Kevade saabudes ja suve lähenedes kasvab paljudel soov end rohkem liigutada – olgu eesmärgiks parem enesetunne või suvine rannavorm. Soojemad ilmad ja pikemad päevad loovad ideaalse võimaluse selleks, et värskes õhus liikuda ja treeningrutiiniga algust teha.
Pärast rahulikumat talveaaega võib aktiivse eluviisi juurde naasmine tunduda keeruline. Liikumisnõustajad soovitavad alustada väikestest sammudest – näiteks 20-minutiline jalutuskäik paar korda nädalas aitab kehal ja vaimul uue harjumusega kohaneda. Oluline pole distants ega tempo, vaid see, et tekiks liikumisharjumus.
„Paljude jaoks on abiks see, kui nad saavad oma liikumist mõne nutiseadme abil jälgida,“ ütleb tehnoloogiaekspert ja Huawei koolitusjuht Jekaterina Mishina. „Näiteks kui hakkad kevadel regulaarselt jalutama ja avastad, et oled endalegi märkamatult iga päev 15 000 sammu teinud, võib see kujuneda motiveerivaks harjumuseks. Iseendaga tekib justkui väike väljakutse – kui olen nädal aega järjest nii palju liikunud, siis võiks ka täna,“ toob ta näite.
Esimene samm võib saada takistuseks
Sageli on just esimene samm kõige raskem. Siin võib abiks olla muusika või taskuhääling, mis viib tähelepanu eemale pingutusest ja aitab leida oma liikumisrütmi. “Sel kohal on oluline leida enda jaoks sobivaimad kõrvaklapid. Näiteks uued avatud kõrva tehnoloogiaga kõrvaklapid Huawei FreeArc, mis püsivad kindlalt kõrvas ega tekita pikaajalisel kandmisel ebamugavust. Nende ainulaadne disain sobib suurepäraselt just väljas sportimiseks – need ei hakka kõrvale haiget tegema ka pikema jalutuskäigu jooksul ning samal ajal säilib võimekus kuulda ümbrust, mis muudab näiteks sõidutee kõrval kõndimise või jooksmise märksa turvalisemaks ja mugavamaks,“ selgitab Mishina.
„Muretsema ei pea selle pärast, et klapid jääks mütsi all või prille kandes ebamugavalt – selle eest on hoolitsenud insenerid, kes viisid läbi kümneid tuhandeid katseid, et jõuda universaalse lahenduseni, mis sobib erineva kujuga kõrvadele,” ütleb Mishina.
Tähtis on tekitada harjumus
Ekspertide sõnul aitab paljudel järjepidevust hoida treeningpartner – keegi, kellega koos liikuda ja kelle ees vastutust tunda. „Kui sõber või pereliige ei saa kaasa tulla, võib alternatiiviks olla ka virtuaalne tugi – näiteks jagatud treeningplaanid või väljakutsed sotsiaalmeedias,“ soovitab Mishina.
Üks sagedasemaid põhjuseid, miks liikumine jääb tahaplaanile, on ajapuudus. Parim viis sellest üle saada on kohtle liikumist kui iga teist olulist tegevust – kirjuta see oma kalendrisse ja pühendu sellele kasvõi 20 minutiks päevas. „Kui liikumine on plaanis nagu töökohtumine, siis ei kipu see nii kergesti ununema või edasi lükkuma,“ soovitab Mishina.
Tegelikult saab liikumise sageli ühendada teiste igapäevaste tegevustega – näiteks tööasjade ajamisega. „Heade kõrvaklappidega saab jalutuskäigu ajal pidada nii telefonikõnesid kui ka osaleda koosolekutel,“ ütleb Mishina. Nii ei tule liikumiseks eraldi aega leida ega loobuda millestki muust – liikumisharjumus saab kujuneda loomulikuks osaks päevast.
