Oma esimestes joogatundides võib edasijõudnud joogatajaid vaadates tunduda, et sa pole mitte kunagi võimeline paljusid joogaharjutusi tegema ning seetõttu pole jooga sinu jaoks.
See on levinud on vale arusaam. Jooga mõte ja eesmärk ei ole keeruliste, sõlmes jäsemetega pooside täiuslik sooritamine, vaid tervendada ja arendada inimest nii vaimselt kui füüsiliselt läbi kerge ja meeldiva praktika. Järjepidevalt praktiseerides ja harjutades on füüsiline ja vaimne areng ning painduvuse suurenemine paratamatud „kõrvalnähud.“
Et joogatundi paremini mõista ja nautida, on siin toodud mõned nõuanded joogaga alustajatele:
- Turvalisus ennekõike.
Iidsetes joogatekstides on joogapoosi sooritamiseks õpetussõnad „Sthira Sukham Asanam“. See tähendab otsetõlkes „Mugavalt ja kindlalt paigal“. Igas joogapoosis peame me tundma ennast eelkõige mugavalt ja kindlalt. Kui oled võtnud poosi, mis tundub väga ebamugav või valus, siis lõpeta kohe selle harjutuse tegemine. See nõuanne kõlab täiesti loogiliselt, kuid tihti võib uue liikmena terve saalitäie inimeste hulgas ja õpetaja ees tunduda kohustuslik teha kõike, mida teisedki ning lihtsalt „kannatada“ see harjutus ära. Joogaharjutused ei tohiks tekitada kannatusi.
- Keskendu hingamisele.
Joogapraktika alus on teadlik hingamine. Keskendudes hingamisele tegelemegi juba joogaga. Läbi hingamise tunneme, millal keha vajab puhkust ja nii saame vähendada ülepingutuse ja vigastuse ohtu. Samuti annab hingamine märku, kui oleme liialt loiud. Harjutusi tehes peame saama hingata kergelt, aga samas sügavalt ja aeglaselt läbi nina. Läbi nina hingates ei jahtu keha maha. Aeglane ja sügav hingamine joogapoosis lõdvestab lihaseid, toetab lihaste venimist ja pikenemist ning puhastab keha mürkidest. Kiire, katkendlik hingamine ning „ähkimne-puhkimine“ annavad märku ülepingutamisest ja negatiivsest stressist meie kehale ja meelele. See ei tähenda, et me üldse ei pinguta joogapoosides olles, vaid me läheme oma mugavustsoonist välja ainult nii kaugele, kus me saame kergelt, sügavalt ja aeglaselt hingata. Õige hingamine vähendab ka ärevust, suurendab enesekindlust ja hoiab vaos emotsioone.
- Vali joogatund vastavalt oma ettevalmistatusele.
Kui sa pole kunagi teinud joogaharjutusi, siis on raske alustada oma joogateed näiteks poosist-poosi voolava Vinyasa jooga tunnis. Parem on valida esimeseks tunniks tund, mis on spetsiaalselt algajatele või tund, kus tehakse harjutusi aeglasemas tempos.
- Ära võrdle ennast teistega.
Pea meeles, et iga inimene on ainulaadne. On inimesi, kes saavad juba esimesel korral sooritada mõnda harjutust visuaalselt perfektselt, mõnel teisel aga ei õnnestu see ka peale pikemat harjutamist. Tegelikult pole visuaalselt perfektse harjutuse sooritamine üldse jooga eesmärk. Igal harjutusel oma sügavam mõte nagu näiteks selgroo pikendamine, rindkere avamine või enesekindluse suurendamine. Igal poosil on olemas variandid, et sobitada poosi erinevatele inimestele nii, et harjutuse „mõte“ ja mõju säiliks. Jooga pole võistlussport.
- Ühe tunni põhjal ära veel loobu.
Kui sa tunned, et järgmisel päeval peale esimest joogatundi on lihased kergelt pinges ja valulikud, siis ära selle pärast muretse. Regulaarselt harjutades harjub keha talle uute asenditega ning joogapraktika positiivsed mõjud tulevad selgemalt esile. Nagu iga teinegi distsipliin, vajab ka jooga praktiseerimine regulaarsust, kannatlikkust ja aega.
- Ära „viili“ lõpulõdvestusest kõrvale.
Joogatunnid lõpevad tavaliselt 5-10 minutilise lõpulõdvestusega. Ära kiirusta joogatunnist kohe tagasi oma argitoimetuste juurde, vaid võta omale aega ja heida matile pikali. Lõpulõdvestus aitab kehal ja meelel rahuneda ning kehasse tugevamalt integreerida sooritatud joogaharjutuste tervendavat mõju.
- Ära karda „rumalaid“ küsimusi esitada.
Kui sulle tundub, et sa ei saa päris täpselt aru, kuidas harjutusi teha või sa lihtsalt tunned huvi, miks mõnda harjutust just nii tehakse, siis küsi julgelt. Kui vajad tunnis kohest nõu/abi mõne harjutuse juures, siis anna vaikselt õpetajale märku. Muul juhul on küsimuste-vastuste ring tavaliselt peale tundi.
- Tõsiste terviseprobleemide puhul konsulteeri oma arstiga enne joogatundi tulemist.
Jooga tervendab inimese keha ja meelt, kuid tõsiste terviseprobleemide puhul võivad mõned joogaharjutused olla vastunäidustatud. See aga ei tähenda, et peaksid jooga praktiseerimisest täiesti loobuma. Sobivaks alternatiiviks on sel juhul individuaalne joogapraktika, mille kava on joogaterapeudi poolt koostatud just sinu vajadustele vastavalt.
- Pea kinni joogatunni etiketist.
Tule joogatundi veidi varem kohale (ca 15 min), et oleks piisavalt aega riideid vahetada, tunni eest tasuda ja omale koht valida. Lülita välja telefon ja muud sidevahendid, mis võivad tunnis „häält“teha ja keskendumist häirida. Ära lõhnasta ennast tugevalt. Tunni lõppedes puhasta oma matt ning vii see tagasi oma kohale.
- Ole kannatlik
Pea meeles, et igaüks meist on olnud algaja ning on täiesti normaalne tunda ennast esimestes joogatundides kohmakalt. Regulaarselt harjutades on juba peale kolmandat-neljandat tundi märgata esimesi positiivseid muutusi – hea meeleolu, tegusus, vaimne tasakaal ja loomingulisus. Märkamatult arenevad ka koordinatsioon, tasakaal, painduvus ja füüsiline jõud. Jooga sügavamat mõju saab kogeda ainult läbi regulaarse joogapraktika. Anna endale aega ja ole kannatlik!
Kui oled mõlgutanud mõtteid joogat proovida, siis on õige aeg alustamiseks just NÜÜD. Lihtsalt tule joogatundi ja ole avatud sellele, mis hakkab juhtuma.
Tekst: joogaõpetaja Kristi Allas
Kristiga saab ühendust e-posti aadressil: kristi@viimsijooga.ee
