Johanna Maria Jõgisud motiveerib tahe püüelda ja pingutada üha paremate tulemuste nimel

Johanna
Foto: erakogu

Johanna Maria Jõgisu on üks tuleviku lootustest, kes 2024. aasta Pariisi olümpialt võiks meile moodsas viievõistluses kõrge koha tuua. Uurisime lähemalt, kes Johanna Maria on ning kuidas ta üldse moodsa viievõistluse juurde jõudis.

Kuidas jõudsid moodsa viievõistluse juurde ja miks sellele alale kindlaks oled jäänud?

Viievõistlusest sain teada tänu oma isale, kes nooruses samuti sellega tegeles ning mulle oma treening aastatest vahetevahel rääkis. Enne viievõistlust tegelesin natuke aega ujumisega, kuid tüdinesin ainult selle tegemisest ära ja erilist potentsiaali ka ei näinud. Selle peale otsustasin, et soovin viievõistlust proovida. See spordiala hakkas mulle kohe meeldima. Viievõistlus on väga mitmekülgne ja nõudlik ala. On vaja nii vastupidavust kui ka tehnilisi oskusi, hästi peavad töötama nii füüsiline kui ka vaimne pool. See pakub mulle pidevaid väljakutseid ning see mind lummabki.

Mis on moodsa viievõistlue treeningutes olnud sinu jaoks suurimad väljakutsed?

Viievõistlejatel on alati aega vähe, seega nõuab treeningute ja muu elu sättimine aja planeerimise oskust. Suurt väljakutset pakubki kõigi distsipliinide omavahel balansis hoidmine nii, et võimalikult suur kasutegur kätte saada.

Kui sageli ja kus sa trenni teed?

Johanna
Foto: Tuuli Nele Valgma

Treenin iga päev 2-6h päevas. Vahetevahel on pühapäevad treeninguvabad. Jooksu- ja lasketreeningud toimuvad peamiselt Audentese spordikeskuses. Lisaks jooksen tänavatel, metsas ja pargis. Ujun Sõle spordikeskuses koos Orca ujumisklubiga ning vehklen Mustamäel Tallinna Mõõga vehklemisklubis ja ka Sõles koos Irina Embrichi vehklemisklubi noortega. Ratsutamas käin Niitvälja ratsakoolis.

Kes on su treener ja kes lisaks treeneritele toetavad sind sinu spordi eesmärkide saavutamises?

Minu peatreeneriks on Imre Tiidemann, kes annab ka jooksu ja lasketreeninguid. Ujumistreeneriks on Katriin Kersa Orca ujumisklubist. Vehklemistreeninguid viib peamiselt läbi Juhan Salm ning lisaks abistab mind vehklemise juures üks endine viievõistleja. Ratsutamises treenib mind Tarmo Kutsar. Lisaks on mu suurimaks toetajaks minu perekond, kelle poole võin alati pöörduda nii murede kui rõõmudega. Kindlasti ei saa mainimata jätta ka teisi taustajõude nagu SA Noored Olümpiale, Team Estonia, Tradehouse ja teised.

Kas sul on eeskujusid? Kui on, siis kes need on?

Üldiselt ei ole mul ühte kindlat eeskuju. Pigem inspireerivad mind eri valdkondade inimeste teod, saavutused, väljaütlemised ja mõttelaad. Kui aga peaksin kindlalt kellegi valima, tulevad esimesena pähe eestlastest Rasmus Mägi ja Ita Ever ning välismaalt Lasse Viren ja Marie Curie. Neist isiklikult ei tunne ma küll kedagi, kuid silma on nad jäänud mitmel põhjusel. Rasmus Mägi ja Lasse Viren näiteks oma ääretu sihikindluse ja töötahte poolest. Ita Ever, olles laia ampluaaga palavalt armastatud oma ala professionaal ning omades suurepärast huumorimeelt ning Marie Curie oma panuse eest teadusvaldkonda.

Millised on sinu senised parimad saavutused?

U24 EM hõbemedal, juunioride EM 6. koht, juunioride MM 8. koht. täiskasvanute klassis on hetkel parim tulemus 19. koht maailmakarika etapil.

Kui rääkida spordiväliselt, siis olen saanud bioloogia olümpiaadi vabariiklikus voorus 3. koha ning esikoha ka ülevabariigilisel linnuviktoriinil. 🙂

Millised on sinu suurimad sportlikud eesmärgid?

Esimeseks suuremaks eesmärgiks on jõuda Pariis 2024 olümpiamängudele. Kui vaadata laiemat pilti, siis on mu suurimaks eesmärgiks jõuda ja püsida stabiilselt viievõistluse tipus ehk triumfeerida erinevate tiitlivõistluste pedjestaalidel. Samuti soovin pakkuda positiivseid emotsioone.

Pikemas perspektiivis sooviksin spordis võimalikult kaua tegev olla ning innustada ka teisi (nii noori kui vanemaid) sportima.

Mis sind sportima motiveerib?

Lihtsalt öeldes on selleks üks asi – tahe. Tahe püüelda ja pingutada üha paremate tulemuste nimel. Avastada oma võimete piire ja proovida neid ületada.

Sport on minu jaoks nagu eneseväljendusviis, seda tehes suudan kõige paremini oma oskused ja mõtted ühte kokku koondada ja need tulemuseks realiseerida.

Miks võiks iga inimene sporti teha?

Ikka tervise pärast :). Igapäevane liigutamine tagab parema tervisliku seisundi ja füüsilise toonuse. Füüsiline koormus mõjub ka vaimsele tervisele hästi. Samuti tunnen mina ennast pärast kerget treeningut aktiivsema ja energilisemana.

Kellel soovitaksid tegeleda moodsa viievõistlusega ja mis vanusest võiks selle alaga alustada?

Johanna
Foto: Tuuli Nele Valgma

Moodsat viievõistlust soovitan julgelt proovida igas vanuses spordisõbral. Koheselt ei pea alustama kõigi aladega, ning võib näiteks ainult laskejooksuga piirduda, millele korraldatakse ka eraldi võistluseid. Ka vanusegrupid võistlustel ulatuvad alates U9 klassist kuni Maasters60+ klassini välja.

Üldist spordiharjumust soovitan muidu küll kindlasti juba väikesest peale lastel tekitada. Olgu selleks siis ujumine, jooksmine, suusatamine, pallimängud või ükskõik mis muu ala. Kui sportlik taust on taga, on viievõistluse peale üleminek sujuv ning järk-järgult lisandub ujumisele, jooksmisele ja laskmisele ka vehklemine ning lõpuks ka ratsutamine.

Kui oluliseks pead sportlasena olümpiamängudele jõudmist?

Usun, et olümpiale jõudmine on iga tippsportlase üks põhilisi ja esimesi eesmärke, mille ta endale seab. On ju ikkagi tegemist suure spordipeoga, mis toimub iga 4 aasta tagant, kus on ühtekokku kogunenud paljude alade erinevate riikide atleedid, et end üksteise vastu proovile panna. Saan öelda, et unistus olümpiale jõudmisest on mul vaikselt peas istunud sellest hetkest alates kui spordiga tegelema hakkasin ning kui asi muutus tõsisemaks, arenes unistusest eesmärk. 

Mille saavutamisest unistad lisaks sportlikele eesmärkidele?

Kuna hetkel on minu sportlikud eesmärgid prioriteedi järjekorras eespool, siis ütleks, et spordiväliseid saavutusi puudutavad eesmärgid on alles välja kujunemisel. Kuid kuna õpin rakenduskeemiat ja geenitehnoloogiat, siis näen end võibolla selles valdkonnas ühiskonda panustamas. Samuti sooviksin saavutada sellist seisundit, kus elule tagasi vaadates ei kahetseks mitte midagi ja ei oleks seda tunnet, et midagi jäi tegemata.

Kuidas on sinu kodukoht toetanud sinu sportlaseks saamise teekonda?

Minu kodus on sport ja füüsiline aktiivsus alati olulisel kohal olnud ning vanemad on meie pere lapsi alati julgustanud ja suunanud uusi asju proovima. Kodus on ka minu kõige suurem toetustiim, kelle poole võin alati pöörduda ükskõik, mis teemadega. Kodust sain kaasa ka hea distsipliini ja töökuse ning arvan, et suuresti tänu sellele olen siiamaani läbi löönud.

Tekst: Noored Olümpiale