade koormuse vähendamisel võiks järgida 20-20-20 reeglit. See tähendab, et iga 20 minuti järel tuleks vaadata 20 sekundit 20 meetri kaugusele. Seda lihtsat reeglit järgides taastub silmade loomulik asend, mis lubab silma ripslihasel puhata. Taastuda aitab ka silmade sulgemine paariks minutiks.
Kuigi sinise valguse eest aitavad silmi kaitsta ka spetsiaalsed prilliklaasid, tuleks kindlasti kehtestada ka piirangud ekraanide kasutamise aja suhtes. Ekraanide kasutamise aeg tuleks lapsega kokku leppida ning lapsevanem võiks aidata jälgida piiridest kinnipidamist. Vältida võiks ka pimedas või hämaras toas televiisori vaatamist, kuna see väsitab silmi veelgi rohkem kui ekraanide kasutamine naturaalse valguse käes.
Silmade kuivust süvendab ka liiga kuiv õhk, mis talveperioodil keskküttega sageli kaasneb. Kui silmade hõõrdumistunne ja ebamugavus püsib lapsel pikema aja jooksul, võiks proovida niisutavaid silmatilkasid. Apteegiriiulilt leiab erineva koostise ja tilga paksusega kuntspisaraid, millest igaüks sobiva leiab.
Silmade tervise hoidmiseks on vajalikud ka vitamiinid ja mineraalained
Silmade tervise eelduseks on tasakaalustatud ja toitaineterikas toit. Olulised on toidus leiduvad vitamiinid, mineraalid ja antioksüdandid.
B-vitamiine vajavad lapsed nii terve naha kui ka silmade jaoks. Head B-vitamiini allikad on looma- ja linnuliha, kala, piim, munad ja täisteratooted. C-vitamiin aitab toetada silmades olevaid veresooni, tagades nende elastsuse, kaitstes neid hapraks muutumise eest ja takistades kae moodustumist. C-vitamiini parimad allikad on paprikad, tsitrusviljad, maasikad, kiivid ja tomatid.
A-vitamiini ülesanne on osaleda nägemisprotsessis, eriti hämaras valguses. A-vitamiini puudus võib põhjustada silmade kuivust ja nägemishäireid hämaras. A-vitamiini allikad on köögiviljad, piimatooted ja maks. A-vitamiinil aitab imenduda tsink, mis osaleb ka melaniini loomises, kaitstes silma UV-kiirguse eest. Tsink aitab parandada pimedas nägemist ja hoiab ära kollatähni kärbumist. Head tsingi allikad toidus on seemned, idud, pähklid, liha, täisteratooted ja maks.
E-vitamiin vähendab silma siserõhku, mis on glaukoomi peamine tekkepõhjus. E-vitamiin aeglustab kollatähni kärbumist, takistab kae moodustumist ja tugevdab kapillaaride seinu. E-vitamiini puuduse üks tunnus on nägemise halvenemine. Head vitamiini allikad on seemned, pähklid, rukkileib, taimsed õlid ja nisuidandid. Paremini aitab E-vitamiinil imenduda seleen. Tegu on antioksüdandiga, mis soodustab kapillaaride arengut, parandab silma vereringet ja vähendab hallkae arengut. Seleeni allikad on täisteratooted, kala, liha ja muna.
Nägemise arengus ja selle säilitamisel mängivad tähtsat rolli ka oomega-3-rasvhapped. Oomega-3-rasvhapped hoiavad silma pisarakiles piisavat rasvahulka, niisutades silmi. Oomega-3-rasvhappete põhilised allikad on heeringas, makrell, sardiinid, tuunikala, forell, anšoovised, lõhe, munakollased, kreeka pähklid, linaseemned ja –õli ning sojaoad.
Kui menüü on ühekülgne, siis leiab sobivaid toidulisandeid apteegiriiulilt. Silmade tervise hoidmiseks on olemas spetsiaalsed toidulisandid, kus on olemas kõik vajalikud antioksüdandid ja vitamiinid.
